Jääger-online jahindus foorum

Aitähh Assole heade sõnade eest ja jaksu edaspidiseks !

Kui jaht on vajalik oma ühe põhiseadusliku õiguse ehk eneseteostuse tagamiseks, siis see peaks olema riigi ülesanne võimaldada selle hobiga mõistliku tasu eest tegeleda. Seda saab teha riigile jäävate jahipiirkonde raames. Samuti saab riik pakkuda jahivõimalust kohtades, kus kohalik selts pole sellega toime tulnud ja inimese sekkumine ulukkonda vajalik on. See oleks sotsiaalne pool, mida saaks seadusega ette näha ja kehtestada. Kui neid soove hetkel esitada, siis on suht suur tõenäosus, et tullakse vastu ja on vähemalt pool muna alles.

Jahinduse kui tuluallika ( või siinses sõnapruugis jahiäri ) soosimine riigi poolt on igati mõistlik. Ettevõtja saab tulu, mida jagab ressursi omanikega ehk maaomaniku ja riigiga. Lisaks maksud ja kaudsed tulud. Alusetu on väide, et kütitakse liiga palju või vähe ja pannakse ohtu looduslik tasakaal. Ka tänaste jahimeeste seas on salaküttimine päris popp. Selle tõenduseks ka ajakirjanduses toodud faktid, mis on jäämäe väike osa. Maaomanike poolt on ärikate tegevuse üle kontroll tagatud ja riik saab võtta ette ressursimaksu kahjustuste likvideerimise tarbeks.

Ajakirjanduses kostus hiljaaegu huvitav üleskutse : armastage rikkaid ! Kui see edukus pole just kokku varastatud või välja petetud, siis on selles sügav tõetera. Hoolimata kadedusest tuleb tõdeda, et tänu nendele on olemas töökohad, võimalik tarbida avalikke teenuseid jne. Kui suudetakse jahindusest tulu lõigata, siis au tegijatele. Pisku kukub minugi lauale ja ka kaudselt teie omale. Kuna endal pole plaanis sellega aktiivselt tegeleda, siis tõden, hoolimata teie kahtlustusest, et ka tulevikus ei kata renditulu väikestki osa kahjustustest ja peletusvahenditest.

Ajakirjanduses on juttu pikalt olnud uue seaduse poolt ja vastu. Mis on nüüd need uued uudisekünnist ületavad faktid ? EJS juhtkonna plaanid tegeleda ettevõtlusega ? Äraostetud ametnikud ja poliitikud ? Või lihtsalt lootus, et enamjaolt jahimehi mittesallivas rahvahulgas tekib kaastunne tapmise kui hobi kadumise suhtes ?

Püüdke sõnastada selgelt oma probleem ja toetada seda faktidega.

Moskvat selgitades... ei usutud toonases riigis lihtrahva seas, et roiskuval kapitalismil põhinev ühiskond on jätkusuutlik. Aeg on näidanud, et on. Küll jäi enamus mitteuskujaid lootusetult rongist maha.

Tule taevas appi ! Kui 80-date lõpus oleks interneedus olemas olnud, siis oleks siinne jutt nagu Interrinde foorumist võetu. Ei saa te Moskvata hakkama .... Ajalugu õnneks näitab, et nende hirmud tõeks ei osutunud, ehk ka nüüd hästi läheb. Aga mingit kanalit auru väljalaskmiseks on ikka vaja, kui siin kisa tehtud, siis väljapoole jaksu enam pole.
Kulla jätkuva sotsialismi eest võitlejad ! Tehke silmad lahti ja vaadake mis tegelikult toimub ! Kes teie huve kaitsevad ? Jahiärimehed on poliitikas ja juhatuses, millised on nende huvid ?
Tänu Mardile kallistuste eest ! Vastuseks, et kas ... vastan, et jah kui tahan. Kas senised seltsid jätkavad ? Tegemist on vaid puht formaalse nimede säilitamisega, liikmeskond vast muutub, kui pole nõus 7-10 kordse väljamineku tõusuga. Ka rentniku väljavahetamine on tunduvalt kardetust lihtsam, ka tänase seaduse raames.
Minu soovitus on lõpetada kinnisilmi vastuvõitlemine ja anda oma panus uue seaduse parendamise nimel, et me saaksime edaspidigi õlg õla kõrval kütiliinis seista ja loomade mõttetu laustapmise asemel teha seda loodusliku tasakaalu põhiselt. Hobi kallinemine on paratamatu ja igaüks teeb seda oma limiidi piires, kui see on ületatud, siis tuleb muu ala valida, nii valus kui see ka pole. Kas mina jätkan küttimist, seda täna ei tea. Suuri kahjustusi metsas pole ja aega pole töö rabamise kõrvalt niisama kedagi tapmise eesmärgil passida.

