Jääger-online jahindus foorum

Minu jaoks on tähtis reegel, et püssitoru ei tohi kunagi suunata inimesele ega ka hetkekski vedada üle inimeste, see kehtib ka tühja püssi korral. Kui seda reeglit täita ka aotosse püssi asetades ja hoides, siis õnnetusi ei juhtu.
Ohutustehnikas on alati mitu tulemüüri, s.t. et üht rikkudes kaitseb sind teine reegel, õnnetuse põhjustab harilikult mitme reegli üheaegne rikkumine.
Isiklikult mulle välioludes vihma või lume käes lahtised lukud ja lahtimurtud siledaraudsed ei meeldi, ohutustehniliselt peaks piisama sellest kui padrunit pole rauas ja salves, aga eks reeglid on sellised ja neid tuleb täita. Eks see rohkem kontrolli mõttes ole, et ei unustaks.
Mis asi on ühisjaht? Kas ühisjaht võib olla ainult suurulukile? Kui ma olen kolmekesi pardijahis, siis ju ka nagu ühisjaht - mis on ühisjahi definitsioon, äkki keegi targem ütleb? Seda selleks, et ühisjahis võib kohta vahetades relv autos ka mitte püssikotis olla. Siledsaraudset on mul pardijahis tülikas kotti toppida. kui kohta vahetan, mis 500 m eemal ja jahi käigus vahetatakse kohta 4-5 korda, kui metsakraave ja tiike ja järvekesi üle käia.

Mis Soome reeglite eeskujuks toomisse puutub, siis mul püssikohver pagaasnikusse ei lähegi, miks ta ei võiks pehmel tagumisel istmel olla, see pagaasniku värk rohkem sellepärast, et ei oleks võimalik autost lasta looma.

Alati leidub mehi, kes seadusest näpuga järge peavad, asja sisusse süüvimata. Ma isiklikult ei näe selles katuselt laskmises midagi halba. Kui loomad autot kardavad, siis seda parem, ei saa salakütid enam nii lihtsalt loomi kätte, loomad õpivad kiiresti. Miks peab käest lastes riskima halva lasuga?
Näide kalameeste foorumist, kus mõned mehed tõrvasid hoolega undade panijaid kui jubedaid röövpüüdjaid, aga kui seaduslikult luba anti undasid panna, siis hakkasid hoolega ka ise panema. Sellistel meestel vist endal põhimõtteid ei olegi, laulavad seda juttu, mida ees lauldakse ja näitavad oma tublidust ja seadusekuulekust. Kui ma ise mõnda mõttetut seadust täidan, siis ikka vahelejäämise hirmus ja ehk ka selleks, et ei tekiks üleüldist anarhiat, aga ma siis ei aja vähemalt lolli juttu, kui pahad on need, kes seda lolli seadust ei täida.
Targem siis püüda seaduse muudatuste poole. Muidugi kui kritiseerijatel on tõesti kindlad põhimõtted, siis on nad muidugi õiged mehed, oma põhimõtete eest tuleb seista. Aga kui nüüd seadus muutub ja äkki näiteks autokatuselt edaspidi tohib lasta, kas nad ise hakkavad laskma?

No midagi selles loos mäda on. Eelkõige just see, et lugu filmiti ja see avalikkuse ette sattus. Kui sai selgeks, et filmitakse, oleks võinud seal minna lasta, las koerad tegutsevad ja kas või murravad, jaht on jaht ja siis poleks kellelgi midagi öelda olnud. Oma möödapanekud.
Seaduste kohta ei oska öelda, kas jahi käigus seal kõrvadest kinni hoidmine keelatud on, ja kas noaga tapmine on keelatud. Noaga tapmine peaks lubatud olema, sest näiteks haavatud käes siplevat parti on imelik lahti lasta ja siis püssiga tulistada, sama kehtib jänese, kähriku jne kohta. Kui koerad hoiavad siga kinni, üks ninast teine tagumikust, kolmas kõrvast, siis on lasta raske ja noal oma mõte. Kui mitte midagi teha ja lasta koertel põrsast edasi veristada, siis ju loomakaitse seisukohalt hullem lugu kui noaga piinade lõpetamine. Eetika seisukohalt tuleb looma piinad võimalikult kiiresti lõpetada, taunitav on oskamatu materdamine. Kui nüüd keegi hakkab ajama ainult tulirelva kasutamise õiguslikkust tapmisel, siis jookseb ta vaikselt ummikusse. Kindlasti on õigustatud haavatud looma piinade lõpetamine kiiresti ja valutult noaga, spetsiaalse naaskliga jne, raskem teema on koerte poolt kinnihoitava (aga saab ka tõlgendada, et piinatava) uluki võimalikult kiire surmamine noaga, kui se tulirelvaga mingil põhjusel võimalik ei ole.
Aga ega ma kindel pole, juristidel oma sõna öelda, igal juhul mõned teemad lõpuni selgeks rääkimata.

