Jääger-online jahindus foorum

ehhh...no on ikka tobe teema...sama tobe kui on hagijaga sea/põdrajahi keeld.... oleks keelata kruusateedel sõiduautoga sõit....see võiks nagu maasturite pärusmaa olla ....ja jäädagi mämmutama miks on üks auto parem/efektiivsem/ohutum jne. kui teine .kusjuures kedagi ei huvita et punktist a punkti b viivad mõlemad autod ....

alati kui on tegu misiganes ilmselge tobedusega.... esitage küsimus: kelle on see kasulik?

teatavasti taksiga tohib seajahti pidada....miks kõik krt võrdlevad hagijat laikaga.... keegi ka võiks taksiga hagijat võrrelda.....

ja üleüldse võiks kõigi koertega sea/põdrajahi keelata va. laikadega ...kusjuures mitte igasuguse laikaga vaid ainult kenneli dogmaatiku jaan juhmi ja teele tobeda kasvandusest pärinevatega tohib....ja see et nad põtra ei aja ja siga kardavad on jahimehe probleem....vot nii tuleb EW-s asju ajada....

ps.tekstis esinevad nimed on kirjanduslikud kujundid....loodan et keegi ei tunne end puudutatuna...

olen kohendanud omaniku järgi päris mitmeid cz-te....ja tean mida räägin

1.enamus cz pärasid (kõik tavaversioonid) on peitsitud ja lakitud sest tegu odava puiduga mis õlitamisel näeks halb välja
2.lux variandid on õlitatud...siin siis kvaliteetpähkel võimaldab õlitamist....ja isiklikult arvan et lux variandi puiduvalik ja viimistlus annab silmad ette nii mõnegile tuntud headuses kaubamärgile.

hmmm....teen siia copy paste enda postitusest 18.03.2008....
ja mõtlen et mis siis 4 aastaga on muutunud

---------------------------------
minu jaoks sai teema läbi...ja edaspidiseks jääb suu lukku..

...aga sain teada et:
1. mingit tõsiseltvõetavat põhjust tänases situatsioonis hagijaga sea/põdrajahi keelamiseks pole.
2. keelati see omal ajal pool sajandit tagasi kui sea/põdra asustustihedus oli kordades väiksem kui hetkel (muideks see hetk laikasid ka eriti polnud...enamus jahikoeri olidki hagijad st. püüti keelata koerajaht üleüldse kui selline)
3. tänased keelu pooldajad on...... jahimehed-laikaomanikud (hirm konkurentsi ees,kadedus?),...laikakasvatajad (see ei=jahimees sageli..just business?),....ja kenneli ametnikud (dogmaatikute ametiuhkus?)
4. tänased keelu mittepooldajad võiksid olla enamus jahimeestest...sest:
....ideaalne (standardile vastav...irw) laika on mõeldud suurtes metsamasiivides (siber, soome) jahipidamiseks kus pole kümnete kilomeetrite jooksul võimalik moodustada kütiliini ja sisuliselt käib jaht ühe kahe mehega (st. sisuliselt individullajaht, mitte kollektiivjaht)...kus minnakse peetavale loomale peale kahetunnist pidamist juurde....ideaalne salakütikoer muideks...irw....eestis on enamus jahimaid aga kvartaldatud või liigendatud põldudega nii et kütiliinid saab ette seada ja oluline on uluk kütiliini ajada....hagijas teeb seda efektiivsemalt kui laika...sest häälega ajades on mehed valvel....ja kõik kuulevad oletatavat uluki asukohta ....mitte ainult radarimees.....ja kütiliinist läbipääsenud loomale on võimalik kaks kolm kvartalit edasi uuesti kütiliin operatiivselt ette seada (kõik mehed kuulevad!)

