Jääger-online jahindus foorum

Kuulsin sellest artiklist hommikul KUKU raadiost...
Samas oli juttu laste uuest mängust, joosta liikuvate autode eest üle tee, kes ligemalt, see "kõvem"!
"Hunditakso"!? Aga miks mitte "perverditakso"!?

pktaks kirjutas:
Siinkandi naised ja koerad tegelesid natuke teistsorti jahiga seekord

Tundub päris ilus ja suur loom olema...
Küllap isahunt? Kui palju kaal oli?
...või petavad taksid ära!

Päris hariv oleks üks lühifilm, kuidas lihakombinaati toodud seast pihv saab... ja miks mitte seda ka lastele näidata.
Mina pidin varases nooruses ema isa seatapul abistama ja ma ei arva küll, et minu psüühika seetõttu kuidagi kannatada sai, pigem vastupidi.

...jõudsid ilusti kohale, 7 kindlasti
Liiga külm on, muidu oleks läinud võtnud "värava" peal vastu, tulevad kogu aeg sisuliselt sama teed pidi.

GC kirjutas:Tegemist oli 8-se karjaga, 3-se karjaga ja 1-e üksikuga.
See üksik maha lastigi, oli väga paikne ja imeliku käitumisega loom, mõlemad küljed kärnas.
Mulle arusaadavalt peaks see 8-ne olema mingi uus kari, 3-ne selle nn. "Lõõla" karja jäänused.
8-ne oli siiski enne jahti juba kuskil kaugustes, ülejäänud olid "saadaval".
Tuleb oodata uut lund, sest pilt veel segane, eriti seoses selle 8 ilmumisega.

Mina ei tea, kus selle uue karja sünnikoht on!
Kombib meie jahiala lõunapiiri, Väätsa ümbrust, ilmub edelast ja läheb edelasse. Ja 8 neid on nagu kirjutasin juba üle 2 kuu tagasi. Vahepeal eraldub karjast 2...3 looma. Ei pea tõesti paljuks liikuda päris külade vahel.
Jahimeeste hulgas võiks olla inimesi, kes teavad selle karja liikumisest rohkem, ja pange siis neile õige nimi.
Lõõla ümbruses oli kahel aastal hundipesakond. 2015/2016 pääsesid sisuliselt terve nahaga, aga tänaseks on see kari ajalugu. Kui tavaliselt huvitab jahimeest ainult kuhu hundid läksid, siis pühapäeval peale jahti kulutasin veel kolm tundi, et teada saada, kust hundid tulid.
Ainult nii saab tõele veidi lähemale.

valgeronk kirjutas:Huvitav,kui palju ka Mannermaal hundu küttimisluba maksab? Saaremaal Rmk.jahipiirkonnas 100euri.

RMK jahipiirkondades on minu teada igal pool 100 EUR-i.
Mujal vast tasuta või jahiala kasutaja hinnakirja alusel.

Huntide arvukus on olnud oluliselt kõrgem kui täna, ja seda mitte palju aega tagasi.
Seepärast ei usu, et arvukus on kuidagi põhjuseks inimese ja hundi kohtumiste sagenemisel.
Aga käitumine on tõesti muutunud ja kohati päris arusaamatuks.
Üheks oluliseks põhjuseks võib olla huntide hulgas leviv kärntõbi.
Meie jahtkonna maadel kütitud neljast hundist olid kõik nakatunud.
Kindlasti on oma jälje jätnud ka muutused toidubaasis. Metssea puudumisel tuleb see asendada millegi muuga. Hunt on tulnud järele kitsele ja seetõttu kohtab teda rohkem tegutsemas põldudel ja külade lähedal.
Aga see ei ole hundi süü, ikka põhiliselt inimese tekitatud probleemid, mis ka hundile kanduvad.
Teda sellepärast rohkem nuhelda, poleks õiglane.
On ta ikka koeri viinud ja lamba karjas käinud, nii palju kui mina mäletan.
Honkomees, ära muretse, täna on eestis piisavalt "asjaarmastajaid", kes igale hundile on valmis järgi minema, ilma preemiata, tasuta kütuseta,... ja lipuringid ulatuvad kaugemale kui 10 km

Tegemist oli 8-se karjaga, 3-se karjaga ja 1-e üksikuga.
See üksik maha lastigi, oli väga paikne ja imeliku käitumisega loom, mõlemad küljed kärnas.
Mulle arusaadavalt peaks see 8-ne olema mingi uus kari, 3-ne selle nn. "Lõõla" karja jäänused.
8-ne oli siiski enne jahti juba kuskil kaugustes, ülejäänud olid "saadaval".
Tuleb oodata uut lund, sest pilt veel segane, eriti seoses selle 8 ilmumisega.

