Jääger-online jahindus foorum

jah. kõik on põmst samamoodi aga vedru pole. ära küsi minult, kuidas see gaasikolb täpselt toimib. kuidagi on nad sinna lämmastiku sisse pannud ja plehku see sealt igatahes ei pane.

laskmine on igatahes selgelt pehmem kui vedruga

hoi. pole ammu siin sõna võtnud, ehkki olen suur pneumoentusiast. vana sõberja kolleeg käis jupp aega pinda kuni oma daisy powerile 100 talle ära müüsin. sealt alates ei sattunud pikemalt sellist hetke ette, et midagi uut osta aga nüüd, olles kaugel üle ookeani, võtsin kätte ja ostsin crossman benjamin titan nitro piston .22 püssi. 5,5mm on usas vabalt saadaval ja paistab, et vabakäigukaliibritest üks titekamaid aga kui sellele peale sattuisn, siis lihtsalt polnud midagi ägedamat ja võtsin selle.

jama on muidugi selles, et alles hiljem avastasin, et ega californias muud paugutamisvõimalust polegi kui oma toas või tuleb kuskile mägedesse sõita, kus ükski kohusetundlik kodanik sind laskmas ei näe sest vähemalt san diego linna ja maakonna piirides avalikult õhukat paugutada ei tohi ning õhukasõbralikke lasketiire põmst pole. aga see selleks.

tegelt tahtsin küsida eesti 5,5 omanikelt püsside võimsuse kohta. ma ise haarasin ligi ainsad kohapeal saada olevad 5.5 kuulid. dum-dum niiöelda - ümara otsaga nagu gamo pro-magnum aga otsas on veel auk kah kaubale peale.

nüüd tahakski võrrelda, et milleks ta siis võimsuselt suuteline on. siiamaani lasin erinevate paksukaaneliste raamatute pihta, mida soovi korral kasutatud peast tasuta kuhjade kaupa saan. aga nende põhjal midagi järeldada on keeruline.

hiljaaegu toodu ukse taha kotitäis telefoniraamatuid. panin ühe pisema "kuulipüüdjaks" ja lasin tast esimese hooga tirtsti läbi. paksuseks umbes 3cm või ümmarguselt 300 lk. üllatus suur. kuul kuskil kipsplaadist seina taga kadunud. võtsin siis paksema. mingi 700lk umbes. tirts ja kui lehti lappan, siis kuul umbes 550 lk sügavusel. paras lapik kängar. nagu sedasorti kuulist ootakski. kunagi päris alul sai lõikelauda lastud. tundmatu puit aga jube kõva - ikkagi lõikelauaks sobilik. paksus tiba üle 2 cm. läks läbi. napilt...aga läks. lõikelaua taga olnud kipsplaadist seina sisse tegi vaid mõlgi. ja kuul ise muidugi mõttetu kängar.

vot pole 5,5mm varem kokku puutunud - küsiks siis eesti härgade võimsusekogemusi.

ja muide kas nitropüssid on eestisse kah jõudnud? tundub igati äge lahendus olema. vedru pole. kõik käib gaasisurvel. kui soovid, vinnasta ära ja pista kappi paremaid päevi ootama - ei sure vedru ära ega pane ka see lämmastik kuskilt prao vahelt plehku. tundub igati tänuväärne tehnoloogia olevat.

kas soomes on 5,5 vabalt saadaval?

peepk kirjutas:Asi selles et kindlapeale tehakse pooled torud 22lr moona peale ringi kui 5,5 igas bensukas vabalt saada oleks nagu hetkel 4,5 millimeetrine.Olen üsna kindel et see ainuke põhjus miks seda mõõtu torusi meil vabalt saada pole.Mäletan vene ajast kui diskuteeriti sel teemal et saadaolevatel 4,5mm pesa ringi puurida.Kujutan ette õnnest lakkekargavaid mehi kes selle võlutoru ilma loata ostavad.Ja selle hirmus neid vabalt saada polegi.Loodan et tabasin naelapea pihta.Ausad mehed ärge solvuge,võibolla mul vale mõtteviis.

Ma oletan ise sama. Näedsasiis, milliseks taagaks võib osutuda meie rahvale omapärane kalduvus osata treida peedist pesumasinale trummel... Ime, et keegi ka 4,5mm õhukate puhul samale mõttele pole tulnud, et keelaks samal põhjusel ära. nõukaajal ja EV algusaastail puuriti tihti 4,5 raud tagant 22lr padruni pikkuses jämedamaks, kombineeriti lööknõel ja lasti ilma mingi probleemita. kuul muutus toredaks, pikaks vorstiks aga lasi ja see oli peamine. ehkki täpsus kannatas. seejuures oli sitt see, et üsna ruttu kulus tollaste õhukate pronksist rauasüdamik siledaks. praegu seda täisterasest raudade puhul probleemi olla ei tohiks. nii, et ärgem imestagem kui äkki tekib mõne seadusetreiali peas veidraid versioone ja kummalisi assotsiatsioone....