PS. siirad vabandused laikaaretajate ees kes oma tööd/hobi hingega teevad...ja tundsid end millegipärast puudutatuna....kogu eelnev jutt ei tähendanud et mulle hea laikaga jahil olla ei meeldiks
.............................................

kena kuul ja kena presentatsioon.
aga pole midagi uut siin päikese all....põhimõtteliselt on ikkagi tegu vana hea rolando bolando e. prantsuse partisani kuuliga

kindlasti hea salaküti kuul.....kuuli ja relva ei saa seostada....kindlasti meeldib ka tõsisematele kriminaalidele

1) paragrahvi 201 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Helisummuti on tulirelvaga tulistamisel tekkiva heli summutamiseks ettenähtud seadis. Helisummuti omandamise õiguse annab relvaluba, millele on kantud spordi- või jahitulirelv. Helisummutit on lubatud omada ja vallata sporditulirelva kasutamise eesmärgil lasketiirus ning jahitulirelva kasutamise eesmärgil jahipidamisel või lasketiirus. Helisummuti on lubatud kinnitada sporditulirelvale vaid lasketiirus.“;

huvitav kas eelnõu järgi saaks jahipidamine sumpariga varustatud jahitulirelvaga nüüd lubatuks?
kui see nii on siis igati tervitatav põhimõtteline muutus mürareostuse vähendamiseks

aivar00 kirjutas:Niikauaks kui lumi on kohev ei ole niisama kah probleeme olnud. Mõni tuisuvaalusem koht küll, siis aga aidanud kõrvale põllule keeramine. Nina ees korralik lumelaadung. Esimese sulaga aga see paganama kaasaegne ja rabe põrkeraua plastik lõpetab selle sõidumõnu ära olgu siis kettidega või ilma .

oi ketiga sõites on vahe tohutu suur....ja eriti just sulaga kui misiganes rehvimuster (mul siis 90% offroad) teeb kohe vurrr vurrr kui veic lund kõhu alla pakib....aga loomulikult kui haakimist üldse pole ei aita lõppude lõpuks ka kett

aga tänavu sai ketid siis alla pandud kui esimest korda end ilma kettidetta vintsitama pidin....siiani pole enam vintsi vaja läinud.....muideks ärge arvake et siis kui juba sügavalt sees istute saate ketid alla panna....ketid saab alla panna üldjuhul ikka tasasel siledal maal

üks veice isiklik kogemus siin jagada:

kasutage oma autol lumekette! ...ja läbivus suureneb oluliselt ...vähemalt tänase talve lumega pole olnud kohta kuhu autoga lume pärast poleks ligi saanud

autoks siis nissani kastikas ja piisab vaid ühest paarist kettidest taha (ette ei mahuks nad mul alla kuna kasutan max mõõdus rehve mis alla mahuvad)

kettideks spetsiaalsed norrakad (erinevad tavalistest spets nakkide olemasoluga)
hinnaks ca 200 euri paar ja täitsa olemas eesti diilerid kes pakuvad kette praktiliselt igale mõõdule rehvile (kel huvi võin lisainfot anda)

alla panemine või alt ära võtmine võtab väiltingimustes ca 10 min....aga pead arvestama et korra tuleb selili lumele visata et seesmine ketilukk linni panna

ca 60 km/h sõita lumeteel pole probleem....no mõõda paljast asfalti sõites võib asfaltile siis küll liiga hakata tegema

suure tõenäosusega kraaviku laetud padrunitega blaser ei tööta
suure tõenäosusega kuldi laetud padrunitega blaser töötab

kult kirjutas:Mis ime loom see Blaser küll on? Ise ei oma.Minuarust toimub kõige täpsem kesta kalibreerumine padrunipesa järgi plahvatuse ajal.Seega kui lukk tuleb peale lasku ilusti lahti ja kest välja ,siis peaks loogiliselt võttes see kest ilma mingi täiendava kalibreerimiseta sinna tagasi ka minema.Seda isegi juhul kui kest on pikenenud/mõõdust väljas.Vähemalt teistel relvadel see nii on.Seega kui kasutatakse oma püssist lastud kestasid ,siis ei tohiks ju probleemi olla.Vaja oleks kalibreerida ainult kesta kaela,et kuul kinni jääks. Kui see nii ei ole ,siis llmselt surutakse kest kalibreerimisel tõesti kuskilt mõõdust välja.(Sarviku väide pressi häälestamise kohapealt) Blaseri omanikud ,kas te olete proovinud ka kalibreeritud kesti ilma kuulita padruni pessa laadida,kas siis ei lähe ka lukk kinni? Endal selline kogemus ,et just kuuli otsa pressimisel lükatakse padruni kael jämedamaks ja padrun enam rauda ei lähe!?

