Jääger-online jahindus foorum

14 kal on hoopis haruldane, kas on plekk ja mis märgid säilinud? Mäletamist mööda vene ajal neid 24 plekk kesti müüdi 50-neses karbis ja mõned ka on olemas. Ei mõista, mida see 6,35 tähendab, see peaks püstoli kaliiber olema, aga pildil tundub taga jämedam randiga minevat, ma arvan, et 6,5x57 või 58 oli vist, mis jooksis ühtlase koonusena kokku ilma pudeli kaelata. Enne sugudevahelist võrdsust olid sellised peened haavli rauad daamide püssidel, antud juhul muidugi 4 rauda annavad relvale parasjagu kaalu. Ei leia pildilt kaitseriivi nuppu, see tänapäevaste koha peal olev peaks vintrauale vahetus olema.

Siiani ikka Gladiusest ostnud, aga viimane paarkümmend, mis sai ostetud oli kusagil paar aastat tagasi, millest praegu 7-8 alles. Viimane pullikökats sai eelmisest jahist lastud paarikümnelt meetrilt, läks veel mõnikümmend meetrit põõsastesse, kuhu suri, kahjuks kuuli kätte ei saanud.

Välek kirjutas:

POLT kirjutas: 25m pealt alakaela. Loom jalapealt maas, kuul oli läbinud selgroo ja jäänud teisele poole naha .... Mis asja juures imelik, et nii väiksel distantsil kuul ei tunginud läbi. .

Selles pole miskit halba kui sisse jäi. Põrutasin 9.3x62 15 grammi oryx põdrale kaela keskele ja samamoodi jäi naha alla pidama. Kaugust oli kuni 50 m. Kael on sitke koht. Olin kõrval kui mõne sammu pealt 12 siledaga põtra üle lasti. Kuul oli kaelakondil lapik nagu kopikas. Pidi uuesti üle laskma.... Poleks juures olnud, ei usukski.

12 kal kuul peaks lähidistantsil kaelalüli ikka pilbasteks lööma(isegi õõneskuul millega põdrajahile asja pole), juhul, kui ta vastu kaelalüli laiaks läheb on põder löögi järel ikkagi surnud.
Selle ülelaskmise jutu peale meenub lausa ühe vana küti jutt külameeste jahist ja põdra trofee jagamisest, kus tema vindist paugu andis, mille peale pull paarikümne meetrise sööstu järel puu najal ohkima ja läksatama kukkus. Paugu peale kohale jooksnud ülejäänud kütid muidugi trofee lootuses kiirustasid, aga kõik põtra kiiresti üle laskma, põhimõttel, kes viimase paugu annab see sarved saab. Tulistati niikaua, kuni looma viimased tõmblused lakkasid, suures õhinas muidugi ka sarved puruks, kuigi loom peale esimest lasku vajas lihtsalt veidi aega suremiseks.

Megaga lugu seega halb, sest siiamaani on mul tavaline lask võsastunud sihi peal ligikaudu 50m distantsil ja kuul ikka koos püsinud. Kahjuks tuleb nüüd otsida uus kuul, mis mul 11,7 Hornady avamaa kuuliga kokku jookseks.

Viimasel ajal ainult ajujahtides pole enam oma kuulidele sattunud, sest mitu meest korraga ametis, aga ennemalt kogusin kõik kättesaadava alati kokku. Nende paari-30 kuuli hulgas paar tükki ainult tühi mantel. Paljud neis Lapua Mega on(kui üldse on) ei oska öelda, sest seal ka teisi Hornady kuule ja teisi kaliibreid. Juhul, kui 15m pealt lastes mantel teisel pool naha all, kas tinasüdamik läks läbi naha siis? Juhul, kui kuul või mantel rindkere ikka läbis pole ju paha.

POLT kirjutas:Tere

Kas keegi on viimasel ajal kogenud, et Lapua Megal südamik eraldub täielikult mantlist. 12g kuulil oli jääk kaal 4,41g(paljas mantel). Lastud see nädal kaks pulli ja seest kätte saadud kuulid mõlemal korral samasugused. Maksast ja mujalt leitud eraldunud südamiku kilde. Kuuli tundusid, et on avanenud normaalselt. Kas on trehvanud mingi praak partii kuule või on Lapua mega kuuli kvaliteet langenud? Hetkel ei julge mega juurde laadida.
Padrunid ise laetud:
Kuul siis juba eel mainitud 12 g Lapua mega
Rohi vv140 2,80g
Col 67,5
Hülss norma
Relv tikka t3 light+stalon victor 308 win

Kasutan ise ka 12g mega, Vv N-140, 308-l juba üle 15 aasta ja siiani kõik maha jäänud. Loen oluliseks, et rindkere lasuga(ilma abaluud puutumata) jookseks kuul või selle osad vähemalt teisel pool naha alla välja(põdral), parem veel, kui hoopis läbi läheb, siis vere järgi lihtsam jälitada. Kuidas loomad muidu maha jäid, kas tuli pikalt jälitada, kas oli abaluud läbiv lask või mõni suurem kont pihta saanud?

