Jääger-online jahindus foorum

Enese ja vara kaitseks soetatavate relvade arv on ju täiesti individuaalne ja oleneb suuresti, kus inimene elab, liigub ja töötab. Põhiliselt kasutatakse relva ikka ründe ennetamiseks. Kui ikka on vaja enda turvalisuse eest hoolitseda, siis arsenalis peaks olema vähemalt kolm relva - väiksemate mõõtmetega ja kaaluga käsitulirelv, suurem käsitulirelv ja lisaks käsitulirelvadele ka sileraudne pumppüss. Kui nüüd väidetakse, et hulluks oled läinud, kelle või mille eest sa nüüd ennast kaitsma hakkad, siis vastaks küsimusele küsimusega, et mis on meie riik viimasel ajal teinud, et siin turvalisem elada oleks. Kõige lihtsam viis relvade vähendamiseks eraisikute kätes oleks turvalise keskkonna tagamine.

Foorumi töö oli paar päeva häiritud tehnilise viperuse tõttu. Jälle olid kratid krattimas.
Nüüd kõik jälle korras.
Head foorumi kasutamist,
Mart

Sellekohane määrus, mis lubab maaomanikel ka metsseale jahti pidada, on igati soodne. Jagame aga maaomanikele metssea, keda nii ehk naa enam pole, küttimise lube ja kui limiit laskmata jääb, siis saab maaomanikud vastutavaks teha.

Lisaks teritusnurga kraadile mängib ehk rolli millise abrasiivsusega teritusvahend on. Kui tera on luubi all vaadates nagu saag, siis kui sael hambad maas, siis ei lõika ju. Teiseks ei ole vähemtähtis ka terituse kuju, kas sirge või kumer. Kumer hoiab kauem tera. Kokkuvõtteks - lõppteritus võimalikult peene abrasiiviga ja kumer teritus, siis hoiab ka tera.

Vastavasisuline ettepanek sai tehtud, aga kahjuks ei leidnud see EJS juhatuse koosolekul poolehoidu. Kui vastuseis oleks tulnud roheliste või sarnaste organisatsioonide või ametite poolt, oleks otsus loogiline. Aga et jahimeeste organisatsiooni poolt, siis veidi kummaline. Samas võeti vastu otsus lubada jahil kõrgistmelt kasutada kunstlikku valgusallikat, mis Berni konventsioonis, millega Eesti liitus tingimusteta, on lisatud keelatud jahipidamise vahendite loetellu. Vibu aga teadupärast selles loetelus ei ole. Äärmiselt veider on otsus, kus lubatakse rahvusvahelises kokkuleppes keelatud vahend, aga lubatud vahend mitte.

Mida rohkem "tsirkust" saab, seda enam on tunne, et mõned mehed peaks oma kohtadelt tagasi astuma. Olgu niipaljugi mehed ja võtku vähemalt seegi vastutus.

Huvitav, miks seda jäätmekäitlus tsehhi ei kasutata vaid veetakse katkusigu mööda Eesti katkuvabasi tsoone ringi:
http://www.valgamaalane.ee/2203087/kull ... imsust-ule

Ja see mobiilne põleti ei soetatud riigi rahade eest eraettevõttele ju kasu teenimise eesmärgil vaid ikka katku leviku tõkestamise eesmärgil. Pangu aga põleti tööle ja vähem möla või maksku riigile raha tagasi.

See pauk , nii et ravikulud jalust nõrgaks võtavad, võib ka mitte jahisituatsioonist tulla. Mina kindlustan koera igaks-juhuks ikka ära. Lisaks jahile hakkab ka sporti tegema, nii et neid kolakaid võib mujalt ka saada.

Vanemad Wildview kaamerad olid jah parajad energiaröövlid, patareidega ei kestnud kuigi kaua,12V akudega umbes kuu. Nüüd uuemad mudelid peaks olema säästlikumad. Uued StealthCam'i mudelid aga päris pika patarei elueaga, nii pool aastat keskmise piltide arvuga, kui panna kolm pilti ja kümme minutit vahe.

