Jääger-online jahindus foorum

Saarlane soovis Vardi Jahiseltsi ulukite min. opt. ja max. arvukust.

.......................... kits ................ siga................põder
Minimaalne............. 55 .................9 ...................10
Optimaalne.............263.................42................... 27
Maksimaalne...........384.................64................... 49
Loendus 2005..........210.................100................. 45
Ajuloendus 2006......384.................193................. 81

Usun, et nüüd saab ka Mart aru, et see ei olnud kitsele suunatud loendus, vastasel juhul poleks saanud loendusaladelt niipalju muid ulukeid välja tulla.
Vardi jahiseltsi üldpindala on 12100 hektarit, sellest põldusid vaid 2600 (haritud 1500)ning ulukite elupaikasid ca. 8300 hektarit. Tundub, et meie kandis ei ole põldusid arvestatud sobivateks elupaikadeks, vastasel juhul peaks elupaikasid rohkem olema. (üks asula ja üks maantee)
Kordan veel, loendusalad said välja valitud kõigi osapoolte kokkuleppel ja kõiki neid aspekte, mille üle siin targutatakse, arvesse võttes - vastasel juhul ei aktsepteeriks ju kohalikud jahimehed neid andmeid.
Näiteks toon teise loendusala, mis asus väga suures metsamassiivis(ligipääs mööda kuivendusvõrgu teid), kus puudusid nn. kitse elupaigad, aga ka minu suureks üllatuseks tuli sealtki 9 kitse välja.
Loenduse tulemus, kus kõigi suurulukite arvukus on tohutult kõrge paneb mind ennastki veidi kahtlema - eriti metssea ja põdra osas.
Kevadel lubasid samad teadlased teha samades piirkondades ka ekskremendi loenduse, siis on hea neid tulemusi võrrelda.
Kuldi poolt tõstatatud optimaalse arvukuse probleemiga nõustun ka mina.
Näiteks meil, metsases piirkonnas, on metssea optimaalne arvukus ainult 42 isendit. Eelmisel aastal küttisime 110 isendit!!!(limiit oli vaba).
Samas kitsel on optimaalne 263 isendit, kuid orasepõllud, kus kits talvel süüa saaks põhimõtteliselt puuduvad - järelikult toitub metsas ja teadagi millest.
Lõpetuseks ütleks Mardile, et maaomanikud ei soovi ulukite arvukuse viimist alla miinimumi, vaid nõuavad, et arvukus oleks optimaalne.
Taavi

Mart on millestki väga valesti aru saanud. Pikalt seletama ei hakka, aga niipalju, et loendusalad valisid välja jahimehed, koos keskkonnateenistuse jahinduse spetsialistiga ja jälgiti väga seda, et loendusaladesse jääks erinevaid elupaikasid.
Mis on võltsi enne loendust jälgede kustutamises? Eesmärk oligi ju teada, palju loomi sellel ajahetkel selles kohas elutses. Täiesti alusetu kriitika - mõnel vist hakkas südametunnistus valutama laest võetud loendusandmete pärast.
Huvitav, et kohalikud jahiseltsid vägagi aktsepteerivad neid tulemusi, aga mingi tark kaugelt....
Ega ma ei väidagi, et need andmed on absoluutne tõde, aga mingit suunda see ikkagi näitab.

Sorry!
Sain ise ka aru, et peale copy/paste tegemist muutusid andmed raskemini jälgitavaks, kuid minu IT tase ei ole nii kõrge, et BM-i soovitusi järgida. Usun, et keda asi huvitab, saab ka andmetest aru.

Taavi

Panen siia üles ajuloenduse tulemused, mis võivad osadele huvi pakkuda - eriti Raplamaa jahimeestele.
Erapooletut loendamist soovides
Taavi Ehrpais.


