Jääger-online jahindus foorum

andrus kirjutas:http://www.jahiseadus.ee/home

"avalda toetust" on suht huvitav ja tõsiselt võetav osa sellel lehel.

Proovisin ära, vahet pole mida valisid - ikka registreeritakse see toetusena. Netiküsitlus rokib!

oliver kirjutas:Mind on pikalt kummitanud see võistlusprotokollide teema, kas keegi oskab konkreetse seadusetähe välja tuua mille alusel lubadetalituse onud ja tädid seda küsivad?

Seda ei olegi kuskil. Ilusti suheldes saab ka ilma.

achtung kirjutas:to hendrik: Oman ise mitut relvaluba selle tähekesega niie et tean mida räägin. Level 2-st ei tia aga midagi. Küll aga küsivad prefis võistlusprotokolle sporditegemise tõestuseks.

Sinu postitus jäi lihtsalt rippuma sinna eelmise postitaja valiku tõttu. Neid tähekesi on paljudel, kaasa arvatud mul, häirima jäi ainult see Level 2..

Protokollide küsimine on puhas omalooming, samas mõistetav, kuna hetkel ei ole suurt muud moodi võimalik nö aktiivsematel ja passiivsematel amatöörsportlastel vahet teha. Litsentsid on kindlam variant aga see ei peegelda täna ikkagi kõikide huviliste mahtu.

dannu kirjutas:

achtung kirjutas:Aga selleks, et saada loale sport täht, pead olema vastava laspordiorganisatsiooni liige. Kui pole ei saa ka riigilõivust vabastust.

Ning liikmelisuse säilitamiseks tuleb vähemalt kord aastas vähemalt LEVEL2 võistlusel osadeda. See seadus aga peaks muutmuma lähiajal ning tuleb vähemalt korra poole aasta jooksul seda teha.

Mida? Misasi on Level2 ja kuidas ning millega seda lastakse??

Härrased, lugege seadust ja ärge kirjutage endale asju ise ette või laske seda teistel tühja koha pealt teha.

aivar00 kirjutas:Eks neid tarku ole ennegi nähtud, kes otsivad vastuseid x kohtadest selle asemel, et õigest allikast - antud juhul siis politseist küsida.
Nii lilleline see elu ikka ei ole. Kui sinu relv on loale kantud sisse näiteks jahipidamiseks ning laskespordiks, siis maksad täiega. Kui ainult laskespordiks, siis jah tasuta. Selle relvaga tohid aga käia ainult lasketiirus. Jahile minek aga keelatud...
See kõik ka relvaseaduses kirjas ja nn. riigilõivud on kirjas riigilõivuseaduses.
Mind paneb imestama asjaolu, et arvutit osatakse foorumis kasutada. Selliseid lihtsaid asju aga välja otsida ei viitsita või ei juleta asjaga tegelevast instantsist otse küsida. Minu teada politsei küsimise eest raha ei kasseeri .

Ju siis on lilleline - sest nt Põhja prefis ja Lõuna prefis (ainukesed, kellega kogemusi) justnimelt nii tehakse - ka laskesport+jaht ei ole riigilõivuline, mitte ainult laskespordi eesmärgi ei ole tasuta. Loe ise ka seaduseid ja küsi tasuta tööandja tasuta arvamust, ka arvuti kasutamine on imelihtne.

Paukpadrun? Laeng surve tekitamiseks masinal, millega saab heita köit teise aluse haakimiseks...

Üllar Tamm kirjutas:Üks detail veel, millele tasuks mõelda:
loodan, et meie seadusetegijatel ikka terve mõistus võidab ja lubatakse lõpuks ka jahirelval summutit kasutada Kui plaanis ka korralik summuti relvale paigaldada, võib ca 600-800 grammi kaalulisaga arvestada. Lisaks sihiku kaal, mida plaanis relvale kinnitada.

Mõte asjalik ja kindlasti vaagimist väärt. Samas enda seisukohast ei ole ajujahil pidanud sumpsi loogiliseks (äärmisel juhul on relval olnud suudmekomp, mis kaalub palju vähem), vajadus on eelkõige väga täpsete laskude puhul ning tulevikuvõimalustele mõeldes mürareostuse vähendamiseks. Ajujahil peaks eelkõige olema koeramehel vaikse lasu võimalus koerale mõeldes, seal ei oleks varmint oma kaaluga nagunii teemaks. Kütiliinil ei ole see paar dB nii oluline, et relva raskemaks teha ja pukis saad toelt lasta. Loomulikult on ju kõik asjad individuaalsed, alates relva valikust kuni lisavidinate vajalikkuse otsustamine.

Mart kirjutas:Milleks osta püss, et teda kohe müüma hakata.