Noh, paraku on nii, et ega seal (keskkonnaagentuuris) ei lähe arvesse vist enam ükski jutt, esita millises stiilis tahad!

Kas on teada, kuhu maani see kari Raplamaal välja käis?

Ei tea küll, millega see "Lõõla" kari sellise tiitli on omandanud, aga olen nende tegemistel igal võimalusel silma peal hoidnud.
Tegemist siis eelmise aasta pesakonnaga, millest 2015 ainult üks kutsikas lasti. Tundus, et karjaga oli aegajalt kaasas ka üks üleelmise aasta kutsikas ja nii neid kevadeks 5 või 6 alles jäi.
Küllalt tõenäoliselt tulid 2016 kevadel ilmale ka uued kutsikad ja kokku võis neid parimal juhul olla isegi 10 isendit.
Selline liitkari ei ole kindlasti kogu aeg koos vaid võib moodustada aeg ajalt 2...3 väiksemat karja ja see on üks põhjustest, miks huntide täpset arvukust on raske hinnata.
Domineerib kindlasti võimalus lugeda arvukus suuremaks!
Tuleb olla väga põhjalik, järjekindel, loota headele lumeoludele ja hankida infot naabritelt, et saada enam vähem täpne tulemus.
Nii ebaloogiline kui see ka pole, on meil vaatamata huntide "õitsemisele" kõik hästi ka kitse ja põdraga. Nädalavahetusel fikseerisime vähemalt kuus ühe või kahe vasikaga põdralehma.
Isegi mõned sead on peale katku puhastust välja ilmunud.

No mida veel...!?
Koerad põdral kõris kinni , lastakse 300m kauguselt,... ja siis on veel vaja avalikult arveid klaarida... maine kujundajad!?

aadu kadakas kirjutas:See, et kuskil on ajakirjanduse võimendusel nn emotsionaalseid jahimehi, ei tähenda, et riigiametnik peaks ülbitsema. Ega see vist huntide tegelikku arvukust muuda, küll aga teatud jahimeeste suhtumist sellesse tegijasse metslooma.

Kurb kui teatud jahimeeste suhtumist hunti muudavad ajakirjandus, emotsionaalsed jahimehed ja ülbe ametnik!
Looma võiks ikka tundma õppida ja selle põhjal oma suhtumist kujundada.

Ahto Kattai kirjutas:Nii , et meil ongi jumal-nimega Etverk , kes peatab katku , teab palju metsas sigu ja kes on süüdlased selle levikus

No neid "jumalaid" on ikka rohkem!
Aga katku ei peata nemad, vaid see ülesanne delegeeritakse jahimehele...
kevadeks 2 siga 1ooo ha kohta. Ma tahaks kuulda, kus katkuvabas Eestimaa otsas selline tulemus saavutatakse,... isegi kui autost tohib tulistada
Aga küllap katk jõuab ette ja ei saagi teada.

"... Sestap kehtestabki keskkonnaamet minimaalsed metssea küttimismahud eelmainitud maakondades, et oleks võimalik langetada metssigade arvukust kiires tempos ning seeläbi tagada katku hääbumine looduses ja vältida edasist majanduslikku kahju,“ selgitas keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk."

Metssigade arvukust suudab kiires tempos langetada ainult katk!

“... taudi leviku peatamiseks tuleb jätkata nii metssigade arvukuse vähendamist kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest.“

Parimal juhul leiab ja kõrvaldab inimene loodusest max 10% nakkusohtlikust materjalist.

Sellest võiks juba lõpuks aru saada ja vastavad ametkonnad oma tegevust või tegevusetust sellest lähtuvalt korrigeerida!