Jääger-online jahindus foorum

Schultsi koeraga juhtunu võis Kübarsepp kokku lausega: “Siin ei ole midagi
iseäralikku.” Pealegi on eksperdi sõnutsi rünnaku asjaolud ebaselged. Pole teada, kui
kaugel koer täpselt peremehest oli, ega noor ja uudishimulik koer võinud huntides
mängukaaslasi näha, kas soed proovisid kaitsta kutsikaid või nägid koeras
konkurenti.
Hundiuurija hinnangul oli see sisuliselt jahiolukord, sest lõastamata jahikoer jooksis
metsas ringi. Hundirünnakuid esineb aga Kübarsepa jutu järgi Eestis ülivähe. “Näiteks
Soomes on hundid rünnanud sel aastal umbes 50 koera,” võrdles ta.

Kui Kübarsepp on juba taksiteemas sedavõrd pädev, siis hunditeemas on tal kahtlemata must vöö.
Et siis nagu päriselt? Taks võis näha huntides mängukaaslasi . Meil tehakse igasugu ministeeriume, aga ilmselt oleks meil vaja valeinfo ja lolluse vastu võitlemise ministeeriumi.
Ja panna keskendumata erinevale statistikale Soome ja Eesti võrdlusesse on täiesti kohatu.

sooviku, "Eksam Tartus LR.22 laskmine.":

Me sõbraga saime ühel politseiproual seelikusabast kinni ja käisime metsas,kivihunnikus lärtsutamas,et mingitki aimu saada.

VR kirjutas:Aga võib-olla on seltskondi, kus tullaksegi kokku selleks, et sõpradega "klassikaliselt metsas röökida". Ja selline seltskond peab kõrgema taseme saavutanud koerteks neid, kes ka sellisel jahil osaleda oskavad.

Harva küll , aga seekord tuleb VR-i arvamuse üht aspekti küll esile tõsta.

2 K ikka maksti välja?

Kui keegi on liige ja osaleb, siis oleks just neid põllulindude ja linnujahi ettekandeid oluline hiljem siin reflekteerida. Endal kahjuks päev ei sobi. Ma ei tea, kas inimene tänavalt saab sinna kuulama minna.

Kutse Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekule
Hea Eesti Ornitoloogiaühingu liige!

Tuletame meelde, et oled oodatud Eesti Ornitoloogiaühingu üldkoosolekule sel laupäeval, 30. märtsil kell 11.00 Tartu loodusmajas (Lille 10).

Päevakava
10.30–11.00 Registreerimine ja hommikukohv

11.00–13.00 Üldkoosolek
Koosoleku juhataja ja protokollija valimine
Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta aruande tutvustamine
Eesti Ornitoloogiaühingu 2019. aasta tegevused
Kohapeal algatatud küsimused
13.00–13.45 Lõuna (pakume suppi)

13.45–15.30 Ettekanded
Põllulindude arvukuse muutustest Eestis (Riho Marja)
Linnujaht – ülevaade olukorrast (Veljo Volke)
Enne lõunapausi tutvustab Olav Renno oma äsja ilmunud raamatut "Lugusid Eesti lindudest I: Kevad ja suvi". Raamat on kohapeal müügil hinnaga 20 eurot, autorilt saab küsida autogrammi.

Müügil on ka ornitoloogiaühingu meened ja raamatud. Tasumine sularahas.

Palun anna oma osalemisest teada hiljemalt 26. märtsi õhtuks veebivormi https://tinyurl.com/koosolek2019 kaudu või telefonil 5342 2139.

Kui sa ei saa üldkoosolekul osaleda, siis palun volita ennast esindama keegi Eesti Ornitoloogiaühingu liikmetest, kes koosolekul kindlasti osaleb. Esita meile vabas vormis volikiri.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
Tel 742 2195
eoy@eoy.ee
http://www.eoy.ee

No ja siis paremale.

sokk kirjutas:Sa loodad, et keegi hakkab maksma jahimehele vahetuse ees või? Võibolla selles projektis kaasatud seltsid saavad sealt midagi, aga eelkõige see pigem võimalus kevadel lindu lasta.
Oi kui palju olen lugenud ja kuulnud, kuidas mehed kiruvad, et kunagi ikka sai kevadel linnujahti pidada jne. Nüüd kui juba läbi MINGITE tingimuste on see võimalik tuleb kohe hala (kes, mis jne)
Ei meeldi ära käi asi on lihtne.
Mina peaksin pigem kevadel linnujahti kui seda sügisel. Kellelegi või millelegi tõestama ei hakka vaid peaks jahti! MItte liha pärast vaid jahi pärast.
Ei midagi isiklikku Aadu.

