Jääger-online jahindus foorum

Ei oska kindlalt öelda, kas mõnel korral tuli uuesti välja sama loom, keda olin peibutanud ka paari päeva eest. Kuid samas metsakvartalis käisin kolmel korral ja igal korral loom tuli. Neist kahel korral tuli kaks looma. Häält tegin suuga ja alustasin alati lehma ininaga. Kui juba kuulsin, et pull kusagil lähikonnas puhib, aga ei ole eriti aktiivne (noh, ei taha ikka ennast näidata!) läksin pulli mörina ja sarvega klõbistamise peale üle. Samuti trampisin parasjagu kuivanud okstel, mis tekitas omajagu raginat. Pean ütlema, et sellel on teistsugune mõju. Ohkimine läks pea kohe ägedamaks, samuti hakkas vastu kostma samasugust sarveklõbinat vastu puid. Aga nagu juba eespool mainisin - suurt looma mul näha ei õnnestunudki. Tõsi, ühel õhtu tuli üks loom minust pealttuule mulle lausa 20 m peale. Aga seal oli üks korralik kuusepõõsas ja vot sellest ta välja ei tulnud. Kuigi oli pealttuule (tegemist oli küll rohkem mitte tuulega,vaid kerge õhuliikumisega), sai ta ilmselt ikkagi minu lõhna kätte selle maa pealt ja nii ta vaikselt ära kadus, ilma, et oleks ennast kordki näidanud.
Siit loo moraal - koha valik on vaata et tähtsamgi kui peibutusoskus. Hea on sihtide rist. Veel parem kui kusagil tihedas padrikus on sisse raiutud mingid kitsad visiirid nagu päikesekiired. Et kui loom tuleb, siis ikka mingist sihist või teest ta kusagil lähikonnas üle läheb ja siis vähemalt näeb, kellega tegu. Sellises kohas ei ole ta nii ettevaatlik. Aga lagedale välja ta nii lihtsalt ei tule!
Kuna minu pullipeibutused sellel hooajal lõppesid sellise tulemusega, et ma vaid kahel korral suutsin looma ka näha, ülejäänud kordadel lihtsalt kuulsin, siis ei oska öelda, kas tegu oli samade loomadega või tuli igal korral erinev. Aga arvan, et noor põdrapull võib siiski ennast ka paar korda petta lasta. See seletaks nagu paremini seda olukorda, et mul ühes ja samas kvartalis, kuigi erinevates nurkades, õnnestus kolmel korral siiski pull(id) kohale meelitada.

hagijas kirjutas:oskab keegi targem öelda kui kaua reageerib veel pull peibutamisele? v on selleks aastaks jokk?

Tundub, et on läbi saanud see magus aeg! Käisin õhtul ja hommikul oma korda kümme selle aja sees metsas "mögisemas". Paaril korral ei kuulnud, et loom oleks tulnud, aga vähemalt kolmel korral tuli isegi kaks pullikest. Suurt sarve ei näinud. Aga õhtustel kordadel oli ka tihtilugu juba nii pime kui loom välja tuli, et isegi binokliga vaadates ei suutnud metsa taustal näha, mis neil peas oli.
Täna hommikul oli meil siin ideaalne ilm - vaikne, külma nii 0 kuni -1 kraadi. Läksin paika juba varapimedas. Aga mida ei olnud, see oli pulli vastupuhkimine. Aga see ei tähenda veel, et peibutada enam ei tasu. Kui huvi, proovi pulli häält teha ja toksi sarvedega vastu võsa. Võibolla saab mõni suur isand nii kurjaks, et tuleb kohale.

Tongi paigaldamisest! Olen siin enne kirjutanud kuidas mina laadimist alustasin ja mitte ainult mina! Siis polnud meil veel õieti vintegi ,rääkimata siis veel laadimis tarvikuest ja komponentidest.Tong sai eemaltatud torniga(mootoratta kodarast käiatud),Kesta kael sai kokku löödud (et kuul otsas seisaks)seest mõõtu treitud torujupiga.Sütik väikese haamriga taha ,kuul sai löödud otsa kasutades abivahendina jälle väikest torujuppi ja kogu lugu[/quote]

