Jääger-online jahindus foorum

aivar00 kirjutas:Ise kunagi kartulikasvatuse ajal panin läbihigistatud pluusid põllu äärde, aga tänavu pole suve, et iga päev mitu pluusi oleks võtta olnud.

Soovitaks sokke vms. need on ikka haisvad. Vanasti panime kadund isaga portjankad (jalarätid) põllu nurkadesse, 4 tk peletasid just parajalt igast küljest, inimese lõhn ikkagi. Aga sittumine ei aitand mitte ...

[quote="Anonymous"]...150m peale ma saan igale kitsele(loomale) ilma et ta midagigi aru saaks...quote]
Ise ka ei saa aru, et looma ligi oled Selle maa pealt ei näe sa rohu seest soku sarvigi, praegu, kui kõik põllud on niitmata, on rohi mehele rinnuni, vähemalt poolteist meetrit ja vahel ka veel igasugu kahemeetriseks või suuremaks kasvanud põõsad ja puud põllul. Enne kui mõnikümmend meetrit sa ei näegi looma. Paar päeva tagasi oli seakarjast 10 m kauguselt näha vaid emise selga ja sedagi piki sea jäljerada, kus rohi nats maha tallatud ja seevõrra hõredam. Ülejäänutest oli vaid matsutamist kuulda, kui sokujahist tulles juhuslikult peale sattusin.

Markko kirjutas:http://www.pilt.ee/photo/140491/2491920/ ilvese pojad

Kuhu jäi
tsiteerin saiti: Sellist albumit ei ole või on album muudetud passiivseks.

naxik kirjutas:Mul toz 34. 100 m pealt toelt lastes kuul(poe pauk) vaid 3cm hajus

Imeriist, eriti poepaugu kohta. Omalaetud tugevama pauguga veel saan aru, vanasti ikka lasti saja peale, kui vinte jahimeestel polnud, aga poepauk

zakslane kirjutas:Tõnuga täitsa nõus ja lihtsalt ühe jahikoera pidamine kuskil korteris või ketis oleks koera ahistamine, sest tema hing ihkab meeletult metsa. Tuttava laika on selline, et nagu peremes midagi oma jahitarvete juures kohmitseb on koer nagu pöörane kohe.

Sama, kui võtad laigulise mundri välja

Pandora kirjutas:

Deerhunter kirjutas:

Pandora kirjutas:Aga kas keegi metssea lihast on julgenud ka šašlõkki teha? Tahaks hirmsasti, aga ei julge teha..

Tee julgesti, väga hää on(mee ja pähkli marinaadis)

Mesi ei jäänud liha külge kinni, pähklid kukkusid küljest ära ja keeritsuss pistis pea välja ja ütles, et lõpetage see loomapiinamine ära...

Kas oled mingi salakütt või? Kui sul analüüs tehtud (mikroskoobis kõik näha), ei siis uss tule ütlema miskit

trucker kirjutas:Miskipärast maailmas ikka valatakse ka vintrauale kuule,plii e. seatina.On erineva disainiga ja ka täpseid kuule.Laadimisel ainult teistsugust holgi kasutatakse,et padruni kaela suu tina maha ei kooriks ja sellega kuuli kaalu ei vähendaks.

Kattetea plii- e tinakuule kasutatakse ikka, aga mitmete eriotstarbeliste püsside puhul, nagu eelpoolnim spordikad, nn elevandipüssid (kasutavad suurekaliibrilisi aeglase algkiiruse ja suure peatava toimega tinakuule) jpt. Pliikuule on tehniliselt kerge valmistada, ka ei kuluta nad praktiliselt vintrauda, aga neile ei saa anda väga suurt algkiirust, sest vintraua sooned koorivad pehme kuuli lihtsalt paljaks. Püssiraua määrdumise vähendamiseks kaetakse pliikuulid erimäärdega, meenutab vaha. Tinakuulide algkiirus on umbes poole väiksem kui mantelkuulide oma, vrdl spordika 300-400 m/s ja täiskaliibrilise vindi 800-1500 m/s. Tihtipeale on olulisem kuuli peatav toime (šokk) ja siin on suurekaliibriline tinakuul oma kohal. Täpsuse üle ei saa tinakuuli puhul üldse kurta, miks siis spordika kuulid tinalkuulid on? Aga algkiirus, laskemaa ja energia, mis kuulil sel maal on? Mõnedes revolvrites ka kasutatakse tinakuule, aga algkiirused on ikka madalad. Füüsika vastu ei saa, padruni kaelast tingitud kulumine pole siin üldse oluline, vaid ikka see, mis rauas toimub
ja kui ühe kuuli tina on juba mööda rauda laiali määritud, siis näe hirmsat, peaaegu ületamatut vaeva selle mahasaamaisega, sest vintsoon on rikutud ja raud tuleb puhtaks saada tinast, muidu püssi enam täpseks ei saa. Kaupo Kindsigo ütles kunagi, et spordikas nõuab tunduvalt hoolikamat puhastamist kui vint

