Jääger-online jahindus foorum

no eks ma valgustan seda teemat pisut. Olen ise nende "vabanenud" relvade hindamiskomisjonis ja tassin seda vanarauda juba aastaid Tallinna. Korralikele relvadele on üldjuhul tahtja juba oma jahimeeste seast olemas ja millele ei ole siis nende kohta saab teavet relvainspektori käest. Osta saab neid otse endise omaniku või pärija käest ja mingit poe protsenti seal vahel ei ole. Tallinna hävitamiseks lähevad tavalisselt sellised "raiped" mille väärtus on hinnatud nulliks ja krim.asjadega seotud relvad ja neid ei ole vähe. Hetkel on meil saada üks Sauer 12 kal. ja tõesti üliheas seisukorras. Hind on ca.2500.- krooni. Seda ei raatsinud hävitamisele saata, kõik muu saast mille ära viisime oli selline mida ei tahaks ka ilma rahata.

puru optikasse võib tekkida kui optika kinnitused ümber optika kinni "vägistad" siis valtsib optika putke seest ära ja sealt võib puru pärit olla kui oled näinud kortsus autot ja sellelt kooruvat värvi saad aru millest räägin. olen ise neid kuramuse sihikuid lahti kiskunud ja võin öelda, et se puru seal on imepisike ja kui õhus on tolmu, võib näha su optika pilt välja peale kokkupanemist nagu ilma antennita telekal. Lihtsalt üks võimalustest, muud ei torganud pähe.

unustasin oma targutamisele lisada selle, et kuna raud liigub otsast vaadates lasu hetkel ringiratast siis kuuli kaalu või püssirohulaengu muutmisel kuulitabamus märgis mite ainult ei tõuse ja lange nagu paljud arvavad vaid ka liigub tsentrist kõrvale olenevalt sellest kuhu on kuul jõudnud rauda väänata rauast väljumise hetkeks. Kui jäi segaseks proovi järgi ja näed, et ma ei valeta. Sellest kuramuse kuuli mõjust rauale ongi tingitud snaiperrelvade jämedad rauad aga jahilaskmisel me võime endale seda pisikest "käevärinat" lubada

foorumist jooksis jutu sees läbi, et 30-06 ballistika on parem kui 308win `il, ok. aga kas keegi viitsiks võtta kätte ja lahti seletada miks kogu maailma eriüksuste ja sõjaväegede snaiperrelvad on 308win padruniga ja miks olympia laskmise 300m. lastakse 308win padruniga. Mina tean aga uurige kirjandust. Olen ka ise 300m distantsi lasknud ja võin öelda, et edukalt aj just nimelt omalaetud 308win padruniga. kellel suurem huvi asja vastu siis laadimisfoorumis kokkusaamise ettepanek ja aeg-koht olemas. Ärge ainult hakake 12,7mm snaiperrelvadest urgitsema nendega on hoopis teine asi.

vintraudse relva lasu korral väänab rauda läbiv kuul seda tänu rauas olevale vindile sellise jõuga, et kui seda vaadata aegluubis siis on näha, et raud elab täitsa oma elu. Proovige järgi kui tulistada toelt ja toetada relva selle raua mitte puitosaga siis näete, et te ei taba kohe kuidagi märki. Kui raud soojeneb ja ta teeb seda iga lasuga järjest rohkem ei tule relva rihtimisest midagi välja kui puitosa mõnest kohast vastu toetab. Olan selle probleemiga hästi kursis kuna olen näinud mitmeid mehi kes ostavad uusi optikaid ja vahetavad laskemoona aga probleem ei kao enne kui võtad relval lae alt ära puhastad sinna kogunenud mustusest ja vajadusel õõristad puitu väheke ja ennäe imet püss hakkab laskma. Siledaraudsel ei ole sellist probleemi naäinud, seal ju jookseb kuul sirgelt rauas. Oletan, et se mees kellel on vintpüssil raua kinnitus polt ees omab Rossi üheraudset, selle relvaga on lihtne keera polt lahti pane sinna klotsi sisse poldiauku lisaseib mis hoiab klotsi rauast eemal ja jälle mure murtud. Sõber lasi ära sellise relvaga 8 karpi padruneid enne kui taipas telefoni taskust välja võtta ja helistada. 100 m pealt oli märkleht selline nagu oleks sinna tulistatud haavlipüssist. Panime seibi vahele ja siis kulus veel 3 !!! padrunit ja püss oli paigas.

käesoleva aasta märtsi alguses tulid meie juurde Jõgevamaale Tormasse kaks jahikoera; venehagijas ja (ilmselt) eestihagijas. Koerad on väga sõbralikud ja ilmselt ühe peremehe omad. Leidsime neile elupaigad jahimeeste kodudes. Aga tore oleks koerad omanikule tagastada. Andke teada kui koerte peremehest midagi teate.

Saame kokku ja teeme väikese öppepäeva nagu idee välja käisin, pakuks välja 7-8 mai Jogevamaal Voorel kulalistemajas. Kes käis 19 jahimeeste kokkutulekul teab kus asub kes ei tea juhatan. andke kiiresti märku kellel huvi on ja kes tuleb tean maja kinni panna

Tervisi ka sinna Läänemaale, olen su telefoni numbri ära kaotanud ja seetõttu ei ole rohkem sidet pidanud. Kui ära ei tundnud siis olen sama Jõgevamees kes sinult enamuse oma laadimis vahendeid on saanud. Mure järgmine: Kunagi hankisid sa odavaid ja kergeid 6,5 grammiseid 30cal Lapua kuule mis on spets märkilaskmise kuulid on neid veel saada ja mis hinnaga ? Olid teise kuradi head tulistada tagasilööki pole ja ei rebi märki tükkideks vaid jätab sileda servaga augu nagu oleks augurauaga löödud.