Ulukite loendus Raplamaal ajumeetodil võeti ette eeskätt metskitsede reaalse arvukuse/asustustiheduse määramiseks. On põhjust arvata, et see on palju suurem kui jahimeeste tähelepanekutel/arvamusel baseeruvad nn. ametlikud loendusandmed näitavad. Muidugi andis nimetatud ettevõtmine teavet ka teiste sõraliste, s.o. põdra ja metssea asustustiheduse kohta.

Ulukite loendus toimus 18. ja 19. veebruaril 2006 a. ja selles osalesid 37 EMÜ üliõpilast, kellele oli eelnevalt loendusmetoodikat tutvustatud ning kümmekond kohalikku, loendusala hästi tundvat jahimeest.

Loenduse metoodika on umbes samasugune kui ajujahil, selle erinevusega, et ajust väljuvaid loomi ei kütita vaid fikseeritakse nende olemasolu. Aju külgedel ja frondil loendati väljunud isendid jälgede järgi (vanad jäljed kustutati eelnevalt) ja osaliselt ka visuaalselt. Ajust tagasi liikunud loomad fikseeriti visuaalselt ajajate poolt. Siinjuures on mõtet nimetada vaid sõralisi, ehkki nähti ka teiste liikide esindajaid (valgejänes, metsnugis, teder, metsis). On põhjust arvata, et sel viisil korraldatud loendus annab üsna täpse ülevaate uuritaval alal elutsevate sõraliste arvust.

Loendusalad valiti välja juba varem ja tähistati 1: 20 000 kaardil. Kõige “õilsam” valikukriteerium oleks olnud muidugi juhuslikkuse tagamine. Seda me ei saanud järgida mitmel põhjusel, millest olulisim on logistiline - loendajate transport proovialani. Eelnevast tulenevalt valiti proovialadeks selgete looduslike või inimtekkeliste (metsasihid) piiridega metsaalad, millistele oli suhteliselt lihtne ligipääs. Samas pole mingit põhjust oletada, et valitud loendusalad (üksikuna ehk küll, aga mitte koos arvestatuna) erineksid oluliselt kogu uuritavast piirkonnast.

Tulemused.:
** Esimene loendusala Vardi Jahiseltsi maadel (360 ha): Ajust väljus 22 metskitse ja ei muud.
** Teine loendusala Vardi Jahiseltsi maadel (310 ha): 9 metskitse, 3 põtra, 18
metssiga (kolm karja, milliste koosseisus oli kuus, seitse ja viis isendit)
** Kolmas loendusala Mahtra riigijahipiirkonna maadel (350 ha): 16 metskitse,
5 põtra
** Neljas loendusala Mahtra riigijahipiirkonna maadel (205 ha): 8 metskitse, 4 põtra.
10 metssiga ( kari ja üksik kult)

Seega loendati 1225 hektaril 55 metskitse, 12 põtra ja 28 metssiga, ehk asustustihedusena väljendatuna vastavalt 44,9; 9,8 ja 22,9 isendit 1000 hektari elupaikade kohta.
Järgnevalt võrdleme jahimeeste poolt välja pakutud metskitsede asustustihedusi meie poolt korraldatud loendusel saadud vastavate arvudega (tabel 1).





Tabel 1


Vaadeldav ala Metskitse elupaiku (ha) Arvukus 2005 a (isendeid) Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP 8545 210 25
Hageri JP 20613 500 24
Rapla maakond 176748 4800 27
Eesti keskmine 2374000 55000 23
Meie loendus 45


Tabelis esitatud andmed lubavad oletada, et metskitsede tegelik arvukus/asustustihedus ületab tunduvalt jahimeeste poolt väljapakutud arvukust. Vahe on umbes kahekordne nagu oligi asjakohastele kirjandusandmetele tuginedes eeldatud. Väga tõenäoliselt on vahe veelgi suurem, sest teisel loenduspäeval sai mõnede ebaõnnestumiste tõttu fikseeritud vaid minimaalne vaadeldud alal elutsenud isendite arv