Ei peagi ju müüma kui meeldib. Lihtsalt tuletasin meelde, et ka see variant on olemas ning varminti puhul on müük kindlasti kordi lihtsam. Relv ei ole ju enda laste ema, et valid korra eluks. Vahel võib juhtuda ikka, et ostad asja, mida sul ei olegi nii väga vaja - küll on aga alati kuskil keegi, kellel võib seda asja väga vaja olla.

zakslane kirjutas:

hendrik kirjutas:Võta varmint muidugi. Kui peaksid ära tüdinema, on seda kasvõi lihtsam müüa. Mõni spordihuviline võtab ikka ära. Jahi ja tiiru jaoks on ka mõnusam. Erandiks on kindlasti nt koeramehetöö, siis on kergus oluline.

Tüdimus tuleb üsna ruttu kui pead 5-6 kg püssi päev otsa seljas vedama. Kui pole plaanis tõsisemalt VVS'i laskma hakata siis jahipidamiseks soovitan igal juhul tavalise rauaga püssi.

Ei tea, tüdimust ei ole tulnud seni. Peale 2008 ei ole alla 3,9kg tühikaaluga (laetuna ja sihikuga 5-5,5kg vahel, mul on kaba küljes tavaliselt lisapadrunid ka) püssi jahile viinud kuni eelmise hooajani. Eelmine hooaeg "tuulutasin" rohkem .370 kaliibrilist nö tavarauaga Sakot aga ka see on kogukaalus 5kg. Tõsi küll, esimene hooaeg tundusid esimesed jahid seljas kolakana aga sellest sain ruttu üle... Lasta on hea ja jahikogemused positiivsed.

VSS ei oleks ehk ainuke harjutus, ka liikuvad märgid on stabiilsema relvaga mugavam lasta, suures pildis ei ole vahet isegi mis kaliibris (v.a. kui päris tipptulemusi ei ihka) Nii jutu jätkuks, siis Kütiliini olen lasknud aastast 2007 vaid korra .308-ga, muul ajal 300wm jms. Iseenda jaoks - harjutuse mõte pidi olema ju võimalikult jahilähedane kogemus...

Pigem on wikipedias praegu kirjas varminti nö algupärane tähendus. Meie mõistes on varmint lühidalt paksuraualine relv, milleks iganes sa seda kasutad.

Võta varmint muidugi. Kui peaksid ära tüdinema, on seda kasvõi lihtsam müüa. Mõni spordihuviline võtab ikka ära. Jahi ja tiiru jaoks on ka mõnusam. Erandiks on kindlasti nt koeramehetöö, siis on kergus oluline.

Mul on eelmisest sügisest-talvest umbes pooltuhat pilti sellest, kuidas metssead soolakul käivad. Hästi käivad ja isuga, kivini nad ei ulata aga mekk meeldis väga. Ja kui vesi on vabalt saadavalt, siis ei tohiks kivistunud soolaga küll suurt häda seale teha...?

laurits kirjutas:Sako moon nime ei mäleta, kui otsa saab hakkan laadima muidu laen ise kõik 308 ja kergemad 30.06 ise!

Hammerhead. Kasutasin sama kuuli ajujahil 300wm-l.

Selles kvaliteetse sihiku suur pluss ongi, et hinda hoiab hästi - loomulikult eelduseks korrektne kasutamine. Ise soetasin ühe kasutatud 3-12x50 benderi FD sellise 75% hinnaga, päev ennem andsin sama hinnaga swarovski ära. Mõlemad uuena suht sama klassi sihikud, nii kvaliteedi kui hinna poolest.

Ise peaks sellisel sihikul mõistlikuks hinnaks 1100-1200euri. Loomulikult on nüansse ja erandeid. Uue hinnast võtaks kõigepealt zeissi esindaja statsioonaarse -6,5% maha ja siis veel kirvega -25%... Täpsed numbrid tekivad tavaliselt sõbraliku dialoogi käigus - ostjal ei ole ju sõbrale kahju natuke rohkem anda ning müüjal on ka sellest rõõmu, et hea sõber saab hea asja.

Tõttöelda oli päris hingesoojendav "päris Eesti mehi" ning eestimaiseid ulukeid näha sellise tootja saidil. Jahe mõmm on muidugi vaatamisväärsus omaette, peale mõne põdra ja "veise" ning olivantsi ei hakanudki väga suuri elukaid silma. Tubli töö!!

Tool oli ka ilusti immutatud...

kakuke kirjutas:Siis vist olen mina esimene. Mul esimest hooaega jalas olnud ja ühel saapal nina narmendab juba. Muidu mõnusad küll. Veel üks küsimus. Kuidas neil saapapaelu nii siduda, et need metsas ajus lahti ei tuleks. Täna mõlemad tulid lahti vähemalt korra, kui sai mööda lund koera järel joostud.

Käies tuleb jalgu tõsta, see jäi mul lasteaias meelde. Nööridega on ka see asi, et need tuleb kinni siduda. Aegajalt võib ikka juhtuda aga üldiselt nad väga tihti lahti ei tule. Esimese taiga-paariga sai korralikud kilomeetrid maha käidud, kokku 5 aastat stiilis "tööl-kodus-puhkehetkel", seega testimist oli omajagu.