Jääger-online jahindus foorum

jyri kirjutas:Kunagi ammu,kui olin Sako moona fänn,kasutasin Sako Super Hammerhead kuuli,mis oli samuti auguga(hollow) kuid klassifitseerus poolmantlina.Olen näinud auguga kuule,kus see auk ainult ballistika parendamiseks.Seega ainult augu järgi ei tohiks kuuli klassifitseerida ja seega kasutust reglementeerida-peab ikka lisaandmeid vaatama.

hirvekütt kirjutas:Sellise eksimuste-katsetuste meetodil kogemuste saamine jahil aga viib ju haavatud ulukite metsa jäämise ja isegi jahiõnnetuste arvu kasvu poole.

Jahiõnnetused ja haavatud ulukite metsa jäämine on rohkem jahi organiseerimatuse tulemus(muuseas,ka valede relvade ja/või moona kasutamine ühisjahis on samuti jahijuhataja tegemata jäänud töö),haavatud ulukit on KOHUSTUS jälitada.Targad teevad seda kontrollitud koertega.Muidu olen nõus,et ennem kui vindiga kütiliinil kohta hõivata peaks natike ennast üldhariduslikult arendama ajus,luures ja nülgimises.Egas moodne ja kallis varustus potentsiaalsest inim-või koeralaskjast veel jahimeest tee.Ja ega ka üleüldine liberalism,kus näiteks piki kütiliini tulistanud "kütt" jääb karistamata,põhjusel et kedagi ei haavanud,nagu ka koerte tulistajad,kes samuti karistuseta pääsevad,ei soodusta distsiplineeritud ja pädevate jahimeeste juurdekasvu.Sorry,et lõpus teemast pisut mööda.

Siin pole mõeldud vaid ühisjahti kus jahikaaslased ja jahijuhataja veidi silma peal hoiavad.

[quote="hirvekütt"]Tahaks teada kas otsast auguga kuulid (Sako Racehead, Lapua Scenar) pärast objekti tabamist käituvad samuti kui täismantelkuulid või neil on ka poolmantelkuuli omadusi (seenestuvad?).

Muidugi oli see küsimus tõstatatud ka väikese tagamõttega. Nimelt on kuulide tabamisel shokki tekitavad omadused, minu arvates, jahil esmase tähtsusega. Selles osas on aga teadmised tavaküttidel üllatavalt napid. Minule on jahil paaril korral näidatud täismantel padruneid ja räägitud, et head odavad padrunid, lasevad täpselt ja peaks põdrale käima küll!Ometi ei tohi
täismantliga suuruluki jahil püssi laadidagi! Niipalju siis teadmistest. Asi on ka kindlasti selles, et ilma igasuguste kogemusteta vintrelva kasutamisel jahil, saab väga lihtsalt kohe vindiloa kohe kätte. Mingi aeg tagasi nõuti paar aastat vähemalt sileraudsega jahikogemust, enne kui vindiloa said. Vint aga on hoopis midagi muud. Relvaeksamil on rõhk ohutusel(tiirus!). Kuulide ballistika ja omaduste poolest peaaegu juttu ei ole.Samuti napib sellest juttu jahieksamil. Sellise eksimuste-katsetuste meetodil kogemuste saamine jahil aga viib ju haavatud ulukite metsa jäämise ja isegi jahiõnnetuste arvu kasvu poole. Tiirus käib kahjuks suur protsent vaid laskekatsel. Loen foorumist, et peaks nagu kõigest väest kärbsele silma laskma. Minu arvates tavajahimees peaks 100 m kauguselt toelt tikutoosile (5-7 cm ring) pihta saama. Kui relv ja optika korras on see võimalik saavutada enamuse kaubanduses oleva moonaga. Siis on relv jahipidamiseks rahuldavas korras. Suurulukit ei olegi eriti kaugemalt eetiline tulistada. Eksimine jahil laskja poolt on tavaliselt palju suurem.Sellepäras palun teadjamatel meestel siin jagada kogemusi ja soovitusi erinevat tüüpi kuulide kasutamisel jahil.

Tahaks teada kas otsast auguga kuulid (Sako Racehead, Lapua Scenar) pärast objekti tabamist käituvad samuti kui täismantelkuulid või neil on ka poolmantelkuuli omadusi (seenestuvad?).

Asi selles, et 6.01.2010 näitas tuttav kolmeharulist põdrasarve mille oli leidnud samal päeval lahtilükatud metsateelt. Sarv oli välimuselt viletsavõitu. Mõõtmetelt kidur jne. Algul arvasin, et järsku mingid hulkuvad penid olid sarve metsast leidnud ja teele lohistanud. Aga 17.jaanuaril 2010 kui olin samas kandis jahil, kust see sarv leiti, nägin põlluservas kolme põtra. Üks oli suur ja välimuselt terve tugev pull. Peas olid temal tugevad võimsad sarved 4 ja 5 haruga. Minust oli ta kaugel umbes 20 m.Nii, et sain teda korralikult vaadelda. Kuidas on võimalik, et nende külmadega ja keset jaanuari kuud on põtradel veel sarved maha ajamata?!Tavaliselt kukuvad sarved kohe sügistalvel külmade saabudes.Kas see on mingi haiguse või arengu viga?