Pandora kirjutas:Mul on kolm taksi, ja kasu nendest pole midagi..

Kui neist kasu pole, siis pole nad jahikoerad, ükskõik mis tõugu nad ka poleks. Jahikoer on ikka see, kes jahis tööd teeb ja järelikult "kasu" toob. Saan siin kasust aru ikka jahisaagi mõttes, nt ka rebaste-kährikute hävitamine muu loomastiku kaitseks on kasu. Aga kui koer on jahiks kõlbmatu, siis võivad tal kõik paberid olla, võid näitustel käia jms kuid ära nimeta teda jahikoeraks.

Vot jahiraamatus oli ka vist relvade ajaloost juttu ja sellest vintrelvakuulide tekkeloost ning tinakuulist ...

kakuke kirjutas:

honkomees kirjutas:5. Tinakuul vintrauas??!!

Vot sellist asja olen mina ka kuulnud ja sama moodi sellele reageerinud. Järsku keegi oskab sellest lähemalt rääkida.
Kas siis lagingmoona kuul lagingrelva ei kahjusta, kui teeb seda jahirelvaga?

Tinakuulist aga peaks kuskilt lugema, vene netikülgedel on üsna palju snaipri ja jahimehe relvadest juttu... Põhimõtteliselt on mul asja mõte selge, praegu ei tea täpset aadressi anda, kus sellest juttu võiks olla.
Kahjustab ikka, aga seal loeb massi pihta laskmine, mõni ikka pihta läheb. Ja kui ära kulub, võtame uue toru. Peale sõda olid poisikesed PPŠ-l kuuli toru otsast sisse lasknud ja kukkus lukust kolinal välja. Vot seda see raudplekist kuul teeb rauaga, aga valangu juures pole tähtis, ja hiljem jätame selle relva lihtsalt nurka, kroonu annab uue tuki.

saarlane kirjutas:Pakun sellise variandi.

1. 7.62x51 Nato toodetakse erinevate tootjate poolt. Põhimõtteliselt sama
aga USA kuul olevat nõksa jämedam.

2.Raua kahjustamise kohta - oletan, et sõjaväemoonal on laeng kõvem.
ja kahjustus toimub selle tagajärjel,mitte kuuli katte tõttu.

5. Kuna müügil puuduvad Nagaani padrunid, siis olen kasutanud SW 32 long kuuli kaliiber 7,65 mm. Kuna on tegu tinakuulidega siis ilmselt rauda kahjustamist ei toimu. Aga jahirelvast ei soovita küll isegi 100 ku võrra jämedamat moona kasutada.
Relv ikkagi kallis ja peaks kestma aastaid.

1. Ärge ajage pada, NATO ja Win.308 on üks kaliiber, mõni tootja võib sutsu ebatäpne olla aga mitte muud

2. Kahjustab lahingpadrun ikka kuuli kattematerjali tõttu, ka nt vene jahipadrun .308, mis on nn bimetall, st terasplekk on mingi õhukese sodiga kaetud. ka mitmed teised tootjad teevad neid bimetallkuule, vististi tshehhhid, kui mälu ei peta. Kuuli tuleb magneti katsuda, kui mingit tõmmet pole, siis on ohutu. Muidugi kannatab ka teraskestaga kuuliga lasta tavalisest jahilaskmisest kordi enam, lõpuks hakkab lihtsalt täpsus kannatama. Laengud on osal jahipadrunitel nõrgemad, osal kõvemad kui sõjamoonal, sõltub kuuli kaalust ja järelikult ka erinevast rohukogusest, mis peab selle kuuli õige kiirusega lendu saatma.