Vaadeldav ala Põtrade elupaiku (ha) Arvukus 2005 a (isendeid) Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP 8308 45 5,4
Hageri JP 20037 85 4,2
Rapla maakond 175289 850 4,8

Meie loendus 9,8



Vaadeldav ala Metssigade
elupaiku (ha) Arvukus 2005 a (isendeid) Asustustihedus (is/1000 ha kohta)
Vardi JP 8442 100 11,8
Hageri JP 19861 146 7,3
Rapla maakond 166215 1520 9,1

Meie loendus 22,9



Mis puutub metssea asustustihedusse, siis seda mõjutas oluliselt teine loendusala, (18 metssiga) kuhu sisse jäi kaks sigade söötmiskohta – seda peaks arvestama järelduste tegemisel.

Seda teemat lugedes tekib küsimus, kas tõesti enamus jahimehi ei tea, et mida intensiivsem on raietegevus, seda suurem söödabaas ulukitele ja kui sõraliste arv kasvab, ega siis röövulukitelgi saa halvasti minna. See loomulikult ei õigusta illegaalset metsaraiet, aga seda võiksite teada küll, et ega need, kes lagastatud metsi enda järel maha jätavad, kahjustuste üle ei kurda. Kahjustused on probleemiks just sellistele metsaomanikele, kes oma metsa heaperemehelikult majandavad. Metsaomanikud ei soovi kindlasti rikastuda jahimeeste arvelt - nad soovivad oma maal väärtusliku metsa kasvatada, nagu põllumehed põllul kvaliteetset vilja. Kui ühiskond tervikuna ütleb, et meile on oluline suur ulukite arvukus, siis tuleb kindlasti arvestada kahjustuste kompenseerimisega. Isiklikult arvan, et oluliselt mõistlikum on hoida arvukus optimaalsel tasemel.

Põtra tundub tõesti palju olema, kui mõnedel seltsidel juba jaht läbi. Meilgi (Vardi) 10 maas. Eilne päev oli eriliselt edukas - kuus looma,(kolm vasikat, kaks pulli ja üks lehm). Huvitav tähelepanek on seegi, et neljast välja aetud lehmast olid kolm kahe vasikaga. Õnneks meil veel limiit täis ei ole - 10 luba on veel.

Ikka pean rõhutama, et maaomanikud ei soovi kõikide ulukite tapmist, vaid populatsiooni hoidmist sellistes piirides, kus ulukikahjustused ei oleks ulatuslikud. Eestis on küllalt piirkondi, kus maaomanike ja jahimeeste vahel ei ole mingeid probleeme - jahimehed hindavad ulukite arvukust õieti ja lasevad ette antud limiidid täis.
Eesti Erametsaliidu liikmed asuvad aga üle Eesti ja on kohti, kus asjad jahinduses käest ära. Kindlasti võivad seda foorumit lugeda ka jahimehed, kelle piironnas asjad korras ja nad võivad end solvatuna tunda. Kuid palun saage aru ka maaomanikest, kelle vara on ulukid kahjustanud 10 -te. tuhandete kroonide eest ja sellele lisandub veel emotsionaalne kahju, kui sa oled kõigest hingest proovinud olla oma metsale hea peremees - istutanud, külvanud, rohinud - ja tulemuseks ära näritud köndid. Saage aru, et metsaseadus, mis on muutumas järjest karmimaks, sunnib meid kõike seda tegema.
Ikkagi ei saanud ma eilsele kirjale ühtegi vastust. Miks peaks riik tegelema jahiturismiga ja seda veel eraomanike maadel? Kas seda põhjust ei olegi?
Nüüd lähen sõbraga metsa häälega põtra meelitama. Kahel eelmisel aastal on õnnestunud - fantastiline elamus.