Margus Puust – Eesti Jahimeeste Selts :

Praeguse eelnõu juures on kõige suuremaks probleemiks jahimeeste teadmatus, kui kalliks muutub edaspidi jahindus. ...

EJS ei saa sellele seaduse eelnõule alla kirjutada, kuna jahipidamise maksumus jahimehele läheb liiga suureks.

Nüüd siis selgus käes ja minu prognoosid osutusid äärmiselt tagasihoidlikuks:

http://www.eramets.ee/?op=body&id=25

Tänasel RMK ja Erametsakeskuse ühisel jahinduse arengukava koosolekul otsustati, et tulevikus saab jahimaa keskmiseks rendihinnaks 240 krooni hektar. See hind korrutatakse läbi koefitsendiga, milliseks näiteks Tallinna kesklinnas on 1,7, Harjumaal 1,9 ja Võrumaal 0,3. Tabel vastavate piirkondade koefitsentidega on kättesaadav RMK kontoris. Rendi küsimise aluseks saab uus koostamisel olev jahiseadus.
Jahimaa renti maksavad solidaarselt kõik inimesed, kes on uluki lihasööjad. Laekunud raha läheb metsloomade kunstseemendamiseks, mis kuulub tulevase jahiseaduse järgi jahimeeste kohustuste hulka. Osa raha jaotatakse maaomanike vahel, kelle kohustuseks on ära korjata ulukite poolt tekitatud reostus.

Muudatused lubavad nüüd haagistele ehitatud pukke ja varitsusmaju kasutama hakata.

Tehing ja volitus võivad olla vabas vormis, ka suulises, kui seaduses muud moodi sätestatud pole.
Kokkulepe tuleb siiski lõpuks ka kirjalikult esitada.
(2) Taotlusele lisatakse jahipiirkonna maaomanikega sõlmitud kokkuleppeid kinnitav nimekiri, mis peab sisaldama:
1) taotleja ärinime, nimetust või nime, registri- või isikukoodi selle olemasolu korral, asukohta ja kontaktandmeid;
2) maaomaniku ärinime, nimetust või nime, registri- või isikukoodi selle olemasolu korral, kontaktandmeid, kinnistu nime, numbrit ja suurust;
3) maaomaniku nõusoleku andmise kuupäeva ja allkirja.

Pole ju ses seaduses midagist nii põrutavalt uut. Mõned nüansid vaja selgeks vaielda ja suures plaanis jätkub kõik vanaviisi. Vähemalt minul, ei saa rikkamaks ega jää vaesemaks. See kirgitõstnud 100 krooni per hektar tulebki enam-vähem talumiskohustuse omavastutus, oleneb kel kuipalju eraldisi on ja mida konkreetselt eraldiseks peetakse. Kohalikele elanikele mittesobivad seltsid peavad ennast muutma hakkama, saarlaste-hiidlaste õnneks.

Lugemisoskuse puudus või pime viha, mis ei lase keskenduda ?
Mida väiksemad on eraldised, seda rohkem peab maaomanik looma tasuta toitma. Seega on eelisseisus suurte monomassiivide, mis moodustavad ühe eraldise, omanikud. See ongi omavastutus, mis omanikul avaliku hüve huvides kanda tuleb. Kui minul eraldisi 30 ligi, siis aastane talumiskohustus kokku 12000 krooni.
Huvitav, miks näiteks kasekultuur ei ole kahjunõude sobilik ?
Beretta näidatud lingil on hoopis teine dokument.

Kui norides toodud normi vaadata, siis maaomanik ei saa peale väikeuluki oma maal midagi küttida, ka suuruluki loa olemasolul. Kiirustatakse, mis muud...