Millel on õige kaitseriiv selles mõistes. Pumpadel poolautomaatidel ka peaks selline nupp päästiku taga olema, kui palju ta ära kaitseb ei tea, sest pole neid lahti kiskunud. Vanematel sisekukkedega kaheraudsetel on samuti ainult päästikute riivistamine. Automaat kaitseriiv ka maitse asi minu meelest, liiga palju klõbistamist, kui vaja laengut vahetada. Peamine kaitseriiv on ikkagi inimene, kes oma relva tunneb ja arvestab olukorraga.

Põrutuse peale lähevad lahti relvad siis, kui omanik eeskirju rikub. IZ-18-nel täiesti olemas kaitseriiv, mis oleks mõistlik alles siis maha võtta, kui loom juba laskeulatuses. Minu püssil reguleeris päästiku relvameister, sest sellel ajal tuli talle optika kinnitus nagunii teha ja töö käigus palusin ka päästikut sättida. Juhul, kui päästik liiga ära viilida, siis tuleb igast püssist kergelt juhulask, s.h. ka suurte sõdade aegsetest, millega võis muidu laetuna täägivõitlust pidada. Esilae aluse kinnitusaluse viilisin ja painutasin ise paika, sättides puuosa ka nii, et ei logiseks ja A4 leht vahelt läbi käiks padrunipesani välja. Kui nüüd vigade otsimiseks läks lisaksin ka puudused minu vaatevinklist, mida on siiani plussid käsitlus mugavuse osas ületanud. Minu 308 on tõesti lahtise sihikuga laskmiseks liiga kerge, mis tähendab, et ilma optikata lastes sain 10-konna laskudega sinise õla. Püssi pära võiks mugavam olla ja käe kohast on minu omal odavuse eesmärgil tõenäoliselt rihveldamata jäätud. Alla 10g poolmantliga lõhub küll hästi, aga loom kipub palju edasi minema. Ajujahis on kehva võitu teist lasku teha, tuleb silmad loomalt(loomadelt) alla püssile suunata, mille tõttu võib mõndagi olulist nägemata jääda, ka võtab laadimine ärevuses rohkem aega. See eest maastikul liikumiseks ideaalne just oma ehituselt, kus looma eemal nähtavale ilmudes on võimalik vaikselt padrunit vahetada, soonega padrunit hoiab tõmmits mõnusalt kinni(ei kuku ise välja), nii et võimalik lahtise rauaga ohutuse mõttes liikuda ja hiljem vaikselt kokku murda.

luutõbine kirjutas:Piltide pealt ei paista Sabattil rihmakinnitusi. Kas reaalselt ka neid pole?

Kuidagi meenub, et sõbra Webleyl ka rihmakinnitusi ei olnud, sai veel nalja visatud, et tänapäeval ju lased nagunii auto aknast ja kui tahad täiesti seadusekuulekas olla teed sammu autost kaugemale ja siis tulistad.

Siis pole ju probleemi, kui rahul. Selle hajumise saad ka kindlalt paremaks erinevaid kuule proovides. Mul omal umbes sama tee läbi tehtud ja 17 aastat toimib, kusjuures sama kaliibri poltlukk kapis vedeleb ja jahil ei käi, sest kortermajast tülikas tassida. Palju hullem oleks, kui oleks mingi 2-3 tuhhise kvaliteetrelva ostnud koos samade probleemidega. Mul oma tellitud 10x kallimal combi Finnclassikul käis 30-06 padrun sellise jõuga pesast välja, et mitmel korral sai see tõmmitsa nimeline välja stantsitud plekitükk koos kestaga välja tõmmatud ja ainult õnneliku juhuse tõttu ei kadunud ära. Neil kordadel tuli alati meelde, kui mõnus seda IZ-il teha oli. Ka tuli tal rauad omal jõul kokku laskma timmida, mida sai õnneks kruvikaga teha.

Tallinnas Gladiuses müüakse, kas N140 seal parajasti on ei oska öelda.

Ninakiinid peaks sellel perioodil päris tavaline olema olenemata tervislikust seisundist. Möödunud nädalal sai ka üht karvaste sarvedega kohatud, oli päris väike teine, aga sarved juba 2-he harulised, miks see nii on ei tea.