5. Tinakuul vintrauas??!! See Vint koorib ju tina maha ja täidab nii sooned ning täpsusest ei saa juttugi olla. Sellepärast need vindikuulid ongi plekk-kestaga või erilise vahataolise kattega kaetud nagu ääretulepadrunitel. Kätte saada seda tina rauast on praktiliselt võimatu. Spordika täpsus kaob kohe, kui kasutada mingeid taskus pikka aega loksunud padruneid, millel see kate on maha kulunud.

Pandora kirjutas::idea:
Jahti ei peeta kasu saamiseks, ja samamoodi ka jahikoera.

KRT, kas on siin keegi rääkinud kasust, ikka ühisjahis peamise tegelase, KOERA, omanikule suurema kulu kompenseerimisest, eriti neist kuludest, mis on tekkinud otseselt jahi käigus. Kasu saavad jahikoerast kõik jahimehed, kulud peavad kandma paar koeraomanikku, kas nii või

ninja kirjutas:Härra kütt kui viitsite lugege väheke täpsemalt mis ma trükkisin , (Samas kõrvalt nägin kuidas sõber laskis 6,5 x55 läbi rebase ja kuul tabas 2000 meetri kaugusel mööda maad põrgates metsa nii et ragises , hullumaja mis ?) See 6,5x55 ontavaline Rootsis kasutatav kaliiber ja meilgi levinud . 22 LR on niisugune jama , et kui ta midagi puudutab oma lennuteel ,siis ta muudab ülikergelt oma lennutrajektoori ja võrreldes suuremate kaliibritega on ta poisike .Vanas seaduses oli lubatud lasta ääretulepadruniga linde , eraldi mingit keeldu hane kohta polnud . Ja mis puutub minu täpsusesse , siis sellega on kuida on .

Saan Küti küsimusest aru küll - mis imenägemisega mees sa oled kui 2000 m kauguselt näed ära kuuli maha kukkumist ja rikoshetti ... Ma ei näe selle maa pealt sigagi, ammu veel mingit kuulisopsu Poolnud ju Küti küsimus ääretulepadruni lasus, vaid ikka sellesama rootsi mausri padruni kohta. Ära hakka kohe Kütti solvama, et ei viitsi tähele panna. Mul tekkis endal kah sama küsimus, aga jätsin algul enda teada...

Anonymous kirjutas:treenib võibolla täiskasvanud loomi aga kitse talle näiteks võib vabalt maha murda samuti ka jänesepoja.

See loomulik kadu, looduses ikka lollid ja nõrgad peavad kellegi kõhtu minema, mul laika on 2 jänesepoega ketis olles ära murdnud, ise ronivad õues suhu. Ega looduse vastu saa.
.... Aga sellest koera sittumisest, jumala õige, et jahikoer peab ikka aastaringselt saama korralikult joosta, muidu on tervis käest ära. Olete vast isegi näind neid sügisel ajujahi algul kinniolnud laikasid - paksud, esimese ajuga võhm väljas. Oma koera tervist peab ikka ka hoidma, ei saa looduskaitsega ka kätte lolliks minna, külades on koerad sajandeid vabalt ringi jooksnud ja oma tööd teind, nüüd elab maal vast kümnendik sellest rahvast ja koerigi vähem, pole ju karjapidajaid.
Teine tera on need tõsiselt mitmekaupa poolmetsikult hulkuvad koerad (pole neist ükski jahikoer), kelle jälgi on tõesti mets täis, siin kah täidame lollilt seadust ja püüame neid laskmise asemel omaniku juurde viia, et trahvida krt, iga seadus pole küll mõistusega inimeste kirjutatud, kes sihukest täidab on ise paras ...

Anonymous kirjutas:jah, aga meil üks seltsimees laseb praegugi oma hagijal mööda metsa ringi joosta-ei pidavat muidu sittuma,no võta sa kinni

Kui seltsimees ise hagija eest laskma ei kipu, siis ei tapa ju hagijas üksi kedagist, ainult treenib metsalisi hundi asemel