Kas ma sokk pean sellest postitusest aru saama nii, et hanede nuhtlus viljelusmaadel on olemuslikult üksnes jahimehe probleem ja kohustus ainult sel lihtsal põhjusel, et viimasel oleks võimalus kevadel jahti pidada?
Ja siin pole küsimus mingis labases meeldimises-mittemeeldimises, vaid põhimõttelises erinevuses jahimehe rollis ühiskonnas. Kas mingi kelgunöör või loodusega suhestuv mõistusega olend?
Ja muuseas, täiesti isiklikult, sokk .
Seega pigem...

klem kirjutas:...aga võiks arvata, et pigem on see nii, et aruande esitamise hetkel avatakse 2 õlut ja fantaasia hakkab lendama. Sestap paneme popkorni ootele ja jääme lõpparuannet ootama.

PS! On ka tore teada saada, et küttimise all on mõeldud hanede pihta laskmist - see on juba musta vöö tase, eksole

Minu küsimus on endine ehk kes rahastab seda projekti sellisel kujul? Või leidub tõesti mingi hulk jahimehi, kes seda oleksid valmis mingil põhjusel muidu tegema? Olgu selleks siis kramplik soov jahimehe roll ühiskonnas ära tõestada (nagu SAK-i "ohjeldamisel") või vastaspoole õigustatud arvamus jahimeestest, kes ise kohe tahavad iga hinna eest seda hanede kevadjahti pidada.

GC kirjutas:Kuulge, lugupeetud jahimehed, kas te ise ka ikka metsas käite!?
Või kujundavadki teie arvamust ainult mingi hobifotograaf ja "naised saunas rääkisid" tegelased!?
Ilvese arvukuse tõusust pole metsas küll mingit märki näha!

Ikka käime, noh vähemalt enda eest kõneldes.
See on õige, et arvamuse kujundajad võivad olla ebapädevad. Küll ei tee see olematuks fakti, et ilveseid näikse ikka olevat ja ebapädevad näevad neid ka.
Mina väidan, et ilvese vahepealne väiksem arvukuse seis on pöördunud tõusutrendi ja märke on sellest päris palju näha. Olgu siis kitsede kogunemiskohtades ilveste aktiivne tegutsemine või lihtsalt jäljeread. Ka jooksuaja karjumist on täitsa kuulda.

See on küll päris mõnus lugu. Tegelikult ka.
Aga kui ikka hundil pead silitades viimast ära ei tunne, siis on tõepoolest uus ajastu saabunud. Või Punamütsikese muinasjutt dokumentaaliks saamas. Hakkan isegi Kübarsepa näidet bussi trügivast hundist palju reaalsemana võtma:)
Minu ettepanek oleks sitaproovi osas hoida tüüpi kinni, anda palju-palju süüa, sest siis saab hästi palju sitta, hundisitta.

Jah nii ongi, et lindude määramisel peab teadma seda kindlat tunnust, mis teistest eristab ning siis on määramine lihtne. Kui aga seda pole või pole veel mõnel juhul välja kujunenud (noorlind), siis on asi keerulisem. Välimäärajates seda tõepoolest rõhutatult (tumendatult) välja pole toodud ja evib pigem praktikute teadmistes. Uuemates, põhjalikemas välimäärajates aga on sellele rohkem tähelepanu pööratud.
Punapea-vardi Aythya ferina kohta ütleb Lars Jonssoni "Euroopa linnud" muuhulgas:
Lennupildis on mõlemast soost lindude tiivavööt hall (mitte valge nagu teistel vartidel; vrd. siiski lannuvart).
Kuna lannuvardi esmaleidu viidatakse 2009, siis võib ikkagi ju ette tulla:):
http://www.estbirding.ee/artiklid/lannu ... ht-1342009
Eraldi toon sellest artiklist välja:
Määramise problemaatika
Peamine probleem haruldaste vartide (ja teiste haneliste) määramisel on hübriidsed isendid. Lannuvarti võib segi ajada järgmiste hübriididega:

-tuttvart x lannuvart
-tuttvart x punapea-vart

Haruldase vardi kohtamisel tuleb lindu vaadelda väga detailselt, pöörates tähelepanu nokamustritele, iirise värvusele, peakujule, tiivatriipude ja sulestiku värvusele.

Seega 1+1=midagi muud kui 2:) Niiet eelmise postituse silma värv tuli mängu, eksole:)

Lindude määramisel on headeks abivahenditeks hea binokkel ja veel parem lindude välimääraja. Jahil samamoodi, ehkki:

aivar00 kirjutas:tsiteerin:
Ja hämaras ei tee nendel nagunii vahet - kellega tegu tuvastad ju alles peale saagi üles korjamist.