OT eelmisele postile. Otsi toetusvõimalusi, ka tavalise äriühingu puhul saab toetusi :

http://easbaas.5dvision.ee/index.php?act=otsing
http://www.eas.ee/index.php?option=com_ ... Itemid=443

Jahiselts saab ka siit raha leida : http://www.struktuurifondid.ee/index.ph ... earch=Otsi
ja http://www.kik.ee/?op=body&id=9

Kui tööd pole, tee ise http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12502

jne

Head äriõnne !

Toimivast süsteemist...

ENSV toimis ka. Ja kusjuures mitte halvasti, kõigil oli tööd, eluase, tasuta haridus ja arstiabi.
Miskipärast ei tahtnud enamus meite riigist seda teed enam käia. Sest läänes oli elu parem. Mõned, kes loodavad teiste peale ja vaatavad ainult riigi poole, igatsevad seda aega tagasi. Enamus pole ise suutelised lihtsalt hakkama saama.

Miks remontida töötavat mehhanismi ? Kõlab teine loosung.
Tegu pole hetkel mehhanismi enda remontimises, selleni jõutakse seaduse tegemise käigus, vaid mehhanismi kasutamisõiguse andmises selle tegelikule omanikule. Ei ole mõtet vaielda teema üle, millest me ainult aimame. Omandi ja vara all mõtlen enne, siin ja edaspidi maad, mitte ulukit.

Mart, kes kuulub teadupoolest ka ise neetud kapitalistide ja vereimejate ringi peaks ometi aru saama, kuidas toimib turumajandus ja eraettevõtlus. Ei saa riik ette määrata, kellega ja milliseid leppeid teed oma vara suhtes. See kord tuleb ka jahindusse loodetavalt. Vaba tahe on võtmesõna.

Aga, kes tahab see saab aru, teistele rohkem seletada ei oska ega taha ka. Kui keegi selle eest maksaks, siis ehk. Või maksab ?

Sõnelege nüüd jälle paar lehekülge minu mõtete üle, enamusel omad puuduvad või on need ikka väga elukauged ja võrdlused väga imelikud.

Kena pakast !

Mart, ole hea ja anna nõu ka sellele mehele kiidetud JS valguses : http://www.maaleht.ee/news/mets/jaht/ja ... d=25581633

See, et kuskil asi selle JS alusel toimib, ei tähenda, et probleeme pole. Kordan, et minul pole probleemi, kuna karjuv enamus meie seltsis ongi kohalikud maaomanikud. Aga laiemalt vaadates antud seadus ei toimi nagu õigusriigi kohane.

Mis hetkel vildakil. Maaomanik ei saa valida, kes peab jahti temale kuuluval maal. Või saab ? Jahipiirkond antakse pea põliseks kasutuseks ühele seltsile. Millised reaalsed teod tuleb toime panna, et riik selle ära võtab ? Kui rahvas pole rahul, siis millised hoovad on tal seda muuta ? Jahikeeld, millega võtab ära õiguse kahjustusi nõuda. Kahjustuste väljanõudmine on ainult teoreetiline, lugedes sellekohast punkti JS saab iga selts selle enda kaelast lükata.

Point on selles, et suuremal osal seltsidest ei ole maaomanike volitust tema maal jahti pidada.
Ei peagi tänane seadus väga halb olema, tema põhimõtted peavad muutuma koos ühiskonnas toimuvate protsessidega.

Euroopa juhtivast jahindusest rääkiv isik meenutab kangesti kommunismi kiitmist teatud perioodil. Õnneks on need ajad möödas.

Hetkel on kõne all ainult seaduse väljatöötamise põhjendus, mitte konkreetne regulatsioon. Kardan, et seaduse projekti väljailmudes ei meeldi see algul kellelegi. Keegi saab vähe ja teisalt vaadates ikka palju. Loodame, et seaduse jõustumiseni võetakse rahulikult aega, et teisete pealt kopimise asemel oma teha. Ise tehtud hästi p....sses !