Praegu, kui pojad veel pesas on vanalooma kinnipüüdmine ja mujale(piisavalt kaugele) toimetamine nende hukule määramine. Võib olla oleks kasu, kui oma majas see pesa üles otsida, nii et vana loom teada saab pesa leidmisest, millest annab teada pidev urin ja turtsumine ühel kohal. Peale seda, kui vana loom leiab, et pesa avastatud kolib ta ise tõenäoliselt pojad mujale. Juhul, kui ise ei leia võib koera abi vast kasutada, kui teda rihma otsas urgastest otsida lasta peaks ka tavaline nähvits leiust haukumisega teada andma. Kõige mõistlikum vast oleks mõne piirkonna karuslooma kütiga ühendust võtta, kes aitaks toimetada ja hiljem talvel vajadusel loomad lõksudega kinni püüaks. Mul omal käis nugis kunagi talvel läbi lõõri suvila keldris õunu söömas, pääses avatud kamina siibri kaudu ka tuppa, et antud kohta kassid ega muud koduloomad ei mahtunud mineerisid lõõri aluse koha raudadega ja järgmisel päeval oli probleem lahendatud.

Kuidas sokuga tänavu on? Sai laupäeva õhtul ka korra ära käidud, paari looma ka nähtud, ühte veerand tundi läbi optilise vaadeldud ja piirkonnas kostunud paukude järgi võis järeldada, et nii mõndagi tabati. Loodus ka tänavu kuidagi teisiti, sääski väga palju, et lausa päikese käes ka ründavad ja 2. juunil pole ka nagu varemalt jaaniussi leidnud.

Hanno kirjutas:Türklasel ja türklasel on vahe. Seda olen õppinud. Mis puutub CZ-USA Mallard silerauda, siis on ta mõeldud laskmiseks terasega nagu ka tinaga. Mõned nipid vaid. Tśokid tuleb tśokimäärdega ära määrida. Ostes puha kuivad. Tulistades ju tsokk töötab teistpidi, sisuliselt keerab ennast kinni ja kinni ja veel kinni. kui oleks teistpidi, siis ju ühel hetkel oleks relv otsast nagu Tśehhi röövlil, minu lapsepõlve raamatus. Seega Mallard on kapriisne relvake, hea hinna ja hoolitsusvajadusega. See hoolitsusvajadus, see käib ka poolautomaatide kohta. kui rendite Itaalia jahituristidele ja hooldus ja relvapuhastamine jäävad tegemata, siis pole ükski relv kunagi süüdi. Ja see türklane, mida Jahipaun pakub on Euroopa CIP kojast läbi käinud. Seega rõhud on kontrollitud jms ka. Edasine on relvaomaniku kätes.
Päikest ja kivid kotti!

Türklasel ja türklasel on vahe. Täiesti võimali, minu Mallard ostetud 2015 ja võib olla vahepeal on türklastele selgeks tehtud EU terashaavli nõue. Seda, et terase jaoks tuleb Benelli tsokid osta ja hane laskmiseks kasutada neist kõige nõrgemaid öeldi mulle kaupluses möödunud aastal(2017), kui oma probleemiga sinna pöördusin. Selle nõuande järgi ka 2 kõge nõrgemat ostsin ja sain ka pisut nende hinnast alla tingida. Küsimus on lihtsalt selles, et miks püssi 2a varem ostes ei rääkinud mulle sellest keegi ja lasti lisaks kaasas olevatele 1 türgi nõrk tsokk juurdegi osta. Kusjuures ostes sai kohe lisatud, et ei soovi mitte kõige odavamat vaid sellist, mis kannatab terasega lasta ja Mallard meeldib selleks, et 2 päästikut samas järjekorras nõukogude vene relvadega, millega harjutud. Mis relva hooldusse puutub, siis olen oma 55+ aasta kohta ikka mõnevõrra kokku puutunud ja kusagil iga 1/2 aasta jooksul pesen lahusti ja hambaharjaga tsokid ja pesad üle. Määrdena kasutan küll mingit teflon või jalgratta keti määret, sest see ei korja nii mustust, sellega käin üle ka püssi lahtikäiva osa. Tsokk alati võtmega kinni, mitte näpuga, võtmega ka lahti, kusjuures lahti tulemine pole kunagi olnud probleem, sest lugu ei ole mingis ise kinni minekus vaid selles, tsokk on paisunud, misjuures tuleb kogu keerme pikkuse ulatuses jõudu rakendada. Mingit iseeneslikku kinnikeeramist ei saa ka põhimõtteliselt sileraudsel tsokil olla, pigemini olen jahikaaslasel täheldanud teda vist lohakas kinnikeeramisest lahti tulemas.