Jääger-online jahindus foorum

Tuttav jäi hammasrataste vahele arvatavasti nii, et ei teatanud 24 h jooksul asjaomastele instantsidele ning tõmbas loomal naha maha ja pani liha potti.
Kui koheselt ametnikele teatada ja jääda ise koguaeg kindla jutu juurde, et olid eemalt vaadates ilmsed marutauditunnused (ei tohi ise ka kohe nahka võtta jms.) ei saa keegi hõlma hakata.
Relvaga ju sama lugu. Kui viid registreerimata relva politseisse ja ütled, et leidsid just pööningult jääd õigeks meheks ja saad 6 kuu pärast relva seaduslikuks omanikuks hakata. kui aga räägid ennast ise vahele tunnistades, et oled loksuga juba 15 a "sala teinud" saad paragrahvid kindlalt turjale.

Puust ja punaseks. Tänan. Ei teadnudki, et tehasekatsetused nii lahjad on.

Nagu meiekandi põliskeeles öeldakse Tack so mycke.
Et siis nagu aru sain venelased ei testi tehases püsse 2 või 3 kordsete padrunitega vaid ikka ainult tavalise laskemoonaga.
Oma H 750 atm märgiga püssist 42g beebimagnumit paugutades tegin siis ise rauale esimest korda sellist säru.....

http://www.maaleht.ee/?page=Rubriigid&grupp=artikkel&artikkel=8275
Teise nurga alt artikkel jahimeestest ja jahindusest. Enamasti Maalehes ongi asjasse rohkem süvenetud ja kirjutaja proovib vähemalt teemast aru saada. Kahjuks vist ainult linnainimesed seda lehte eriti ei loe aga linnainimesed on need tegelikud seadusetegijad ja arvamusliidrid.......

http://www.postimees.ee/180407/esileht/krimi/255785_1.php
Eilne Postimees - lugege ja nutke. Jahimehe mainele jälle vesi täiega peale tõmmatud. Kommentaarides on siinset foorumit iseloomustatud kui aju väljalaskmist nautivate ......... kohta.

Kas keegi vaesele umbkeelsele eestlasele tõlgiks?? Kuna tegemist siiski eestlaste foorumiga võiks siiski iga võõrkeelse teksti postitaja lõppu lisada kasvõi pisikese kodukeelse kokkuvõtte.

Meie kartulipõldu kaitseb maasisse kaevatud servaga traatvõrgust aed milles veel viis okastraati sees ja sead tulevad ikka paar korda aastas sealtki läbi. Aga naabrimees kaitseb oma palju suuremat põldu raadioga. Keset põldu posti otsa on pannud tavalise kaasaskantava raadio ja käib seda iga õhtu hämarikus sisse lülitamas ja hommikul jälle välja. Toimib, aga mitte 100%

Õige. Selline see pasatõvega kitse tagumik välja näeb. Kahjuks ei saa aga kaasnevat haisu pildistada.

Ise tegime üle 4 m puki. katus on üle 6 m maapinnast. neljale 15 cm kuusepalgile panime püsti nii, et iga jala all on tellis (jalad 10cm maast lahti) ja maasse on löödud ainult 1,5m metalltorud mis traatidega postide külge tõmmatud. Pukk ei laiene oluliselt allapoole ja asub 400m mererannast (vahepeal puudub varjav mets). Sellise konstruktsiooniga on pidanud vastu mitu 30+ m/s tormi ja ei kõigu kuhugi.

http://www.looduseomnibuss.ee/lafoto/displayimage.php?album=15&pos=23
Pildi tegelik allkiri võiks olla "Kaks ühe pauguga" sest kütid seisavad väga ohtlikult üks ühes ja teine teises tee servas. Arvan, et need notsud jäid küttide vale paigutuse tõttu ellu.

http://www.epl.ee/artikkel/381998
Kui kaarti vaadata siis läänemaal on tulevikus võimalik pardijahti pidada ainult kisal ribal Haapsalu ja matsalu vahel ning matsalu lahest virtsuni. Lubatakse küll, et piiranguid kohalikele ei tule aga jahipiirangutest vaikitakse..... tähendab vist, et need ikka tulevad. Loogiline, kui kaitseala tehakse rändlindude kaitseks. Oeh.... see nii oodatud Eesti riik pani meil juba kalapüügi keelu alla (meil aastas u 5 kuud keeluaega) varsti ka jaht keelu all. Peab ikka vist ka jooma hakkama nagu kõik teised mehed siinkandis.

Meist napilt 150km põhjapool- ahvenamaal peetakse faasaneid edukalt välitingimustes. Endal ei olnud ka eriti usku, et mõni lind suudaks meie tingimustes talve üle elada, aga kuna eelmine väga pikk ja külm talv ei võtnud lindu maha siis ei paista asi enam nii lootusetu. Meie mereäärne kliima on ka abiks. Talvel on plaanis nende elupaika hakata ka lisasööta viima ja lõksudega kiskjaid eemaldama. Algseteks lahtipäästmiskohtadeks oleme valinud poolsaared, kus sobivat männimetsa. Samas on meil Eestis kanalised loodusest praktiliselt kadunud ja seda "auku" võiks millegagi kinni toppida. Tetrede ja metsiste leidmine asustamiseks on natukene reskem veel.

Ülemöödunud aastal jõudis meil faasanijahist üks kukk edukalt metsa ja on nüüd juba kaks talve suutnud üle elada. Siit tekkis mõte, et ostaks faasaneid ja laseks nad siis vabasse loodusesse paljunema. Räägitud on ka keskkonnateenistusega ja neil ei olnud võõrliigi sissetoomise vastu midagi. Esialgne plaan on viia metsa 5 kukke ja 15 kana. Ainuke mure tekkis, et K. Võitla juurest saab täiskasvanud faasaneid osta alles septembrist. Lindude loodusesse lastes oleks aga hea kui neil oleks võimalikult pikk aeg harjumiseks karmi iseseisva eluga enne külma talve saabumist. Seega sooviks linnud juba nüüd kevadel metsa lasta. Kas keegi oskab soovitada, kelle käest oleks juba praegu võimalik 20 lindu osta?
Ps pole aprillinali. Sooviks ka kõiki häid ideid ja teemaarendusi.

Ise sai mõned aastad tagasi septembris ahvenamaal käidud ja seal tundusid lood pardiga ja ka muu linnuga ikka kehvad olevat ei näinud neid lihtsalt. Seal maal muidugi igal mehel sein erinevaid tukke täis riputatud ja ei käsi neid keegi kuhugi betoonseintega kappi lukutaha panna. Õhtul külavahel jalutades oli hea aknast sisse piiluda, et mis ja mitu trofeed ja püssi majaomanikul seinale on riputatud. Kõige rohkem lugesin ära 18 erinevat toru elutoas.
Endale muidugi ei meeldi kah nende siinne jahistiil kõik mis lendab saab tina ja jääb kuhu kukub.

Soomes on põtrade arvukus ka kordades suurem kui Eestis. Saksamaal on samuti näiteks kitsede arvukus kordades kõrgem. Neid pindalaandmeid ei tasuks üksühele meile üle kanda. Piirkond ei tohiks väiksem olla kui põdra populatsiooni miinimumi korral kolme põdra laskmiseks vaja oleks. Mõelge ise mis nägu mehed teeksid kui keskkonnateenistusest öeldaks, et sellel aastal tohite lasta ainult ühe vasika, naabrid ühe lehma ja kolmandad naabrid ühe kuni 3 harulise pulli....