Jääger-online jahindus foorum

Määrust on minu arvates siiski tunduvalt lihtsam muuta kui seadust. Ettepanekut määrust muuta tuleks hakata menetlema vast enne siiski EJS-s, kes on meil jahimeeste katuseorgan. EJS-l on kindlasti rohkem autoriteeti ametnike seas kui üksikul jahimehel, kes rusikaga vastu rindu tagudes uusi reegleid nõuab. Seal EJS-s peaks tehtama vajalikud paberid, mis lähetatakse menetluseks siis Keskkonnaameti vastava ala spetsialistile. Kui nood asjaga nõustuvad, siis paberimajanduse finaaliks jõuab soovitud muudatusettepanek alles ministri lauale. Kui soovid otse minna ministri jutule, siis ilmselt peale tassi kohvi ja õdusa ümara jutu sa sealt mingeid konkreetseid tulemusi määruse muutmise osas ei saavuta. Õigest otsast tuleb ikka pihta hakata.
Kunagi oli siin foorumis keegi entusiast, kes lubas ministri käest minna luba küsima hulkuvate koerte laskmise küsimuses... Siiani pole enam kuulda olnud, et tal selline luba oleks antud.

Samas juhiks ka tähelepanu sellele, et jahimeheks olemine ei eelda tingimata tulirelva olemasolu. Jahitunnistust on võimalik hankida ilma relva olemasoluta ning jahitunnistuse olemasolu annab minu meelest küllaldaselt juba võimalusi areneda teo- ja vastutusvõimeliseks kütiks. Peale tulirelvaga jahipidamise on olemas ju veel näiteks lõksudega väikeulukite püüdmine jne.
Õhupüssi jahiks ei kipuks nagu soovitama, sest näiteks eelmisel nädalal lasin kopra, kellel oli naha all 4 kartetsi läbimõõduga 4...5mm. Nii, et ega see sileraudgi teatud tingimustes väikeulukit maha ei võta nagu näha.

Puht huvi pärast küsiks, et palju üldse praegusel ajal trihhenellat liikumas on sigadel? On see suurusjärk 1:100st või 1:1000st? Hakkasin siin mõtlema, et vahel satun jahiretkele seltsi, kus lastakse aastas tiba üle saja sea, aga kontrolli tehakse vähestele, vast ainult neile mis müüki või vorstiks lähevad. Selles suhtes julged mehed, et ussi ei kardeta. Loomad viilutatakse peale jahti ära ja jagatakse laiali portsudeks. Hakka või oma tükkidega siis veterinaari juurde jooksma.

Kuna suitsuvorsti tegemine juba hästi käpas, siis mõtlesin, et peaks kätt proovima ka toorgrillvorsti tegemisega.
Milliseid retsepte oskate välja pakkuda? Hetkel on mul siin silma jäänud üks retsept Hr.Kaupo Kindsigo uluki kokaraamatust.
Retseptidest ehk olulisem küsimus on see, et kust oleks võimalik hankida lamba või seasoolt vorsti tegemiseks? Tuttavaid loomapidajaid mul pole, kelle poole pöörduda... Kumb sool paremini sobib, kas peenike lambasool või seasool?
Mitu meetrit soolikat on vaja 1kg vorstimassi jaoks?

Mul on samuti olemas kõik need nimetatud viled. Hubertuse kruviga vile ma ilmselt pole siiani paika saanud, mõne proovimise peale on ainult kährik uudistama tulnud. See kruvi eriti seal vile sees paigal ei taha püsida. Tulemust pole mul olnud ka Allaku vilega. Allaku vilesid on mul isegi kaks: luust ja vist vasest. Sõbral on samuti Allaku vile ja pole tal samuti siiani sokk liimile läinud.
Ainuke vile, mis minu käes siiani väga hästi ja tulemuslikult toiminud on, on see kummipall.

Mul on kaamerasse jäänud "seenelisi" mitmel korral, õnneks siiani keegi pole kaamerat kaasa tassinud vaid on piirdutud kaamerasse lehvitamisega.
Aga söötja või lakusool rändavad tõenäoliselt kuskile ümbruskonna talusse, kus neid siis koduloomade pidamiseks kasutatakse.