*blaser pole mingi imeloom
ja enda läbilastud kestad lähevad loomulikult lobedalt uuesti ka ilma kalibreerimatta sisse
*paraku ma ei tunne/tea ühtki blaseriomanikku kes oleks ka iselaadija kui neid on siis andku teada!
* muideks olen laadinud ka ülekaliibrilisi (0.3 asemel 0.309 ja 0.312) kuule mis lähevad padruniks laetuna normaalselt rauda (vähemalt rcbs kuulipaigaldusmatriits peaks vältima ka kaela liigset laienemist )

to motorist:
võin kihla vedada et see sinu tuhandeid padruneid aastas laadiv tuttav ei ole blaseri omanik
mina tean seda tekkida võivat probleemi juba 18 aastat
blaser nõuab tõesti täpset iselaadimise tööd
kordan veelkord.... kirjeldatud iselaadimisviga kus hülssi ei suruta/kalibreerita lõpuni ei pruugi häirivalt avalduda tavapoltlukus kus see viimane mm surutakse lukukangi allalükkel kaldpinnal tekkiva ülisuure kangijõuga ikkagi sisse (mõelge et ca 1mm edasilükke juures teeb lukukang ca 10 cm teed ehk edasilükkeks on sada korda suurem jõud võrreldes jõuga millega lukukang alla surutakse)...e. teisisõnu viimane kalibreerimine toimub poltluku abil padrunipesas ja tundubki et justkui "korralikult" laetud padrunipartii üht tüüpi relvas toimib ja teises mitte
mistõttu see iselaadimisviga tekib? tekib seetõttu et arvatakse et pressi seadistades piisab sellest et asetatakse kang ass (alumine surnud seis) ja keeratakse matriits kergelt vastu sabahoidjat ning hakatakse laadima....kui nüüd asetada hülss sisse ja viia kang ass siis ...oh imet... keegi ei viitsi vaadata kas sabahoidja läheb jätkuvalt vastu matriitsi....aga ta ei lähe mitte vaid jääb ca 1mm silmaga nähtavat vahet....ja see ongi see lõpuni kalibreerimata jätmine....vean kihla et üle poolte ka kauaaegsed iselaadiad teevad selle vea kuna see ei avaldu häirivalt nende isiklikes poltlukuga relvades

Lõpetuseks for evrybody:

*kui mõni blaseri omanik ikka veel ei usu mu juttu siis võin tõestuseks talle mõned iselaetud padrunid näidiseks laenata (tean et see on relvaseadusega küll keelatud )
* kui mõni enda arust proff iselaadija kahtleb mu jutus olen nõus temaga henessy xo peale kihla vedama ...ja teeme siis koos katsed...
* ja üleüldse ei sobi iselaadimise jutt siis teemasse.....aga tänan siiski tähelepanu eest

kalur kirjutas:Mis sellel kõigel uue Blaseriga pistmist?

uue blaseriga on sellel niipalju pistmist et nii uuel kui vanal blaseri versioonil on täpselt samad rauad/lukud ja mul on isiklikule pea 20 aastasele kogemusele tuginedes põhjust neid kiita
ja ei ole mingit alust arvata või väita et blaseri raua padrunipesad on liiga tihedad

ja mida nüüd sellest kaupo infost tegelikult võiks järeldada ????

järeldada võib seda et blaser oli on ja jääb väga täpse padrunipesaga (mida paraku ei saa nii mõnegi muu relva kohta väita) kvaliteetrelvaks

ja see et ta nõuab kvaliteetset iselaadimist on vaid täpse relva ja tehasemeistrite kiitus