Kivi kotti.
Taavi Ehrpais

Iseenesest on eelkõnelejatel igati õigus, kui ütlevad et maaomanikul on jahiõigus olemas, tarvitseb ainult vajalikud dokumendid korda ajada ja seltsi liikmeks astuda. Aga mis peavad tegema maaomanikud, kelle maad asuvad riigijahi piirkonnas? Ostma turistidega võrdse hinnaga lube?
Kas keegi oskab mulle öelda objektiivse põhjuse, miks peaks riik tegelema jahiturismiga? Eriti hull on situatsioon siis, kui enamus maad on veel eramaad. Kujutate ette, põhiseadus ütleb, jahipidamine on maaomaniku õigus, aga meil teenib riik tulu eraomanike maal jahiturismi korraldades. Ärge nüüd minust valesti aru saage, ma tean väga hästi, et jahindusega miljonäriks ei saa, aga see olukord ei ole normaalne.

Laupäevaks kõigile kivi kotti!
Taavi

Lepingus on küll punkt, kus maaomanik võib oma erisoove avaldada, kuid sajast maaomanikust ei avaldanud keegi soovi saada rahalist tasu.
Samas olid maaomanikud ülimalt rahul, et nendega ühendust võeti ja lepingut sooviti. Oli ka neid maaomanikke(2), kes enda kinnistul jahipidamise põhimõtteliselt keelasid, kuid ka see on leping ja jahipidaja jaoks vajalik informatsioon. Samas oli lepingus sees piisavalt mitte rahalisi kohustusi, näiteks järelvalve teenus, ulukikahjustuste hüvitamine, kui limiit jäetakse laskmata, üks kord aastas maaomanikele ühisjahi korraldamine, mõningate sihtide puhastamine jne.
SAAB KÜLL, KUI TAHTMIST ON!!!

Lugesin foorumist, et jahirendi lepingute nõudmine on lollus ja seda ei ole võimalik teha, sest maaomanike on tuhandeid - loll jutt.
Nüüd, kus endal see operatsioon põhimõtteliselt seljataga, võin kinnitada, et see polnud sugugi nii raske, kui arvatakse.
Meie jahimaa on 12 000 hektarit ja 70 % lepingute saamiseks kulus kolmel jahimehel kolm päeva. Seejuures sõlmiti ca. 100 lepingut. Loomulikult ei üritagi me kõigi maaomanikega lepingut sõlmida, sest paari hektari omanikega, kelle maal niikuinii jahti ei peeta, pole mõtet lepingut teha.
Paljud maatükid on koondunud samade omanike kätte ja seetõttu oli meilgi viiel lepingul rendimaa suuruseks üle 200 hektari (suurim 501).
Lisaks riigimets. Hetkel on probleem vabade maadega, sest keegi ei oska öelda, kes on omanik ja rendile andja - siiski võib ka need lugeda lepinguga kaetuks.
Mingi tark avaldas ka arvamust, et kaardimaterjali ei ole võimalik saada ja omanikud ei tea, kus nende maad asuvad. Kullakene, meil on 21 sajand ja maaameti kodulehele on kõigil tasuta juurdepääs.
Annaksin mõned näpunäited, kuidas omanike üles leida. Esiteks peaksid jahimeestest lepingu sõlmijad olema kohalikud mehed, kes tunnevad kohalike elanikke. Kui teate ühte omaniku massiivist, siis see teab oma naabreid jne.
Annaksin ka ühe valemi, kuidas sellist tööd võiksite oma kolleegidele tasustada. Jahimaa pindala miinus riigimets korda 1-2 eek-i/hektar.
Meie seltsis tehti seda küll põhimõtteliselt tasuta (välja arvatud mõni preemia luba), kuid entusiastide puudumisel, võib seda ka tasustada.
Lepingu eksemplari varianti, mida meie kasutasime, võin soovi korral edastada (taavi.ehrpais@eramets.ee)
Soovitan sügavalt sõlmida maaomanikega korralikud lepingud, mitte jah või ei vormis, sest suuremad maaomanikud ei ole nõus nagu nii mingitele labastele trükistele alla kirjutama ja ka seadused võivad lähiajal muutuda, kus jah ja ei pole enam lubatud.
Jõudu.