Jääger-online jahindus foorum

Heino kirjutas:300 WIN Mag soovitaks Oryxit, 11,7 olen lasknud kõike rebasest põdra ja hirveni. 13 g jääb tihti sisse, olen paar korda sea seest kui ka põdra seest kuuli kätte saanud. Nii et kes eelistab läbivat haavakanalit, siis 11,7 ja kui energiat sisse vaja jätta siis 13 g

Väga mõistlik jah, ise lisaks siia veel juurde 14,3g hammerheadi selle 13g oryxi asendamiseks.

Üks soome sõber võttis naljaviluks kaasa selle Nova paar a tagasi, "pusikkotappelu" jaoks nö.
Oli võimalus, lasin ise ka sellega. Jooksis hästi b&p gualandiga (nagu vist enamus relvi) ning kätte-palge sobis ka hästi - lust oli lasta. Midagi oli tal seal enda jaoks timmitud, sobis ka mulle. Üllatav oli see, kui kiirelt oli võimalus kogumahus tulejõudu rakendada ning hämmastas ka täpsus. Somm oli relvaga sõbraks saanud ning pikendatud salvega olid kõik 7-8 kuuliauku mõne sekundi jooksul 25m pealt kenasti ca 20cm ringis. Üldmulje jäi väga hea.

See, kas ja kuidas ta jahile sobib või mitte, on eraldi teema. Aga kui peaks olema vaja oma vara ja maja kaitsta, siis see soomlane oma novaga kuluks küll marjaks...

Ma ei ole just täheldanud, et kult karja kaitseks aga olen hoidnud mitu aastat paaris platsis kuldid söödetud ja häirimata st neil on põhjust kohal käia ikka. Ja kuigi hunte liigub ikka enam ja enam, siis on mu platsis suuremaid ja väiksemaid punte ikka pea kogu aeg kohal käimas. Ju siis hunt lihtsalt suurema näljata üritab ka ehk kuldiga kohtumist vältida ja see annab ka emistele-põrsastele rohkem asu.

Olen omanud ka bushwhackereid, riismed neist on sahtlipõhjas, ise ka ei tea miks alles hoian, ei olnud head asjad. Bushwhackeri ja butleri plasti vahe on suur ning kinnitusel ka, butleril on ikka traadi moodi asi klapihingeks. Butlerid on kestnud mul kõige kauem 4a ja loodan, et samad kestavad veel mõne aasta. Oht murdmiseks on kõige enam kohvrisse või kotti toppimisel, kui sellest üle saada, ei juhtu vasti midagi. Eks lõhkuda on neid kerge. Lõhud ühe korra ära, jääb meelde, siis hoiad rohkem. Vähemalt ei jää hunt laskmata.

Eks neid kiiruga jooksvaid põrsaid ja ettetormamisel laskmata jäänud põtru on igal asjalikul jahimehel - oskus seegi kui tead millal mitte lahmida. Pigem on rõõm sellest kui saad eelise hästi ettevalmistatud varustusest ning detailidest. Üllari hundinäide on ehk hea õppetund, kuidas ka parima tahtmise korral võib pisinüansi tõttu üritus p**se minna. Shit happens - tublimad õpivad nii teiste kui enda vigadest.

Eks keegi poolitab ehk möödaläinud teemaosa..

Klappide kasutamine on puhtalt harjumuse ja harjutamise asi, objektiividel on mul nad kasutusel kõikide vintrelvade sihikutel - paigaldatud ühtemoodi (nagu on ka mh. timmitud sihtimisliin, et optika oleks paigas alati, nagu on päästikud kõik ühesugused jms) ja kasutada on mugav. Kehva ilmaga ei läe meelest pöialdega teha harjumuspärane liigutus, sest siis on nad ju kindlasti kinni pandud. Vaikse ilmaga lükkan nad objektiivi katte "poolde vinna" st paremalt poolt lahti juba, see teeb kõvemat häält. Okulaari oma on vaikne. Harjumuse asi. Pigem läheb ilma nendega jaht untsu kui nendega - harjutama peab end. Samasugune reflekside töö nagu kaitseriivi mahalükkamine. Ainuke mis mind häirib, on okulaari klapi must "rõngas" hämarajahil, siis ma võtan ta enne jahti ära.

