Jääger-online jahindus foorum

bighornet kirjutas:teet kirjutas:
Ei ole sellist kogemust, meil lumi nii varakult maha ei tule!

No sel ilusal maal on sooäärseid maid, kus mõnel aastal kartulivõtu lõpuks õhtusest udust ikka kõva kirme või kahutus tekib. No või kõõm. See selleks.
Või oli ta tall või kits, pole vahet. Ikka asjast, nagu Sooviku tabas.
Ei vihja seekord ei moonale ega muule.
Kindlasti on meestel olnud situatsioone, mis kukalt sügama pani.
Mis arvate, mis aitab ulukil ikka lagedalt metsa serva esimeste põõsaste taha jõuda? Olenemata peaaegu vahemaast.
Või toosama reps, ka selline on endal olnud.

Ebaõige kaliibri, kuuli, laskemaa, tabamiskoha ja relvavalik. Näit mingi 450-550mm raud(.22Hornet, 6.5x52R, 7X33Sako, 7.62x39, 8x72R) Näit 9.3x57 raske 15g FMJ või 18g SP, 120-150meetrilt, rindkerre(mitte kopsu ja loom läheb ). Ka liialt raske kuul läbib looma ja viib kogu energia millest loom muidu saab šoki.

teadjamiis kirjutas:lugesin teemat ja hakkasin ennast päris juhmina tundma. Olen kogu aeg teadnud, et vindiharjad algavad koheselt padrunipesa tagant, ainult, et on seal madalad ja lähevad nagu jahipüssi ülemineku koonuski harja täis kõrguseni üle. Seega peaks olema rauda lükatud padruni kuul igal juhul vindiharjade vahel, iseasi kui tihkelt. Kuul peabki rauas kuju muutma ja võtma raua kuju muidu jääks ju vindiharja ja rauaõõne vahele tühimik ja seal vihiseks tuul? Topi kuul nii sügavale rauda kui tahad aga surve tõusust ei pääse kuidagi mööda just nimelt selle koonja ülemineku pärast.

Olen kuulnud(lugenud) külmvalts tetra või heksa...vintharjast millel püssirohugaasid nii kergelt läbi ei murra. Ehk keegi seletaks lähemalt millega-milline tegemist?

Mulle meeldis "Jahiseaduse" viimane parandus:
Kui ühe ja sama jahipiirkonna kasutusõiguse saamiseks on esitatud kaks või enam taotlust ja taotlejad ei nõustu nendele ühise kasutusõiguse andmisega, eelistatakse taotlejat, kes kaasab jahipiirkonna kasutamisele suurema arvu jahipidamisõigust omavaid füüsilisi isikuid, kelle maaomand asub taotletava jahipiirkonna piires.

[RT I 2005, 15, 83 – jõust. 3. 04. 2005]

Saab eestlaste "maa ja metsa taas linnasakstelt meitele", seatakse jalule ajalooline 1343-2005.a ebaõiglus ja seetõttu meil metsas keegi suurt ka ei varasta. Jahimehed peavad jahti omas metsas ise olen muide maatalinnamees.

hendrik kirjutas:

galil kirjutas:salakütte kahjuks on ka möni kuid need sindrinahad olid on ja jäävad,nende vastu ei saa

Kuidas nii, et salaküti vastu ei saa, eriti kui on teada, et neid on "mõni". Ma usun, et kui pisut teemasse süveneda, siis saab ka nendest jagu. Ühel või teisel moel. Siinkohal pean silmas, et kui brakanjäär on teada ja tegemist on muidu normaalse inimesega, siis saab ju niipalju ometi mõjutada ja avitada, et mehel valik oleks, kas teeb paberid või loobub üldse. Kui rääkida ei anna, siis tuleb teha õige tegu ja aidata seadust. Ega seadus ju muud pole kui meie kõigi ühine kokkulepe, kuidas käituda. Kui keegi käituda ei oska, siis on see tema isiklik mure ja korralike inimeste kodanikukohuse töö. Ja niipalju kui mina tean, siis on jahimeeste ning kki abiga päris palju korda loodud... Selge see, et kõiki korrale ei kutsu ja kätte ei saa. Siiski on tähelepanelikel ja asjalikel jahimeestel võimalus lüüa oma jahimaadel kord majja

Kelle kokkulepe, kas selle prakanjörilt ka keegi küsimas käis? Korraloomine, kas nagu pavlikmarozov või mitu hõbeseeklit selleeest nüüd siis saigi... Meil üks linnamees proovis ka metsas riigikorra loomega tegelema hakata. Enne KKI minekut oleks pidanud kodus aga rahvaluule ja kirjutamatttta seaduste uurimisega tegelema. Nüüd tal vist lihtam uus jahiselts otsida.