Mõned mõtted:
Eesti Loomakaitse Selts ei kaitse tõepoolest loomi ega linde, vaid pigem koduloomi. Ja erilist tähelepanu osutatakse koertele-kassidele. Targem on siis asjadest rääkida õigete nimedega ja lähtudes ühest eelnevast ettepanekust nimetada selts ümber Eesti Koerte ja Kasside Kaitse Seltsiks, kelle kõrvalharrastuseks on ka vahele võtta mõned hooletud hobuse- ja lehmakasvatajad.
Ka mul on halvad mälestused koertega, üks elajas kiskus end peremahe käest lahti ja tormas 100 m pealt mulle ja mu vanemale sõbrale kallale. Päästis see, et haarasin 2m pika aiateiva ja koer kaotas vastuhaku tõttu julguse. Ohtlik on õhtusel ajal liikuda linnalähedasel põllumaal, kus suuri hunte jooksutatakse, rattasõidust või jooksutrennist ei saa rääkidagi. Ääretult ebameeldiv on siis hirmu tunda kui koeraomanik oma möirgavat koeravolaskit kinni hoiab ja mind rahustab, et ta koer ei hammusta kedagi. Muidugi tuleb lähtuda mõistlikkusest, mõni pisikoer on tõesti hea südamega ega tee kärbselegi liiga. Imelik on nõuda bolonkale suukorvi.
Metsas hulkuda ei tohiks aga ükski koer, seal tohivad liikuda jahikoerad jahipidamise käigus. Jahikoerad reeeglina ei ole inimese vastu agressiivsed. Vene ajal oli lausa kohustus lasta hulkuvaid kasse ja koeri, nüüd on see kuritegu. Ei kutsu üles seadust rikkuma, aga ei arva ka, et jahimehed peaksid vabandama kui metsas lasti hulkuvat peni. Me ei pea vabandama seadusandluse ilmselgete puudujääkide eest. Kõrvalseisjana ei mõista ma laskjat hukka, seadus ei kohusta mind avalikult hukkamõistu üles näitama, hukka mõistan ma selliste seaduste loojaid, mis võimaldavad koertel kassidel metsas linde -loomi hävitada. Las siis seadusloojad loovad mehhanismi, kuidas selliseid hulkureid reaalselt metsast kõrvaldada.
Tõstan üles hoopis küsimuse: miks loomakaitsjad on loonud olukorra, kus koduloomad on priviligeeritud olukorras võrreldes metsaloomadega. Kõik saavad aru, et väikekiskjaid tuleb küttida, aga kassid ja koerad on metsas nagu pühad lehmad. Kas kodulooma elu on väärtuslikum kui metslooma oma? Koeri murdev hunt tuleb ära lasta, aga kitsi murdev koer on püha loom. Kährikud hävitavad linnupesi ja neid tuleb küttida, aga kassid nagu ei hävitaks, kassi peame metsast süles koju tooma.
Kui jama hulkuvate koertega liiga suureks läheb, aitavad hundid, huntide arvukust tõstes teevad nad metsa puhtaks, neile on see puhastusoperatsioon lubatud, erinevalt inimestest. Küll siis oma koeravolaskeid ukse taga hoitakse kui hundid aia taga võimalust ootamas. Nad tõmbavad ka kuudist koera välja, üks tõmbab ketist ja teine murrab.
Ülaltoodut ei saa surmtõsiselt võtta.