Vaata äkki siit üle, mida sul vaja - http://www.butlercreek.com/productsImag ... chart.html

Eks tootjaid on veel, aga butlerid on seni olnud väga vastupidavad ja on isegi mõne ebameeldiva väänamise järel töökorras olnud. Kui siinpool lahte kauplejatel ei ole, siis soomest leiab ka. Konkreetse sihiku mõõdud on olulised, et soovitut saada.

Üllar Tamm kirjutas:...Üritasin kaitsta optikat tormi eest seda vesti hõlmaga kattes. Tagantjärgi targana saan ka ise aru, kui suur viga see oli Läbi goretex riiete hingav kehasoojus tõmbas optika läätsed korralikult uduseks, lisaks ümberringi keerlev lumetorm. Seega pole vist vaja pikalt seletada, et hundude saabudes polnud optikast näha muud kui siili udus

Oi kurja kui odavad on klõpsuga lahtikäivad sihikukatted... eriti pärast sellist juhust, ma kujutaks ette. Hunt on küll teadnud targu minust eemale hoida aga muude "odavamate" ulukitega vitsad käes.

Õnne kütile!

kirp kirjutas: Nt. Zeissil on odavam Duralyt just säästu tõttu (ja loomulikult ka selleks, et keegi kallimat ka ostaks) nigelama vääristusega (kas ka klaas kallimatega võrreldes erineb, ei tea). Mingeid vihjeid on, et Duralyti pannakse kokku Meopta poolt (ehk siis peaaegu et meopta, kelle oma sihikutes olla omakorda sarnane või suisa sama klaas kui Zeissi omades). Pikavõitu jutu kokkuvõtteks: oma silm on kuningas!

Eks Eesti tingimustes on Duralyte vaieldamatu konkurent just Meoptale, Docterile, Leupoldile jt sellistele vähemalt hinna poolest vahepealsetele lahendustele. Niipalju on ka Duralyte'il ühist nt meoptaga - ei interneedus ega maaletooja ei tea sellest midagi, et neid tšehhis tehakse. Ikka kõik Zeissi enda liinilt. Olles mitme aja jooksul läbi päris mitme sihiku (ka kõne all olevaid) piilunud, julgen öelda, et Duralyte ei ole kehvem teistest Zeissi eurosihikutest. Selle hinna eest on materjali väga hästi. Paremini mu meelest kui konkurentidel, vahe tuleb eriti hämaras välja - pilt ja täpi regull on väga head. Ise ei oma ühtegi Meoptat, Leupoldi ega Zeissi.

Pole küll hundivideo aga lipuliini näidatakse mitu korda. Tundub, et kui pisut kõrgel, siis ei toimi või oli kassil lihtsalt poh***...

http://www.youtube.com/watch?v=ir3WjjQ- ... re=related

jouhan kirjutas:Isuzu trooper turbodiisel kolmene mootor, forsseeritud ka. Kenad kärnad on all ja veab igaltpoolt läbi.

Kuule äss, rahune maha ja mõtle, kas see on ikka väärt esimene postitus. Põdra peiedel suurte onude poolt öeldud juttu pole ka mõtet kohe kirja panna... Uuri ennem järgi, et onud jama ei aja. Trooperile pole kunagi 3.0td mootorit tehtud, forsseerimata või mitte, ja üksiki trooper ei vea igalt poolt läbi, kindlasti ei ole teema mõttes paksu lume parim liikur isuzu tehase toodang.

Läbi sõprade kogemus olemas kuidas suurde konti 9,3x62 18,5g hammerheadiga ja 18,5g Twinheadi ehk nosleri partitioniga lastakse. Haamer läks seale piki selgroogu ja avanes tunduvalt rohkem kui tavaliselt aga kuul ei pihustunud. See oli juba uuema, bonded core hammerheadiga. Partition oli jätkuvalt selline nagu teda piltidelt näidatakse, tabamiskohast suurt hoolimata.

