Jääger-online jahindus foorum

Ja sussklapi regull peab olema millises asendis? Ja milline temperatuur õige on? Keemistemperatuur sõltubki rõhust, vesi ei saa vedelas olekus kõrgema temperatuuriga olla, kui keemispunkt - normaalrõhu juures on keemispunkt 100'C, rõhku tõstes läheb keemispunkt kõrgemaks. Aur saab kuumem olla. Nüüd ongi küsimus, mis temperatuur peab olema ja millise rõhu juures see saavutatakse? Ma oma loogikaga uputaks ka ikkagi konservid ära.

See vesi siis läbi ventiili välja ei aura või? Kui sügavale kütekehad uputada tuleb? Kuskohast temperatuuri võtta tuleks - veest või ülevalt?

Tere,

leidsin kuurist isa tehtud samakaaparaadi, pakun nii 35-40 liitrit ja roostevaba. Minu mäletamist mööda on seda kasutatud ka autoklaavina. Peaks otsima uued küttekehad (vanasti oli seal 3 kringlikujulist), ilmselt leian need nt FEB-ist. Konservikaanetaja olemas (ka vanamehe tehtud, el. mootoriga, käsitsi keerutamise vänt ka) ja paarsada Kirovi tehase karpi ka kapis, eks tuleb rooste suhtes kriitilise pilguga üle vaadata. Aga autoklaavi pärast paar küsimust:
Kas küttekehaks sobib näiteks boileri küttekeha - keevitaja olemas, kes selle külge aretaks, kuid kas see annab välja vajaliku temperatuuri?
Mis rõhuga peaks olema avariiklapp?
Mis temperatuuriga keetmine peaks toimuma? Aretaks vahele mingi relee, et kui temp tõuseb üle piiri, siis lülitab küttekehad välja - sellist jumpstükki peaks ka vast võimalik kaubanduses saada olema... Või lahendada asi rõhureleega?
Kas ma saan õigesti aru, et autoklaavimisel pannakse ainult põhja vett (et küttekehad ära uputada) ja karbid peavad olema nö auru käes? Ma oma loogikaga uputaks ikkagi konservid ka ära...

Isa keevitatud mahutit julgen usaldada, ta õlleankruid ja boilereid teinud omal ajal küll. Igaks juhuks keedaks siiski kuuri all või õues - mäletan kunagisest ajast, kui sooja vett korterisse ei antud, kasutas vanamees seda masinat boilerina ja ühel ööl lõi tihendi ilge pauguga ära.

Viisin keldrisse, kui tuleb sõda ja nälg, siis on vähemalt midagigi tagavaraks, siis ehk hindab ka seda Või kui on tarvis mõnda külajotat halturtsi tegema, siis hea ära anda
See oli teenustasuta ja ühisjahist lastud sigadest.

Toodetud Chef Foods tellimusel Eestis.

Ma räägin - CF konserv pole kunagi hea olnud, samas vorstid on neil jälle paremad. Linpeti konserviga ei ole ma siiani alt läinud. S.tta selle ulukiliha %-ga, aga kui maitse on jube ja väljanägemine veel jubedam (krt, oleks pidanud pildi tegema, ei viitsi uut karpi ka nüüd lahti teha), on midagi tootmises totaalselt vale. Nigu rohelise tatiga oleks kaetud. Ja "kallerdis" ei kallerdunud ka külmikus ära.

Tuli ports CF metssea konservi. Tegin karbi lahti, vastu vahtis mingi rohekashall kiht ja vedel kallerdis. Maitse pole ka suurem asi, õnneks on koerad majapidamises. Jutt, et Linpeti ja CF konserv tuleb samast kohast, on BS. Samas kohas lihsalt hakitakse.

Teff kirjutas:Lasin teha ühest lehmast konervi CF-sis just selle uue süsteemiga et ilma teenustasuta.
lehm kaalus 212 kg ja konservi saime 90kg iseenesest ei ole ole üldse paha.selge see et mingi koguse võtavad nad liha ikka endale.
ainuke asi oli see et meie pundile see küll meeltmööda ei olnud.
selge on see ,et seal enam konservi ei tee.
ootame nüüd vorstid ära ja vaatame kuidas ned mekivad.

Üldiselt teeme vorsti Foodsis, kuid konserv ei tule neil tõesti hästi välja. Selle teeme siis Linpetis. Roela vorst on ka väga hea, kuid nemad ei tule järgi. Nüüd on Suigus ka üks vorstivabrik, see proovimata

Hea oleks test teha - kui saaks kaks enamvähem samas kaalus looma ära saata, ühel võtaks fileed välja. Et palju erinevus tuleks. Teine hea test oleks muidugi proovida juristi (tarbijakaitse vist jahiseltsi, kui juriidilist isikut ei aita). Kodulehel on ikkagi konkreetselt kirjas, et 100kg rümbast saad nii ja nii palju toodet. Siis tuleks rümba korrastamise ja kaalumise juures kohal olla, kuid kui kohal oled, saad sa muidugi õige koguse toodet kätte ka...

Fileed kaaluvad millegipärast kõva neljandik rümbast

Nüüd siis Võrumaal. http://majandus24.postimees.ee/2970295/ ... -vorumaale

GC kirjutas:Nii et ikkagi on keegi "jumal", kes teab,... keelab, käseb,...!
Aga taud muudkui levib!
Kuskilt oli kuulda, et vaatamata võimalikele jahipidamise piirangutele peab lõpptulemus (jahindusnõukogude otsused) ikka täidetud olema!?

Mis sa nalja teed, loodad kahjutasust pääseda? Sa oled võtnud sellise hobi, nüüd on see su töö. Kui päristöö hakkab jahtimist segama, siis tead ise, mida teha Naine võib ka ju näppu lasta või uue poldi otsida, sina pead jahil olema, sest riik ja maaomanikud käsevad!

Tormis kirjutas:kokku kuus tuvastatud SAK juhtumit Eestis: http://uudised.err.ee/v/eesti/af2bd7a1- ... 80cfa178af

4 tarvastus, 1 seal valgamaal, kus see kuues on?

Praegusel hetkel ajavad seenelised kõige rohkem loomi liikuma, tuleb see ka ära keelata siis. Lisaks liikvele ajamisele käis seeneline reedel Valgas metsas ja pühapäeval käis samade hilpudega Viljandimaalt läbi, homme tuleb äkki nt Läänemaale?

ööloom kirjutas:Niipalju siis kasutaja atshunter sõnade täienduseks,et leiti "metssea jäätmed" mille kontrollimisel laboris seakatku ei tuvastatud.

Loodame, et see nii on.

Taldriku laskmine suht lumme kusta, 7 15-st pead alla saama, kasvõi ühe haavliga pihta ja loperdama. Võtad suts alla meetri ette ja tuleb, eest tuleval ootad, kuni taldrik "seisab" ja lased pihta. Selja tagant minevat märki laskma ei pidanud. Ise käisin ka kooli ajal korra harjutamas ja eksamil sain 13 alla. "Spordikaga" mul küll 2a tagasi jahikoolis midagi teha ei tulnud, relvaeksamil tuli sellega vist 3 törtsu 50m pealt poolemeetrisesse ringi saada, polnud ka eriline katsumus.