Kakukese jutt jumala õige kui laed ise lae ikka sama tootja hülssi tõsi ta on, et hülsi mahud erinevatel tootjatel erinevad. Samas kui lased tiirus 100 m peale siis üldjuhul erinevust ei märka ja selle pärast ei tasuks väga muretseda. Mina isiklikult eelistan Lapua ja Norma kuule ja hülsse, on kerge kalibreerida ja lihtne hülsi pikkust mõõtu lõigata. Nimelt lasuga hülss venib (eriti peenemad kaliibrid) ja siis tuleb aeg-ajalt pikkust korrigeerida. Kõik vajalikud mõõdud ja juhised on laadimise käsiraamatus kirjas ning seda saab Tallinnas Kuristiku-7 EJS majast osta. Kahjuks ei ole eestikeelne.
Hülsi korduvkasutuste arv sõltub mitmetest teguritest aga aga 30-06 hülssi võid laadida hädapärast isegi 10 korda aga 6,5x55 hülsil murdub peale 7-dat laadimist suure tõenäosusega põhi küljest ära. Olen kuulnud, et 223 rem padrunit kui laadida armee kasutuses olevatele hülssidele siis üle 3-me korra vasu ei pea. Aga mida kuradit me targutame võtame kunagi kevadepoole aja maha ja saame huvilistega kusagil kokku, arvestame kahe päevaga ega lõppe ju õige jahiüritus ilma sauna ja muu selle juurde kuuluvaga.
Mida asjast arvate ?

**** neid partisani asju mäletab, lugesin selle Blondo kuuli kohta üle 15 aasta tagasi ja ega sellest asi muutu mis rahvusest nupumees oli, lendab se kuul tänapäevalgi samahästi nagi tollal. Eks mälu usaldamine on nagu ta on tean, et üks meiekandi mees rääkis mingit vana lugu ja ajaarvamine oli üsna paigas. "Oli see juunis või juulis aga suuskadega üle Peipsi ta tuli..."

hülsid ikka korduvkasutusse ! uue hülsi hind on pahatihti võrdne laetud padruni hinnaga. Kui laete 308 win padruni oma hülsi sisse ja kasutate 9,7 grammist Lapua Mega kuuli tuleb padruni hind 6,4 krooni sinna otsa arvestage laadimiskomplekti maksumus ning saate aru, et kui tahate tihti tiirus käia tasub asi ennast ära aga kui ainult oma jahivajaduseks siis läheb asi kalliks.

mis seali ikka eks urgitse selleks ju foorum on. Mina kasutan kaalu dosaatori häälestamiseks ja kui dosaatoril mõõt paigas pane või tuhandeid padruneid kokku. Käisin külaliseks kaitseliidu kevadistel laskmisvõistlustel ja 300 m võistlusel tulistasin oma laetud padrunitega. Padrun oli 308win. ja kuul 12 g tm. tihedus oli väga hea ja ma selle võistluse võitsin. kõik mu sõbrad laevad oma moona minu juures ja ei ole tekkinud kellelgi vajadust sihikut iga laadimise järel sättida. Pealegi tehase moon on kõik erenditult doseeritud.

Lee press on kõige tavalisem, üks op korraga ei ole ju mõtet hirmsat raha magama panna ja masstootmist käivitada. Ka selle lihtsa vahendiga teeb vajadusel mitusada padrunit õhtuga.
Kellel oli mure 20 kal. kuulidega siis neid on võimalik saada Tartust Lõunakeskuse relvapoest. Brenneke kuulid ja väga kvaliteetsed kasutan ka ise neid. Minu mäletamist järgi olid 6EEK tükk.
Keegi tundis kunagi muret kas on vahet kas teha Blondo kuul terasest või pronksist siis teadmiseks, et kõnealune kuul on algselt just teraskuulina Prantsusmaal välja töödatud ja oli lahinguotstarbeline (vaenlase tehnika hävitamine) hiljem võtsid jahimehed selle kuuli üle ja kuna pronksi treimine on mugavam ja suures N-Liidus oli seda vabalt saada tehtigi sellest nn. "pronkskuul"

Probleem hülsi krae murdumisega on lihtne, kalibreeritakse kuiva (õlitamata) hülssi ja siis jääb hüls holgi sisse kinni ning kangi üles tõmmates rebitakse krae küljest ära.

mis seal ikka olen se kuramuse külaline kes ei osanud peale registreerimist sisselogida ja seega jäingi külalise nimega. Olen Jõgevamaa jahimees ja kasutan enamuses LEE firma presse. Laetavaid padruni marke on palju seetõttu, et minul olid olemas põhivahendid ja kellel oma jahikaaslastest huvi tekkis pandi rahad kokku ja osteti minu pressile vastavad holgid juurde ja praeguseks ajaks kasutab iselaetud padruneid enamus meie nurga mehi ja kaugemalgi.