TSX-iga on juhtunud, et lähedalt lastes on nö avanemisel tekkinud õied ära tõmmanud aga see oli .30 kaliibri kuul ja kiirus ka suur.

Niipalju kui Soome foorumist lugenud, siis on 17,5g Naturalis tugeva konstruktsiooniga ning ei kipu avanema nagu peaks. Paljudel on lihtsalt läbi jooksnud, eriti kui luu pihta sisenemisel ei satu, ka ribi pidi nõrgaks jääma. Paljud olla loobunud kasutamisest. Valdavalt on muidugi 9,2x62 ja 9,3x74R kaliibri jutud. Sama kaliibri kasutajate juttu olen ka 18,5 Barnes TSX puhul kuulnud, et kui just suurde konti ei lähe, siis ei avane nii hästi. Massiivsed kuulid, rohkelt metalli ja avanemine vajab enam matsu. Usun, et sealt ka põhjus selle kuuli tootmisest loobuda ja kergemaga asendada.

Endal on värsked kogemused 18,5g tsx-iga - 50m pealt lastuna sisenes ribide vahelt, läbis kopsu - siis jäi ilmselt haavade järgi avanemine ka hiliseks. Samas 170m lastuna sama kuul puutus kohe ribiga kokku ja avanes ilmselt korrektselt. Põder käitus küll vähemalt selliselt, et julgen nii oletada. Kaliiber 9,3x66 ehk .370 sako mag.

18,5g hammerhead on ka nüüdseks ära proovitud - toimetab nagu peab. Nii põder kui siga on ruttu maas, auk viisakas ja mats mõnus . Täisvask kuulidest tahan ära proovida 16,2g tsxi - algkiirus 850m/s kant, hea lame ning energiarikas trajektoor. Lagedamal kohal peaks parem olema.

Kas 9,3x64 puhul on 17,5g kuulile 850m/s reaalne - rõhud liiga suureks ei lähe?

Linnapea kirjutas:Tere!

Oot ei saa hästi aru, kas kahjulikud on autojaamad 25w või kahjulik on ka käsijaam 5 w? Jahil olles on ühes taskus käsijaam(pikk antenn) ja teises taskus Astro 220(pikk antenn). Kas selline kasutamine kahjustab siis Astrot?
Linnapea

25W.

Koolitus võib olla tõesti 299.- euri, varem oli tunduvalt soodsam see teenus. Mingeid ulmelisi riigilõive minu teada jahitunnistuse saamisel ei tohiks olla. Pigem võib mingi kulu tekkida jahiloa saamisel, siinkohal soovitaks natukene asjatada nö kohalike jahimeestega. Idee poolest, kui turvalisus tagatud, ei tohiks ka väikeulukiküttimise loa saamisega mingeid probleem olla.

Esmajoones soovitaks süveneda jahiseadusesse ja selle alamaktidesse, saad ehk parema pildi lubatust ja lubamatust. Niisama rebase laskmiseks kõiki pabereid teha tundub ehk palju aga ilma ka ei saa... kui rahulikult magada tahad.

pano kirjutas:Minu meelest pole selles midagi halba ,et inimene hakkamist täis on. Las küsib ja saab vastuseid eks nii peabki õppima. Pärast saab veel mingi lollusega hakkama kuna ei julgenud küsida.

Õige jutt - las noor küsib. Enne peaks aga noor natuke koolis käima ja kirjutamise selgemaks õppima, selline tekst nagu eelnavalt kirjas muu nime kui "plähmerdamine" ei kannata.

Kui kirjavärk kohe kribades üle jõu käib, siis võib oma mõtteid ju natuke lihtsamate sõnadega ja läbi mõeldes-üle lugedes üles tähendada.

Pildilt oli kohe aru saada, et "hirvemaovõtuteraga" tegu. Kui mõne meistri käest nõu saada, võib mõni järgmine puss päris asjalik olla.