tjah. eks ta ole. nagu ei saa ka peaaegu millegi puhul 100% kindel olla. mina tegin võrdlusi iseenda jaoks.

blas kirjutas:Telefonikataloom(ad) on suht tänuväärne mõõdupuu läbistavuse mõõtmisel.

tõsijutt aga soovitan lasta mitte risti vaid piki. s.t. kataloogi serva pihta. mõte selles, et kuna niimoodi on läbistavus suurem, paistavad kuulide läbistavusomadused proportsionaalselt paremini välja. ise tegin samamoodi ja tundus igal juhul parem, kui risti läbi lehtede tirtsutamine. seda enam, et kui läbi lehtede lasta, ei saa iial täpselt aru, mitu lehte ta nüüd täpselt läbistas sest seal, kuhu kuul seisma jääb, on vaid üks suur tina- ja paberipuru. küljelt lastes mõõda aga joonlauaga ära ja ole tulemusega rahul.

ma ise võrdlesin erinevate kuulide läbistavust nahaga. kuna pikema aja vältel oli käepärast võtta hunnikute viisi nahka, siis seadsin need erineva vahega teineteise järgi ja muudkui lasksin. kahjuks ei mäleta enam tulemusi. kuid mäletan, et see meetod oli võrdlemiseks üsna tõhus kuna nahk pole liiga pehme ega ka liiga kõva vaid just piisav.

ehh, terasvill olla odav, efektiivne ja pikaajaline vahend. või siis paras pakk vatiini või jämedakoelisest riidest kott saepuruga (jämedakoelist riiet ei lõhu kuulid nii hullusti, kui peent - olgu see peenekoeline kuitahes tugev). igatahes midagi kiulist, sest see peab laskudele paremini vastu ega kipu lagunema nagu puit või paber või makroflex vmt. vahte, nagu eespool soovitati, ma küll ei soovita sest see kiht peab olema hiiglama paks, et vähegi asisema püssi puhul abiks oleks ning pealegi laguneb see märklehe keskkoha tagant ju paarikümne lasuga olematuks.

värvin, värskendan ja lakin igasuguseid kulunud nahkesemeid. joped, mantlid, püksid, saapad, kindad jne.

pind võib olla lihtsalt kulunud või ka paiguti lahti. loomulikult päris sitast saia ei saa aga sellise jope, millega enam linna peale patseerima minna ei tihka, on võimalik teha väga viksiks.

kasutan tööstuslikke nahaviimistlusvahendeid (krundid, värvid, tugevdajad, pehmendajad, lakid, matistajad, vahad jmt).

hinnad kokkuleppel sõltuvalt eseme pindalast ja eeldatavast töömahust (orienteeruvalt: keskmise kuluvusega jope umbes 300 eeki, saapad 50-100 eeki).

umbkaudne teostamise aeg 2-3 tööpäeva (värgid peavad korralikult kuivama)

asukoht tallinnas ja oma kraam tuleb ise mustamäele kohale tuua.

info siin või privas või 56627109

no ****, mul on promagnumi parimad tihedused täpsuslaskmiseks üsna sobimatu püssiga umbes samal distantsil vahest vaat, et paremad aga igatahes VÄHEMALT samad.

muide sai vahelduseks ka 8,2 graaniseid RWS premium line R10 match'e proovitud. jooksevad suht normaalselt aga parim saavutatud grupp jääb igatahes gamo promagnumile alla ja pealegi on neil veider omadus, et kõik grupid on selgelt vertikaalsuunas välja venitatud s.t. püstipidiselt ovaalsed

sada kirjutas: Suht mõtetu minuarust, saa ei pane nii täpselt paika ikka,et proovilaske tegema ei pea ja pead oma kuuli ballistikat väga täpselt teadma enne kui esimest korda kasutad.
Õigustab võibolla Tulirelval, millel padrunid sigakallid, aga õhuka kuulid ei maksa ju suurt midagi

suht essugi! meenub, kui oli 12-13a tagasi vaja ühe tuttava trossi 5,6 TOZ'ile kombineeritud optikat sisse lasta. olude sunnil tegime seda tartus õpetajate seminari 50m tiirus. poisil oli kiiker värskelt poest ostetud püssile kruvitud ja kellelgi polnud aimugi, kuhu see raisk vaatab. igatahes 50m peale riputatud suurele, püstolilaskmise lehele keskele sihtides ei saanud üldse millelegi pihta. mingi ettekujutus asjast hakkas tekkima alles siis, kui isegi lehe veerandikesse sihtimise järel hakkasime märklehe NURKI sihtima. siis alles sai kuskile lehe pinnale pihta. oleks sellal olnud käest võtta mingi taoline pulk, oleks vähemalt suht-koht õigesse suunda saanud asja rihtida enne paugutama hakkamist.