Meenub endalgi peale keskööd köögilaua taga koos igasugu välimäärajatega "teaduslik töö" - saagi määramine. Muidugi on võimalik teha luuret, omada teadmisi erinevate lindude käitumisest, lennustiilist, häälitsustest, ühistest seltsingutest jmt, kuid kui ikka mingid juhuslikud merehulgused satuvad hämaras ette, siis nii on. Oluline, et saaks pärastki korraliku määramise teha. Mitte, et "part", "hani" või sinikael ja hallahani ning sellega asi piirdubki.
Aga võtame siis räägitud punapea-vardi ette. Maismaal elanuna ei tea ma sellest tegelasest üldiselt midagi:
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?pag ... iik&id=305
Siit lõik...
Segamini võib ajada... Punapea-vardi emaslindu võib segamini ajada paljude teiste partlaste emaslindudega, kes kõik on ühtemoodi pruunikad ja silmapaistmatud. Punapea-varti eristab tumedama selja ja õhetava näo poolest.
...kehtib ka paljude liikide puhul. Et siis õhetava näo poolest:). Lisades siia noorlinnud sügisel saame mõnusa segase seisu, kus liike eristavad üksteisest vaid mõned vähesed kindlad tunnused. Sõpradega on meil nali, et "krt, silma värv oli ju teine, kuidas siis aru ei saanud või oli veits teine hääl või lühem kael." On ka tõdemus, et alla kukkus samamoodi.
Minu seisukoht eksamist oleks mitte klassitäis roboteid nuppe klikkimas, vaid igasugu abivahenditega lindude määramine. Ka väljas. Midagi sellist, et õpitaks kasutama materjale ning tehnikaid, kuidas jõuda tõeni. Siis tekib ehk mõnedel suurem huvi, mis omakorda väljendub praktikas käitumises. Lartsutaja laseb niikuinii kõike, mis liigub.
Kui siis ka mõni teistsugune tegelane maha kukub, siis oleks vähemalt võime ja huvi see ära määrata ning järgmisel korral jahis millegi paremaks korrigeerimine.
Väga head proovilepanemise kohad on linnuviktoriinid, mida EOÜ korraldab.
Üldine nimetaja lindude tundmisel on looduse tundmine. Mida rohkem loodust tunned, seda normaalsem jahimees ilmselt ka suudad olla.

Lasingi läbi ettevõtte kinnistud. Peaaegu kõigil enda takseeritud värske seis metsakorraldust ka peal ehk reaalne hetkeolukord endal teada.

duma kirjutas:Kas ikka maa-ametil on sellised volitused lükata mingi ala põllumaast metsamaaks v vastupidi ilma omaniku nõusolekuta/teadmata?

Viitavad maakatastriseadusele:
§ 13;1. Katastri kõlvikukaart
(1) Katastri kõlvikukaart (edaspidi kõlvikukaart) koostatakse Eesti topograafia andmekogu andmete alusel.

(2) Kõlvikukaardi andmete alusel arvutatakse vähemalt üks kord aastas katastriüksuse kõlvikute pindala. Kõlvikukaardile kantakse haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikud.

(3) Eesti topograafia andmekogu andmete töötlemine kõlvikukaardi koostamiseks ja katastriüksuse kõlvikute pindala arvutamine reguleeritakse katastriüksuse moodustamise korraga, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
[RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]

Huvi pärast lasin ca 100 kinnistut sellest katastriüksuste kõlvikute päringust läbi. Tegemist küll enamasti metsamaadega, aga siiski looduslikke rohumaid ja põlde ka sees.
Üldises plaanis on üsna detailselt ja ka hästi muudetud kõlvikuline jaotuvus tegelikkusele vastavaks. Paljudel juhtudel isegi imestasin kui heal tasemel tehtud. Siiski ka negatiivseid tähelepanekuid:
1. tõepoolest on tekkinud karmimate kaitsekorraldustega aladele (looduskaitseala vöönd) ühtäkki suures hulgas muu maa kõlvik. Pead ei anna, aga oleks nagu viletsate boniteetidega seotud metsad, mis küll ilusti metsaregistris eraldustena olemas.
2. mitmel juhul on suvaliselt tegelik looduslik rohumaa määratletud põllumaana.
3. tendents näikse olevat, et muu maa kõlvik on hüppeliselt vähenenud, väljaarvatud punkt 1, kus suure hüppega suurenenud
4. pigem on metsamaa määratletud maksimaalse võimaliku suunas