Ostsin oma esimese vindi, .308, kusagil 1992. Ja kaasa kaks karpi padruneid Sellier&Bellot. Ega padrunid tollel ajal raha numbri poolest odavamad ei olnud. Number oli sama, aga mäletan, et palk oli kusagil 10 korda väiksem kui täna. Mingi laadimiskomplekti ostmine ei tulnud kõne allagi. Ja siis tegi üks mu jahikaaslane mulle samuti sellise primitiivse komplekti, nagu eespool kirjeldatud. Tõsi, ma ei ole tiirumees ja ma ei saa öelda, et oma 308-ga 300 m pealt rebasele kindlasti pihta saan, aga 150-200m pealt kutsun rebase ikka ära küll (kui just mööda ei lähe ).
Olen selle komplektiga, tonge väikese haamriga taha toksides, laadinud sadu padruneid. Viimasel ajal enam ei viitsi, sest olen kasutanud jahil vene moona (Valgast ostetud) ja need padrunid on tõesti odavad ja istuvad minu püssile suurepäraselt, st, et kuhu optika risti sätid, sinna ka auk sisse tuleb. Ja looma mahavõtmisega pole siiani muret olnud.
Ma ei taha öelda, et padrunilaadimine ei vaja täpsust ja oskusi. Aga kõike seda tuleb teha ikka vajaduse ja rahakoti järgi. Nagu öeldakse, et "kahuriga varblast lasta pole mõtet" - kui Sa tahad jahti pidada, siis saab sellise primitiivse komplektiga suurepäraselt hakkama; kui Sa tahad märklehte auk auku lasta, siis tuleb Sul kindlasti targemate meeste laadimisõpetusi järgida ja korralik laadimiskomplekt osta. Eks sellega läheb see töö kindlasti lõbusamalt!
Muide, vaatasin just praegu - mul on sellest esimeset kahest karbist Sellier&Bellot padrunitest veel kasutuses vähemalt 6 padrunit - ma küll ei suuda enam meenutada, mitu(kümmend?!) korda ma neid kesti uuesti laadinud olen või mitu aastat nad mul kapinurgas seisnud on. Ja kätt südamele pannes - kõige nende aastate jooksul ei ole ma kogenud ühtegi padrunitõrget omalaetud padrunitega.

Nii, Marlin 1895 22´´ rauapikkusega ostetud ja esimesed 6 pauku tehtud. Lahtise sihikuga sälk esimeses astmes (peaks siis olema nagu otsesihtimine?) kuuliga 22,7g. 50m +5cm, 100m +10cm ja 150m -10cm. Proovilasud tegin padjalt ja kui arvestada siia juurde veel ka lahtine sihik, siis tegelikult need +/- andmed ikkagi ligikaudsed. Mis puudutab tagasilööki, siis jah, püss peab ikka ilusasti õlas olema. Ei ole ta midagi nagu 16 kaliibri pauk - ikka üsna jõuline ja järsk kärakas. Aga ei midagi hullu.
Igastahes olen oma ostuga proovilaskude järel täitsa rahul. Ja julgen teistele, kes tahavad käte vahel tunda ühte tõsist, aga mitte liiga pipsi relva, seda Marlinit täitsa soovitada. Kindlasti oleks huvitav vähe pikem raud, nagu see on Cowboy mudelil, aga Waldu lubas sellist asja nii pika aja pärast, et otsustasin lühama ära osta.
Asuta nüüd või Marlini klubi

Plaan täitsa kindel, aga valin siin ka korra lahtimurtavat, siis jälle vibulukuga. Kaliibri valiku üle aru enam ei pea - 45/70 on tõsine asi. Aga ju ma selle vibulukuga variandi juurde ikka jään. Raua pikkus on muidugi oluline asi ja sellele tähelepanu juhtimise eest suured tänud. Päris 60m püssi just ei tahaks. 100 - 150 m võiks see laskemaa ikka olla. Rohkem ka nagu vaja pole - selleks väiksem kaliiber ja kergemad kuulid olemas ja üleüldse ei meeldi mulle väga pikkadelt distantsidelt paugutada. Vähemalt suurulukeid mitte.

Meeldib mulle see relv! Aga tahaks teada meeste kogemusi. Näiteks seda, kui pika maa peale soovitav relv sisse lasta? Milline on otsejooks erineva kaaluga kuulidega? Millise kaaluga kuul oleks nö optimaalne põdra ja seajahil?