Riik ei saa koormata ega kitsendada eraomandit suvaliselt. Ega ka anda põhjendamatult kellegi valdusesse, ka mitte osaliselt, kas reaalosana või mõttelise osana. Õiguste kitsendusega sama jama.
PS: Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Hetkel on leitud JS poolt, et selle õiguse annaks nagu avalik huvi. Kas selleks huvikandjaks on EV rahvas või jahimehed ? Kui viimased, siis üks protsent rahvast, kelle eneseteostamise õigus jääb alles ka muutuva seadusega, pole see argument.
Kui rahvas, siis mis on tema huvi ? Huvi elada teadmises, et metsas on loom, keda näeb ilusasti põllul söömas või, oi kurja, autole ette jooksmas. Huvi, et inimkonnana oleme vastutavad teiste liikide säilimise eest on see, mis on meie kohus sellel keral. Seepärast tulebki tervik suunata loomastiku poole ja vaadata, kuidas temal hästi läheks. Kui loomi on palju, siis ei lähe enam kõigil hästi. Kes selleks on ? Kas rahvas, kelle autode ette joostakse või on selleks maaomanik, kellele kuuluvat vara hävitatakse ? Kas sellel pildil on jahimees ? Nüüd tuleb... ehk keegi peab loomade arvukust peale looduse reguleerima .Riik saab oma maad vabalt anda ühiskondlikule organisatsioonile vallata, kui ta ise ei soovi jahti korraldada, kuid mis teha eramaadega. Siin tuleb otsustus anda omanikule, ehk samuti, kui tahab teeb ise, kui ei, siis volitab kedagi teist. Riigi reguleerida on vaid, et avalik huvi elik loomade säilimine oleks tagatud.
Need on väga lihtsalt äraseletatud põhimõtted, mille järgi uut seadust tehakse.

Kui toimus maade tagastamine, siis nuteti ja karjuti, et kogu mets raiutakse maha jobude uusmaaomanike poolt. Tegelikult olid enamus metsi ülekasvanud ja vajasid ammu raiet, hetkeseisuga raiutakse jälle liiga vähe. Tunnistan ka siin oma viga. Miks siis loomadega teisiti peaks minema ? Hetkel tuleb tänu riigimaade erastamisele uusi maaomanikke juurde, kes vajavad sellega harjumist, kuid eks nad vaata ka naabrite poole, kes maharahunenud on ja oma omandit hoida ja nautida oskavad. Ka looma metsa vahel ja seenelist nende sekka.

Kui omandireformi läbi viidi, siis oli palju ebaõiglust ja valu. Ka minu pere sai tugevalt kannatada. Ometi ei taha me tagasi seda aega, kus riik jagas kortereid, ka siin on eraomandipõhine poliitika ennast õigustanud. Kuigi peale majavalitsuse kadumist oli mõnda aega kaos, siis tänased ühistud saavad suurepäraselt hakkama, olenemata liimete paljususest ja omandi killustatusest.

Lõpetuseks rahast, mis minu puhul siin esimesena meelde tuleb... Minu poolt mainitud summa on see, mille puhul tekib minul majanduslik huvi teha rahaline rendileping ja loobuda loomade poolt tekitatud kahjunõude esitamisest. Teistel on see huvi teises vääringus, nagu vaba turumajanduse puhul ikka, mina neid hukka ei mõista, kui nad rohkem või vähem tahavad.
Vähemalt on see teema läbi arutatud ja emotsioonid maandatud.

Kui hakkame põhimõttelise muudatusega leppima, siis on kergem jõuda reguleerimise juurde enne kui rong läinud on.

Ei ole ma kadunud, kuid kui minu mõtted on kõik väärad ja arutelu asemel ärapanemine toimub, siis on targem vait olla ja mitte viia foorumikaaslasi endast välja. Vahepeal lugesin suht palju materjale läbi.

Väike huvigrupp on muidugi hea näide. Maaomanikud on väike huvigrupp ? Jahimehi on meil 1% rahvastikust, Soomes pea kuus korda enam. Milline on siis väike grupp, kes kiivalt ja suurte loosungitega oma hüvesid hoiab ?
Sakslane ütles oma konverentsi ettekandes, et nemad peavad vägagi ettevaatlikud olema, et maaomanikud EL kohtussse ei läheks juba väiksemate piirangute peale. Mis saab kui keegi meie omadest seda teeb ? Ja selle teo hirmus teeb riik oma sammud enne, kui kohus selle ette määrab.