Motorist kirjutas:Sarvik anna vihjet, mida sa Kakukesele Tikka Norma moona laadimise kohta rääkisid . Otsisin aga ei leidnud. Kirjutasin siin eespool oma kogemusest R93'le laengu "ehitamisest". Kui padruni pikkus oli liiga pika (üle 80mm), siis R93 lukk ei tahtnud korralikult sulguda, nõel ei ulatunud tongini ja tuli "kasutada jõudu" luku sulgemiseks. Kui langetasin padruni kogupikkuse 79,5mm sain töötava moona (tihedus 1,5cm). Samas moona kogupikkusel 75-76mm (9,7gr Mega) jäi kuul loopima ja tihedust ei saavutanud (ca 5cm)...
Pikakajaline laadimisspets, kellega koos laengut "ehitasin" selgitas mulle asja olemust, aga "mitteproffina" ei tahaks ma tema sõnu kordama hakata...järsku ütlen midagi valesti ja siis teil nalja kui palju . Vähemalt niipalju sai minu loll peakene aru, et kõikidele torudele kõik kuulid ja padrunipikkused (ja laengud) lihtsalt ei sobi ja leida tuleb just enda relva optimum...kui just ei ole laadimis friik ja asja endale hobisk kujundanud pole

sellele motoristi jutule veice kommentaar
1. iselaadimisel kalibreeritakse/trimmitakse kõik hülsid ühepikkusteks/suurusteks
2. padruni üldpikkus e. col (common overall lenght -tõlkes kogu üldpikkus) ei sõltu hülsist vaid kuulist....kusjuures veel a. kuuli tüübist ja b. kui sügavale kuul hülsikaela surutakse
3. kui padrun ei taha minna lobedalt pesasse siis 99,999% tõenäosusega on tegu ebakvaliteetse hülsi kalibreerimise/trimmimisega
4. vaid 0.001% tõenäosusega võib olla tegu liiga vindi harjadesse laetud kuuliga..ja seda ka vaid juhul kui on tegu triiki täis rohga laetud padruniga (mida kasutatakse omakorda reaalelus üliharva)...üldjuhul vindi harjadesse laetud padrun ei avalda erilist "vastupanu" relva laadides kuna a. kuuli vindiharjadesse lõikumine ei vaja erilist jõudu b. kui avaldabki siis surutakse kuul kestas tahapoole mis ka väga suurt jõudu ei vaja

copy/ paste siis.
--------

kakukese probleem tundub ebaloogiline.... seega huvitav
aga:
* vastupidi kirbu arvamusele kaldun arvama et norma kestad on just suht kõva vasesulamiga ......kuna võrreldes teiste kestadega (eriti pehme tundub lapua .243 fmc seeria....peale suure pikkustrimmi vajaduse deformeerub neil ka sabaosa ..) tuleb neid kõige vähem maha trimmida ja alates teisest laadimisest pikenevad vaid minimaalselt....sest mida näitab trimmi suurus...näitab seda et mida rohkem paugu survel kest õheneb seda rohkem tuleb teda trimmida... ja tugevam sulam õheneb vähem
* eeldusel et norma kestad on kõvemast sulamist võib oletada et võibolla ei suruta kõvemat kesta matriitsi põhjani (????).....soovitus: pressi tööks seadistades paigalda tühi (st ilma kestata) hülsivorm laadiasse nii et hülsisaba hoidja kangi alumises surnud seisus surub jõuga vastu hülsivormi....teen seda nii et keeran hülsivormi vastu sabahoidjat ja siis tõstan veidi kangi ja keeran hülsivormi veic juurde....kang uuesti alla....tunnetan....ja kui vaja veic veel juurde....kui kangisurve tundub käele paras siis fikseerin hülsivormi seisu.

ja veel üks diagnostika nipp....e. kuidas teada saada kust "king" pigistab:
lae üks padrun ja poleeri see riideriba ja poleerpastat kasutades läikima (tee seda muidugi rahulikult käsitsi....et laetud padrun üleliia ei kuumeneks ).....nüüd "vägista" see padrun omale rauda ja võta ilma laskmata uuesti välja.....ja poomiskohad on nüüd poleeritud pinnal hästi nähtavad....

--------
ja lugege eriti tähelepanelikult kuidas seadistada pressi!
ja kui ikka ei usu.... kasuta diagnostika nippi et uskuma hakata
ja kui ikka ei usuta..... võta liitrine hennessy xo kaasa ja ma näitan kuidas misiganes "vedrutav" kest täpselt mõõtu läheb

_________________