Oiiioii... nüüd tuligi välja kui hästi me teenime Eesti jahimehi nöörides.
Ja oma hindade kinnitamiseks annaksin hirvekütile tellimuse 10 000 padruni ostmiseks, kaliibrite viisi lepime privas kokku. Võin ka Viljandisse järgi tulla! Tore oleks enne 2008 sügist kätte saada.
VR
PS! Ma olen isegi paremaid hindu Usa netipoodidest leidnud![/quote]

Ma muidugi ei tahtnud nende hindade esiletoomisega kedaga tigedaks ajada, aga kui mõelda, et see kaup on ometi Serbiast USA-sse veetud ja hinnad on niisugused! Eesti peaks natuke lähemal olema!!!

22LR kirjutas:Eesti turule on toodud uus(?)laskemoon.Nägin seda täna Waldu poes Raplas.Ostsin karbi 222Rem FMJ BT 3,56g(55gr),hind 9EEK-i tk ja võrdluseks Norma 3,2g ,hinnaga 12,5EEk tk. Uudishimu oli nii suur....

Lihtsalt jutu jätkuks:

. prvi partizan. moona hinnad, karp 20 tk. ( 20 per box)

.223 Rem. 55 gr SP $ 5.59
.308 Win 165 gr PSP-BT $ 9.59
.30 06 Spr. 165 gr PS -BT $ 9.59
9,3x62 mm 285 gr SP $ 16.99

Veel lisaks: Olympic Ammunition (Greece) 20 per box.

7.62x54 R FMJ-BT $ 5.99

Allikas: Ajakiri " Cuns & Ammo, Surplus Firearms " 14.nov.2006 a. Soomlased seda ajakirja usinasti tellivad. Seal on huvitavaid hindasid näha nii relvade kui laskemoona kohta.

[quote="sillu"]suur tänu sulle aga mul oleks vaja seda et puust ja...

Kas seda oled lugenud?

http://www.marandi.fie.ee/jahipaun/jahipaun.htm

Ehk aitab natukene.

Mart kirjutas:Kuidas see laskmine täpsemalt toimus, pean silmas ajaliselt, kas jahtunud rauaga või lasite järjest ja siis vahepeal uurisite märklehti ja millal pausid olid. Minu 30-06 sellist pikka järjest kõmmutamist ei taha, hakkab ka tabamispunkti muutma ja siis käid märklehte uurimas ja krudid sihikut ja jäädki krudima! Kaupo on korduvalt maininud, et lask - lase maha jahtuda ja uus lask, ainult sedasi saab sihikut peale lasta.
Siis veel selline fenomen IŽ18, relva raua ja lae vaheline pilu oli nagu olemas, kontrollid paberiga ja kõik oleks nagu korras, aga laskmise ajal kadus pilu ära!!, sai uuritud ja raua raskuse all vajus pilu väiksemaks ja lisaks kuumenemine ja oligi jama käes, sai siis seda pilu suuremaks tehtud ja asi jookseb kenasti.
Kontrolli seda pilu kindlasti, lase jahtunud rauaga, kui siis mingi jama kestab uurime fenomeni edasi.

Selles see vigur ongi, et kõik sai tehtud nagu peab. Ka raua ja lae vahet sai kontrollitud. Püssi jahutatud jne. Lihtsalt 12 grammised jooksid täpselt keskele ja 9,7- sed 40 cm vasakule ja üles. Neil, mis vasakule jooksid, oli samuti tihedus hea. Seda pole meeles kas 12 gr. ka lahtisega lasin. Mul üks Tasko sihik olemas. Proovin mis sellega teeb ja lasen veel lahtisega ka.

baddmann kirjutas:Kui minu relval esineks sama viga ülalkirjeldatud katsetuste järel ja ma ei oleks varem selle peale tulnud, siis ma vaataks üle relva esilae ja relvaraua vahe - et kas see on olemas või surub esilaad vastu rauda. Erineva massiga kuulid põhjustavad raua vibratsiooni erinevas ulatuses ja sellest võib (aga alati ei pruugi) selline hälve tuleneda.

BM

Noh,aga lahtise sihikuga sain ju pihta ka 9,7 grammise kuuliga?

bambino kirjutas:mis püssiga tegu?

Toz 122.