PS! mingil põhjusel polnud lahtist sihikut võimalik koos tolle optikaga kasutada - optika istus nii madalal, et lahtine sihik tuli üleüldse eemaldada ja seega ei olnud ka selle abil võimalik miskit rihtida.

raud on üldiselt täitsa puhas. ja seda juhtumit on tõesti vaid 3-4 korda juhtunud umbes poole aasta jooksul. muidugi ma kõiki laske ei saa kontrollida aga nendest, mis lehe pihta lastud, pole küll üle 3-4 olnud.

arvestades, et kuulide sekka juhtub teinekord üsna veidra käitumisega isendeid, siis ehk on võimalus, et kuul ise loperdas? krt kui mõni kuul lendab erinevalt ülejäänud üheksast, mis ilusti kokku koonduvad kuskile 10cm eemale, pole vast ka imestada.

muuseas aga oma töö kergendamiseks oskab ehk keegi sooitada, mis keemiaga saab tina kergemini välja puhastada? selle ******* on nii, et lased ja lased ja vaatad iga sajakonna lasu järel rauda ning on puhas aga siis äkki on paras ****kiht sees ja siis see ***** ei tule ka tulirelvaõlidega kuigi kergesti maha. omajagu tüütu on seda harjaga nühkida...

vot avastasin sellise asja:



distants 25m, kuuliks ProMagnum ja püss jätkuvalt daisy PL1000

tegelikult meenus, et varemgi on paar korda silma jäänud, et üks auk oleks nagu rohkem, kui oma teada lastud sai. aga alles seekord märkasin, et augu kontuurid on 1:1 risti lennanud kuuliga.

kas kellelgi veel on juhtunud? on see möödapääsmatu nähtus, mida ikka ette tuleb või annab see märku, et püss hakkab väsima? kuigi ei tahaks seda uskuda sest mingit muud märki sellest pole, et midagi kuskilt väsiks või kuluks.

lehe asukoht on tõesti üsna määrav, kui kirurgilist täpsust taotleda. alles hiljaaegu lasin ma kahte ülestikku asetsevat lehte. alumine oli täpselt püssiga ühel joonel, ülemine siis tiba (ainult lehe laiuse võrra) kõrgemal ja seejuures oli selgelt tajutav erinevus täpsuses.

nüüd panen lehed alumise lehe tasandile kõrvuti. tulemused on paremad aga siiski on parempoolsesse lehte tabavus mõnevõrra parem. eks ta oleneb lihstalt konkreetsest asendist. kui iseenda asendit veidi keeraksin, saaksin hoopis vasakusse paremini pihta.

kuid eks need ole asjad, mida lihstalt pihtasaamise peale lastes ei märkagi. täpsust taga ajades võib aga lausa ebausklikuks muutuda. olen täiesti selgelt tuvastanud, et mõnel päeval lihstalt kuul ei jookse. olen siis püüdnud jälgida iseenda füüsilist ja psüühilist stabiilsust igal laskepäeval ning võrrelda neid täpsetel ja ebatäpsetel päevadel kuid pole märganud mingit erilist seost. s.t. tõesti mõnikord ise tunnen, et "täna ei tule välja" ja siis ei tule kah ja edaspidi lihstalt väldin sellistel päevadel laskmist. kuid isegi "headel ja selgetel" päevadel kui kõik oleks justkui parimas korras, juhtub, et ei saa essugi pihta. ja vastupidi - mõnikord olen lausa haige, kasvõi kerges pohmakas või valutab pea niisama aga kul jookseb püsivalt hästi. olen võrrelnud ka ilmaolusid. sisetingimuses peaks äärmisel juhul vast õhurõhk ja õhuniiskus lugema kui pole just suletud mikrokliimaga pistmist aga vot hui! "hea päev" võib olla täiesti suvalise ilmaoluga. nagu ka "halb päev". ja lõpuks ei jäägi muud üle, kui hakata kasvõi uskuma, et...süüdi on magnettormid ja tähtede seis ja vanavanaema surma-aastapäev ja vasaku jalaga tõusmine ja must kass ja **** ise teab, mis veel...

PS! väsimuse ma vist välistaksin. olen seda võimalust ette näinud ning teinud iga lasu vahele minutilise lõõgastuspausi. kui aga juuksekarva lõhki ajama hakata, tuleb järgmine kord vist teha see trikk ära, et tõusen püsti, jalutan lehe juurde, teen liigutuse, nagu vahetaksin uue vastu ja tulen tagasi ja alles siis lasen uuesti...irw...

kakuke kirjutas:Ei tea kas Satakas juba kasutab või ei, aga võiks minna treenima mõne kogenud laskeinstruktori alla, kes siis sportlaskmise ABC paika paneb (seal hulgas ka vead peas).

sai ka seda tehtud. kahjuks küll umbes 15a tagasi ja ei mäleta enam kõike. aga eks peamine abc on veel meeles ja olemas ka mingi kaasasündinud oskus lasta. paraku armastan rohkem omaette nohistada ja oma vigadest õppida. kuigi mine tea, mis tulevik ette toob.