6V aku toitmiseks saab päikesepaneeli ka siit
http://baltichunter.ee/pood/product_inf ... ts_id=1105

Juhtmed peab ise vaatama ja samuti dioodi vahele jootma, et paneel ei muutuks öösel küttekehaks.
Sai neid ise testitud, energiaõgarditest kaameratele sai elupäevi juurde küll, kui muidu 7 päeava, siis paneeliga 14 päeva. Nüüd uuemad kaamerad vähe säästlikumad ja neile annab vast ikka tublisti eluiga juurde.

See õnnetu lugu pani mõtlema,et ehk peaks metsa rajatavatele aedadele traadi jämedusele mingi nõude kahtestama, et siis jäigem traat ehk ei püüa võrgu sarnaselt.

Kes Riihhimäel käinud,see on ka vast trehvanud neid Soome härraseid urujahikatset demomas.
http://www.marandi.fie.ee/gallery2/main ... temId=1541
Neil ka sellised "kokkuklopsitud" teisaldatavad tehisurud. Igati asjalikud ja mitmeti kiirelt koostatavad. Saab käigupealt rebast ja koeri suunata ja kõik on eemalt jälgitav, nii koera,kui ka rebase liikumine.

duv kirjutas:Pukis istudes tuli ta hiirvaikselt pukist paarikümne meetri kaugusele noorte kuuskede vahele ja passis seni kuni lõpuks asendit muutsid.

Endal oli sama juhus, ma kasutan ülal pukis ja pukki minnes erinevaid lõhnu maskeerimiseks, kult ronis ka külje alla ( kuldi lõhnagi lõi pukki) ja siis istusime seal mina üleval ja tema all. Minu närvid ei pidanud vastu ja mõtlesin, et sügan talle sealt ära, aga kui upitasin laskma, siis kuused ees ja tühjagi. Istusin edasi ja mõtlesin, et vennike vehkat teinud ja kobistasin jalgadega vähe ja läinud ta oligi. Ta ei saanud vist lõpuni aru, et ma seal olin, sest kadus vaikselt ära, ainult paar krõpsu kuulsin.
Küllalt istunud igasuguste tuultega pukis ja kui oma lõhna maskeerida ja mida ebasoodsam sinu jaoks tuul on, seda parem jahi tulemus. Kui nüüd veits mõelda, siis elukas tahab ikka enne enda näitamist selgusele jõuda, et ohtu pole. Nii, kui nüüd tuul on sööda peale, siis nüüd teeb ta söödale ringi peale, puki taga metsas on tuul temale ebasoodne ja sinu lõhna, kui see on ka eelnevalt maskeeritud, on tal väga raske tuvastada. Teispool sööta, kuhu ka tuule suund, on tal sama keeruline sinu lõhna saada, segavaid faktoreid on palju, sööda lõhn, sinu poolt maskeerimiseks kasutatud lõhn jne. Et paremat ülevaadet saada, peab ta ennast näitama kusagil puki ja sööda vahepealt läbi jalutades või siis juba söödale minna.
Mina kasutan jahil alati mingit uluki lõhna, kas siis konkreetse kütitava liigi lõhna või siis sellele liigile sobivat neutraalset lõhna oma lõhnajälje varjamiseks. Näiteks seajahile pukki minnes pihustan kitse lõhna talla alla ja kui juba põdrajahihooaeg, siis põdralehma lõhna. Emise või kuldi lõhna eelnevalt lõhnaraja tegemiseks, mitte aga enam puki juurde.

Karud seasöötatel kogu aeg käinud, lihtsalt ennemalt ei olnud niipalju kameraid või õigemini polnud üldse. Ja karu suht varajane käija ja sead ikka hilisemad ehk siis sõkuvad jäljed ära. Kuival ajal jälle ei jätagi jälge. Sellepärast siis selline tunne, et nad viimasel ajal seasöötasi rohkem külastavad. Noh muidugi niipalju kompveke ka ei vedele enam metsaall, kui mõnel viimasel aastal.

Ahto, too see õnnetus meie juurde, laseme oma servicel üle vaadata ja kui võimalik, siis korda teha.