Vari kirjutas:Tundub, et enamus nii ei arva, aga minu arvates on see ikka üks suur tobedus neid sigu seal metsas nuumata. Tehke nendele siis juba aed ümber.Siis pole karta, et nad viimati naaberjahimaale lähevad, kuna seal viimati parem ninaesine juhtub olema. ,,Küttimise " osas ei muutu ju suurt midagi, sead on nii kui nii poolenisti kodustatud ja teavad juba oma toitjaid nii nägu kui lõhna järgi. Mõelge kui hea on teha valiklaskmist. Tegelikult see laskmine ongi juba liiast, püüame nad sealt siis juba suure kastlõksuga kinni ja saadame lihakombinaati töötlemisele. Nagu näete tuleb üks jama välja, aga selle jama poole oleme teel. Nii raske on normaalsele inimesele seletada miks me seda ikkagi teeme. Miks on vaja ikkagi seda emakest loodust rohkem ja rohkem tasakaalust välja lüüa?Me takistame hukkumast nõrku isendeid ja nii muutub iga järgnev põlvkond veidi nõrgemaks. Kui loodusliku toidubaasi kõigile ei jätku ,siis järelikult ei peaks neid sigu nii palju ka olema. See et meile meeldib sea jahti pidada ei ole mingi argument.

Minu seasööda kõrval elav mutt on helistanud juba kaponi välja kuidas ma iga nädal(vahel kakski) sea lasen. Söödab, tähendab laseb sigu või vähemalt põtru Pauku ta enam ei kuule ja jalad söödani ei kanna et kontrollida aga 1313 saab tasuta helistada ja ilmakasuta söötmas normaalne inimene ju ei käi.
Miks me saadame aafrikasse riideid, toitu ja vett. Emakeloodus saaks ka nendega kiirelt hakkama. Ja toetame rahvast kes ei osta coca-colat, ei kuulu EL, ei käi laupaõhtal saunas ja ei kasvata kartulit. Toodame vaid enda kõrvale nõrku ja konkurentsivõimetuid. Invaliidid, pensionärid kah mingit kasu. Ligimesearmastus pole kah argument. Jahimeestekarja sa tõesti hästi ei sobi. Helistamist ta kahjuks ei kuule aga ma võin sind sellele tädile tutvustada. Kas onu Adolfi 1939.a kõnet oled lugenud? Sügisel valimised tulemas

Tegelikult tuleb vältida suurte(trofee) loomade küttimist. Suurte loomade ja üleküttimisega kadus meil mitu tõeliselt head koprajahikohta. Seetõttu eelistan siledaraudset et lühem vahemaa ja enne veenduda mida lasen. Viimane lask 3/0(4.75mm) vettepähe. Momendil kui kobras märkab ja jääb veepinnale korraks "seisma"

kult kirjutas:

honkomees kirjutas:Eks neid poolautomaadimehi ole teisigi kui Saigaga. Aga meie jahtkonnas pole ühtegi poolautomaati.

Nii ,et kui sul juba selline relv ,ega sa siis üks tõsiselt võetav mees pole ,vaat üheraudne pooleksmurtav jne.Hakkab aga jälle vana joru peale Kangesti seda moodi kukub välja ,nagu mõni mees siin foorumis oma lasketulemustega mõnda aega ärpleb Minul on küll täitsa suva mis relv kellegil käes on ,kui mees ise MEES on !
Kivi kotti!

Meil on üks poolautomaat(30lasku) ja see mees korraldab ka selliseid sigadusi...

honkomees kirjutas:

eeru kirjutas:

honkomees kirjutas:... Ise tahaks .223 kaliibriga odava moonaga ....

.223rem ja .308win valmistab Lapua sp poolautomaadipadrunit

NB! odava moonaga, Jahipaunas oli .223 täismantel teadmata tootjal 4,5 EEKu, ja saab ka muidu

Lapua Af .223rem kuul 4.5g HP maksab iseenesest hulgi ostes (1000tk/ 4.5eeku)
Need mida saab muidu, nimetatakse Karistusseadustikus:

§ 418. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine

(1) Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud teenistus- või sõjaväerelvaks oleva tulirelva, selle olulise osa või laskemoonaga, - karistatakse kahe- kuni kümneaastase vangistusega.

honkomees kirjutas:Eks neid poolautomaadimehi ole teisigi kui Saigaga. Aga meie jahtkonnas pole ühtegi poolautomaati. Aga Saiga kasuks räägib töökindel ja vastupidav aegade jooksul kontrollitud konstruktsioon ja jahiks piisav täpsus. Olen isegi selle relva peale mõelnud, mitte poolautomaadi pärast, vaid lihtsalt odava, täpse ja kindla püssi pärast. No robustne ja siis, mul pole kunagi stiil oluline olnud vaid funktsionaalsus. Ise tahaks .223 kaliibriga odava moonaga odava väikeuluki püssi soetada ... Võib tiirus niipalju paugutada, nii et õlga siniseks ei peksa ja saab väikeulukit lasta ja kui moona pärast p... läheb, pole kah nii suur kahju.