Kährikuid tuleb lasta jah, aga tihti ei ole sobilik tõesti, kuna rikud teistel meestel jahi ära.
Vedelema ei tohiks rebast-kährikut küll jätta, just selle keeritsussi pärast.

Mulle meeldib kanda suvisel jahil vene afgankat. Ma ei tea, keda ma sellega segan. Hea tugev riie, kannatab roomata, ei rebene, kuumaga pole palav jne. Kui nüüd jahil olles keegi tahab mind vene okupandi pähe maha lasta, siis tuletan meelde, et 90.-ndate algul olid paljudel eesti sõduritel ja kaitseliitlastel vene vormid seljas. Paljudel ka vene püssid. Kes pole ise sõrmegi Eesti riigi eest liigutanud, ei peaks sõna võtma.
Kõigile pole nii oluline, et seljas oleks viimane jahimehe mall, ehk pole ka kõigil selle ostmiseks raha, siis käib sõjaväe vormiriietus küll, mul ükskõik, mis riigi oma.
Püsside suhtes torkab silma küll, et mõned eelistavad sõjaväe püsside sarnaseid, aga kui lasta oskab, andku minna. Ma ei arva, et teise mehe relva halvustamine hea mõte oleks. Nõu võib muidugi delikaatselt anda kui seda seeditakse.
Ma ei oska eriti kommenteerida seda suure salve küsimust. Sõltub laskjast ilmselt ja seaduse tegijad on eeldanud, et jahimehed eriti lasta ei oska ja lähevad lastes närvi ning paristavad kõik kümme kuuli umbkaudu loomade suunas lendu. Üldse on kombeks meie eest kõik ette ära mõelda ja eeldada, et reakodanik ise mõtelmisvõimet ega kriitikameelt ei oma. Ehk see tihti ongi nii, kes teab.
Vahel on aga poolautomaatrelv asjakohane. Ikkagi saab kiiremini mitu lasku teha kui vaja on ja vahel ehk on vaja ka. Poolautomaatrelv polegi minu arvates ülikaugete täpsuslaskude tegemiseks, vaid võimaldab näiteks võsa vahel looma ikkagi maha saada. Haavatud looma otsimisel selgelt etem kui lukuga püss - ja endale ohutum, eriti kui tegemist ohtliku loomaga. Siis jälle see 3 padruni salve seadus nagu jama oleks - aga äkki on neljandat vaja. Ei ole nüüd mõtet hakata aretama teooriat, et tuleb juba 1. lasuga maksimaalselt hoolas olla, lisapadrunid ei kohusta kedagi hooletult laskma.

Ka mina suhtun positiivselt. Parem oleks kui naisi rohkem.

Ma arvan, et siga paneb nahka kõik, kellest jõud üle käib ja kätte saab. Suur sigade arvukus mõjutab kindlasti maaspesitsevaid kanalisi. Ma pole sellele eriti mõelnud, aga ehk on ka valgejänese arvukuse allakäik kuidagi sigade arvu kasvuga seotud? - jänesepojad ju ka hea saak kui üles leiab. Ülemöödunud aastal olin suvel Vilsandil - seal oli raske leida kohta, kus sead maakamarat ümber pööranud polnud - jahimehed seal võiksid ikka oluliselt rohkem sigadele tähelepanu pöörata.
Minu arvates tuleks sellele massilisele sigade lisasöötmisele piir panna - õige on sigade selline arvukus, mida mets suudab ära toita ilma inimese abita. Metskitseliha pole ehk mõnede arvates nii maitsev ja siga potis on isuäratavam, aga ehk peaks nii mõnedki mõtlema hakkama, kas kõik on õige, mida tehakse ja sigade arvu vähendama ja selle asemel teisi ulukeid tarbima.
See suur lisasöötmine on veneaegne igand ja nüüd läheb lihtrahvale hästi peale, et näete, me abistame loomi. Minu arvates vale lähenemine. Kindlasti õnnestub nii jahimaadest rohkem lihakilogramme välja pigistada, aga kas see on ainus eesmärk? Lõbus oleks ka jänest jahtida, tetre - metsist lasta, kevadist ja sügist nepijahti pidada. (mõelge, millest me oleme juba ilma jäänud!). Mul pole siiani õnnestunud seisva linnukoeraga jahti pidada, polegi õieti, kellele (peale tikutajate). Jänest ajavate hagijate kuulamise emotsioon on kindlasti üle ajujahil põdra laskmisele.
Eestis on suund juba aastaid olnud suurulukijahi keskne. Perspektiivis ainult siga ja põder, paljud ei viitsi kitsigi lasta, et maitseb halvemini. See oleks üksluine. Nahaturg ka suht kesine, ei innusta väikekiskjaid oluliselt rohkem jahtima. Ütlen ausalt, et ma ei ole aastate viisi vaimustatud ainult põdra ja seajahist. Tahaks midagi lisaks (jänesed, põldpüüd, laanepüüd, metskurvitsad...). Suur sigade lisasöötmine kahandaks neid võimalusi oluliselt. On ette nähtud söödakohad, mida kontrollitakse - milleks tegelikult see kõik? Peibutussöödaga teine asi, seda ma pooldan.
Aga see on minu arvamus, kindlasti vaidlevad paljud vastu.