Väike tsitaat:
Andres Talijärv: Mida te siis riigilt ootate? Tulime avameelselt rääkima uue jahiseaduse muudatustest. Teie aga põhimõtteliselt põrgatate meie ideed tagasi. Teie võimalus on pakkuda välja Teile sobivad ettepanekud.

Nii minagi tahtsin jagada oma ideid ja "soovunelmaid", kuid vastu tulid kontekstist väljarebitud fraasidele emotsioonipuhanud. Iga idee ei pea olema hea ja meeldiv, kuid nende genereerimise protsessis ei tohi neid algstaadiumis kritiseerida, see on edaspidine toiming, kui kõik soovijad on saanud oma ideed välja käia.

Tänan muretsemast ja tähelepanu eest ! Olen avatud asjalikele aruteludele, kuid niisama lahmida ei taha.

Head jahiaastat !

Aga Mart, pöördugem nüüd Sinu enda kiidetud kehtiva JS poole, kus ka hetkel selline talumise kohustus sees on

§ 24. Jahiulukikahjustuste heastamine

(1) Jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui:
1) tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse;

Austatud sir Mosse ! Hää on lugeda läbimõeldud mõttekäiku ja seeläbi omada võimalust ka oma arvamuste korrigeerimiseks. Loogika koha pealt kahjuks hinnangut ei oska anda, sest mulle teada olevate meetodite abil terviktekstile on seda keeruline teha. Küll on näiteks heaks mõtteharjutuseks väidete kohta süllogismi konstrueerimine, kus lõpptulemina peaks selguma, kas väide on väär.

Aga laskumata teadusesse, siis on mul mõned poolt ja vastuargumendid.

1. Kahjustuste kompenseerimise kaadervärk on väljatöötamisel, teadmata, milline see tuleb ei saa kaasa röökida, kuid selle vajalikkuses ei kahtle keegi. Kahjuks ei saa ka maaomanik metsakahjustuste vastu end kindlustada.
Teha kõik, et vältida kahjustusi. Ulukikahjustused on oma ulatuselt esimesel kohal va tulekahju. Teisel on ebasobivad ilmastikuolud ja edasi mutukad ja puudevargad. Seega on väljapääsuks kõikide taimisööjate ulukite tapmine või maaala tarastamine. Edasi tõrgub mõte minemast. Kahjustuste ennetamine peab olema mõistlikes piirides. Kas selleks piisab kartulimaa nurka s..misest või on selleks elektrikarjus või kahemeetrine võrkaed selgub juba elulisi asjaolusid hinnates. Sellegi saab lepinguga paika panna.
2. Hetkel ei ole jahindus enamusele maaomanikest seotud majandusliku tegevusega selle positiivses mõttes. Rendi puhul ta seda on ja seega peab ta taluma ka kaasuvaid riske. Millisel määral siis kompensatsiooni küsida saab oleneb juba konkreetsest lepingust, ehk ka rentnikule jääb risk oma tegevusetuse eest lõivu maksta.
3. Ka täna ei anna seadus ette, et seltsi kuulumise eelduseks on jahipilet. Eks nad delegeerivad tapmise kellelegi teisele.
4. Ei saa vastu vaielda. Mina olen juba eelnevalt välja pakkunud nn jahipiirkonna jahindusnõukogu loomise ideed. Maaomanik saab kaasa rääkida riigiasjades ja kohalikes asjades läbi vabalt valitud esinduste. Sama põhimõtte järgi saaks nad ju valida omale jahindusesinduse, kuhu kuuluksid ka rentniku, riigi ja KOV esindajad. Täpse struktuuri, õigused, kohustused ja koosseisu jätaks siit arutelust välja, kuid sel juhul peaksid kõik ühtvõrd rahul olema, sest kõigil huvitatud pooltel on võimalus kaasa rääkida.
Minagi mõtlen hirmuga, et meie seltsi hakkab paar minu naabrit kuuluma. Kui talle pole vastu jõulukuuse vargus minu metsast, siis ei taha tema küttimisõigusele mõeldagi. Seda olen juba näinud leitud püüniste varal.
Kohustusliku liikmelisusega on nagu sünnipärase kodakondsusega. Kodanik võib meile mitte meeldida, kuid kondsust ära võtta ei saa ja seeläbi ei saa takistada näiteks valimistel osalemast. Küll aga saame teda karistada ja isoleerida, kui tema käitumine sobimatu on.