Vennal cal.308 win karabiin. Peal see palju kiidetud ja palju laidetud Jahti-Jakt optika. Ei saavat pihta ja "loobib" osa tüüpi kuule. Kutsuti siis mind ka laskma kuna mul vintidega kogemusi veidi rohkem. Selgus niisugune jama, et siiani ei tea milles viga on. Tulistades 12 grammiste Lapua Mega
kuulidega (poolmantel) 100 m kauguselt, jooksid kõik kuulid märklehe keskele umbes 3-4 cm ringi, mis auto najalt lastes on minu arvates väga hea. Järgmine seeria sai lastud kuulidega Scenar 9,7 grammi (nagu täismantel aga otsas peenike auk). Kõik kuulid jooksid umbes 40 cm vasakule kell 10-11, tihedus 3-5 cm. Järgmine seeria sai lastud 9,7 täismantlitega. Tulemus sama mis scenaritega, ikka vasakule ja üles samasse punkti. Et olla kindel, et optika rist lasu ajal paigast ei karga sai veel lastud Laapua megadega. Jälle jooksid kuulid lehe keskele nagu
alguseski. Laskmise käigus sai kontrollitud optika kinnitused ja kõik oli ok.
Peale seda tulistasin (jalg võimaldab alt sihtida) mõned lasud scenari ja ka täismantliga lahtise sihikuga. Kõik korras, tabamispiirkond lehe keskel 5-10 cm. ringis. Sai neid kuule proovitud veel vaheldumisi aga tulemus läbi optika sama mis algul. Järsku mõni targem jahimees oskab asja ära seletada mis jama see lõpuks on. Kergem kuul võib ju ülesse joosta aga miks üle mõistuse palju vasakule ? Lisan veel, et optika on püssile kinnitatud korralikult ja otse. Rist on püssi suhtes õieti paigas st. risti horisontaalniit on horisontaalselt.

Kas raud värvitud ja püsib ilusasti peal?[/quote]

Raud ammu värvitud ja püsib peal väga hästi. ka väljanägemine on hea.
See on väga tugev värv kuid koksamist ei kannata (kalk ja killuneb). Püssi ju hoiad ja ei kolgi nii, et võib sellega värvida küll.

hendrik kirjutas:Ma ei tea millist relva sa mõtlesid, või otsisid aga nt seesama IZ teeb ka juba ühtteist 12/89
http://main.baikalinc.ru/ru/company/95.html
http://main.baikalinc.ru/ru/company/92.html

No jah! Just seda MP153 ma mõtlesingi!

hendrik kirjutas:Otstarbekas on osta minu arvates 12/76 pesaga relv, kuna selles võib täiesti vabalt kasutada nii 12/70 kui ka 12/76 moona. Padrunipesa on vormitud selliselt, et relva see ei kahjusta ning annab laiema valiku padruneid. Näiteks on mõne jahi jaoks ehk hea, kui saab kasutada magnumit (12/76). Sama asi kehtib nii tavaliste kaheraudsete kui ka uuemate poolautomaatide kohta.

Mis puutub 12/89, siis minu arvates on tegemist juba Eesti tarbeks üsna ebapraktilise asjaga. Moon on kallis ja pauk on tugev. Kõvemal pardijahil on enesepiinamine lasta nt 50 pauku supermagnumiga. Ka keskmisel 12/70 ja 12/76 paugul on tagasilöögis juba vahe, mitte küll nii suur kui nt 12/70 ja 12/76.

Otsisin, aga ei leidnud üles. Lugesin kusagilt netist, et Venemaal on tehtud ka esimene poolautomaat cal.12/89. Seal tehnilistes andmetes ütles, et ümberlaadimise mehhanism toimib gaasimehhanismi kaudu, kus asi läheb paika automaatselt vastavalt laengu tugevusele. Sõnastus ei olnud täpne. Öeldakse, et relv töötab nii 12/89 supermagnum padruniga kui ka tavajahipadruniga. Supermagnum poolautomaate teeb veel Beretta ("A391 Xtrema") ja Türgi ("Ege Silah Supermagnum" mis on Soomes saadaval ja maksab 440 eurot). Tehnilistes näitajates sama jutt, et topi sisse mis tahad. Soomes on kirjanduse järgi 12/89 hanejahi püss ja "hanemeeste" lemmik pidi hoopis olema üheraudne NEF cal 10/89. Jah, just kaliiber kümme supermagnum!! Miks mitte osta relva mis toimib iga moonaga? Pardijahti muidugi 12/89 moonaga ei peeta.

Ats kirjutas:Kuna mujale ei osanud panna, siis postitan siia
Tegemist IZ cal 32, aastast 1957, mõlemad rauad 32/32x70. Relval üks väline kukk ja selle all raudade ümberlülitusnupp. Kas oskab keegi öelda, mis mudeliga tegu ja kas pakub kollektsionääridele huvi? http://old.album.ee/?o=317013267

Tegu on kindlasti "Belkaga". Kunagi oli omal ka niisugune. Mõlemad rauad olid cal.32 aga teise raua otsas oli lamevint (paradoks tsokk)tinakuuli laskmiseks. Selles sai kasutatud, ise valatud, silinderkuule. Kuni 100 meetrini lasi tavapüssidega võrreldes väga hästi. Sel ajal karabiini luba lihtinimene ei saanud ja see püss keelatud ei olnud. Sai sellega mitu põtra maha lastud. Peenemal kaliibril on ju algkiirus ja seega löögivõime palju suurem kui näiteks kaliibril 12. Olen näinud "Belkat ülal oli väikekaliibrine raud. Neid tehti NSVL ajal Siberi kutseliste küttide tarbeks soobli ja oravajahiks. Mõned on ka Eestisse sattunud.