Võtke aga luba välja kui karu ikka on ja tasuta antakse, ma võin appi tulla laskma kui ise ei viitsi.

Mul nüüd üks tõsine küsimus. Kalades teatavasti keeritsussi ei esine. Läks aruteluks, kas kalaga sigu lisasöötes on lisaohtu. Näiteks, et kala käivad söömas ka rebased ja kährikud, kes situvad sinnasamasse, selle sita pistavad nahka karud ja sead, ning saavad trihhinelloosi. Kas trihhinelloos igasuguste eritiste kaudu levib?

Vaatasin, et eriti äärmuslik oli üks pealiku- nimeline. Tahab hakata jahimeestele jahti pidama. Verbaalselt on päris kõva tegija. Reaalis poleks selle vastu midagi, et temaga sõjamängu pidada (kui ta seda nii väga tahab) ja kontrollida kui hea jahimeestetapjaga tegu on, aga seadused lubavad seda vaid värvilaengutega lastes - ma ei mäleta enam selle mängu nimetust, aga teenust pakutakse - ju siis on lubatud. Mis viga verbaalselt ropendada kui tead, et päris tegudeks niikuinii ei lähe. Igal juhul väga ohtlik äärmuslus, kus lausa kutsutakse tapma. Seadusandlus vist ei luba sellised kommentaare ja nende eest peaks oma karistus olema. Sisuliselt on ju üleskutse massilistele tapatalgutele - miks sellised kommentaarid üldse läbi lähevad??

Sain aru, et linnud näevad värve inimestele lähedaselt?
Kuidas hanedega on, need peaksid siis punast vesti hästi eristama?
P.S. Hea, et lõpuks jutt teemakohaseks läks, vahepeal tekkis tunne, et arutati, kas ikka peab punast vesti kandma ja ägedamad arvasid, et kui on selline kohustus, siis arutelu loomade värvinägemisest olla ei tohikski. Mulle oli küll huvitav teema, muidu ainult mingid arvamused ilma teadusliku tõestuseta.

Jõulud läbi, aastavahetus tulemas. Sai jõulude ajal selle söömisega ikka tõsiselt tegeldud, veidi liigagi. Toredat aastavahetust kõigile! (sööge vähem ja käige ikka millalgi jahil ka).

Ma oleks ka huvitatud natuke täpsemalt teada saama. Mis loomad ikkagi värve eristavad ja mis loomad mitte. Ise ma ei kasuta oranži vesti, vaid punast, minu arvates isegi siis kui loom näeb must-valgelt, on oranž liiga heledalt silmatorkav, aga ega ma tegelikult ei tea. Helkureid küll ei peaks ju vestil olema, ega me pimedas ühisjahti ei pea. Samas võib päike helkurilt peegelduda ja loomale silma torgata. Samas ajujahis põder nagu ei saa aru midagi, aga kui loomal aega liikuda ja mõelda (ühisjahil ikkagi), siis kes teab.

Kobras.