.223rem ja .308win valmistab Lapua sp poolautomaadipadrunit

http://www.a-izquierdo.com/Izhmash/Saiga-100.jpg
.308win puudus mettttallist vahemik. Laad oli tervestükis puidust. .30-06 Spr oli sarnane. Täpsus, oli hämmastav

Joss kirjutas:Lihtsalt puhtjuhuslikult tuli mõte pähe, et ei tea kas sellel, et praegu lend käib ja haavli omaduste proovimisel ka seost on.

Jahimehed on seadusekuulekad...See on koprajaht, õhtul lased 10-12 laksu

Joss kirjutas:Vat ei saa vendadest aru, et peab sellise papi eest autumaadiga jahil käima, kui selle eest juba täiesti mõistliku jahipüssi saaks.
Saiga ei ole jahipüss, rohkem nagu jahil käimise püss.
A see puht minu subjektiivne arvamus.
Aga haavatud sokk on kole ka kui kallale kipub. Igas juhuks uhmerdad koha paar kuuli järgi veel äkki kurask muidu tulebki kallale.

Tundes,teades nii mõndagi (pool)automaadimeest. Neil on mõtlemine lihtsalt teistmoodi. Tore, et sa mõtled nagu nemad läänes(saksas jm euroopa) on harjunud jahti pidama. Aga mõnel meist on halvad kogemused vene sõjaväest kui neid 10binladenlast korraga ründas, mõnel isiklik vorstivabrik, mõni eisaa naistega hakkama ja rahuldab poolautomaadiga...30salv küljes end metsas. Tean jahiseltse kus suurulukiAJUJAHIS SKS ei lubata kasutada. Kobisegu palju tahes ja vehkigu seadustega.
Sry, jahi(poola)automaatide kasutajad mis mõeldud ja valmistatud päriselt jahipidamiseks. Tegelikult ka 100-nes Saiga .308win, .30-06 Spr on korralik tsiviilrelv. Nägin mõned aastad tagasi neid venes ja eimõista miks nad siia eijõua. Hind oli 180-195 taala.

kaidojaht kirjutas:Ma loodan, et kõik foorumlased eeldavad, et jahieeskirja tunnevad kõik ja peavad sellest kinni. See, et kuidas ja kust ma koera sain ei vääri kirjapanekut. Ei pea ju kõike seletama. Panen vist uue teema üles seal seletan pikemalt.

Elementaarne, et jahieeskirja tunnevad kõik ja peavad sellest ka kinni, kuid mul - meil siiani lahendamatttta probleem. Nimelt mis teha talvel (( Hall- või valgejänesele võib pidada jahti hagija, hurda, taksi või terjeriga 1. oktoobrist 28. veebruarini) koeraga, kui ise istun seapukis. Sul sellele probleemile lahenendus leitud ja ehk õnnestub meilgi jänest lasta

Kellamees kirjutas:Ei seda vast mitte. Müük, mille tunnistajaks olin, tundus küll, läksin poodi ja ostsin, moodi. (Niivõrd kui relvaost saab olla spontaanne.)

Kui naised ründavad nüüd stokkmani ja kaubamaja ja neil on (ostu)päevad on iga uue püssiost alati etteõigustatud
Eelnevalt esmaspäeval kui neid Saigasid lahti pakiti väideti et kõik on müüdud Kas tegemist oli uue 100-nda seeria .308win(täispuitlaad kabast laetippu) või AKM meenutav (jahi)riistapuu?

bighornet kirjutas:Esiteks ikka vaja teada, millised tshokid püssil on...... Oma kogemus sunnib teise rauda numbri või isegi kaks jämedamat panema, arvestusega, et teise lasu sooritan sekundi või poolteise pärast.

Kui teineraud 1.0 või 1.25 tzokk siis 7-st jämedam haavel eijookse sellisest rauast kuidagi. Ehk haavlid tzokile liialt pehmed. Tugev tzokk tahab kõvemat haavlit! (Mul yks raudadest selline) Jahipidamiseks tasub osta ka korralikke (mitte 3eeguseid sportpadruneid). Jahipidamisel ja taldriku puruksplärtsutamisel on tera vahet