Sel TK 11 on minu meelest see valgusvihk suht kitsas. Võiks olla laiem. Muidu lamp igati hea ja võimas, mina olen temaga rahul.

kakuke kirjutas:Kas kanuu ja püssiga ise üksi ka hakkama saaks või oleks see lootusetu ettevõtmine?

No ma esimesel õhtul käisingi üksida, kolmese kanuuga. Kuna vooli oli suht kiire ja jõgi oksi täis, siis palju ei puudunud, et ma oleks koprast mööda sõitnud:D. Kanuud juhtida ja sihtida üksi ikka suht keeruline. Teisel päeval läksime koos sõbraga, ta oli taga siis juhi rollis ja ma ees tulejuht, nii oli tunduvalt mugavam sõita, sai ümbrust paremini jälgida.
Kui sul rahuliku vooluga vesi on ja oksi-puid teel ees ei ole, mille alt läbi udjada, siis on üksi vast mõnusam isegi käia. Saad oma äranägemise järgi toimetada. Inimese lõhna on samuti 2x vähem:D

Kanuuga on päris lahe koprajahti pidada küll jah, sain kah pühade ajal järgi proovida. Jõgi, kus käisin oli suht mahalangenud puid-oksi täis ja isegi kohati jää all alles. Nii, et see koprajaht kippus jääma tahaplaanile ning rohkem oli tegu, et edasi jõuda . Sellegi poolest saagita ei jäänud ning ühe kopra sain kotti. Näris teine kaldapeal oksa rahulikult. Teist kobrast lasin samuti mingi 10m peale, aga peale sukeldumist ta kadunud oli kah . Ootasime ja vaatasime, aga kuskilt veepeale ta tagasi ei jõudnud. Kasutasin samuti 12 kal. toru ja 4/0 kartetsipauku. Tundub, et teise kopra puhul oleks pidanud ikka kuuli valima, siis oleks see loom samuti kotis olnud.

Nojah, ma siin ikka imestan, et härra soovis mõni nädal tagasi veel maailma parandada hulkuvate koerte teemal ja veriseid lahinguid pidama hakata.... lubas asja tõsiselt käsile võtta, kohtuda erinevate instantside, ametite ja muude tähtsate ninadega. Ja siis järsku on temal vaja ära minna. No nagu näha, siis härral eriti eesmärgipärane käitumine pole ning õhulosse oskab ehitada vägevaid:D juba noorest saati.
Mis epasse puutub, siis vanarahvas teadis rääkida, et parem olgu tütar lipakas kui poeg epakas :D:D.

kakuke kirjutas:Mul on alles see kevad esimest korda endal korralik konks, millega ka ise rahul olen. Eelmised kas paindusid läbi, ei roninud sisse jne. Nüüd on tehtud 7mm roostevaba terastraadist ja ots teritatud kolmnurka (kolmnurkne ots lõikab kõige paremini sisse). Väga hästi haagib kohe vette lastud looma taha ja oma ta ongi.

Äkki on sul võimalus sellest vahvast abivahendist pilti teha ja siia üles riputada? Oleks tänulik

alokauber kirjutas:Tahtsin teada, et kui ma teda näen ujumas kas siis tasub teda vette kah lasta või. Kas vindiga või kartetšidega. Kas on mõtekas teda vette üldse lasta, kui tahan kindlalt trofeed saada?

Kartetsiga lastes pead olema päris kindel, et lastud laeng ka soovitud kohta lendab. Olen raudadega püüdnud kopra, kellel oli deformeerunud kartets pealuu küljes.
Vette võid lasta küll, aga sel juhul pead olema kindel, et tabamine on surmav ning peale lasku kobras enam kuskile ei sõida. Tavaliselt tuleks seetõttu lasta pähe, mis rikub sinu poolt soovitud trofee. Vette lastes peaks olema valmis ka vajadusel väikse supluse tegemiseks, et ihaldatud trofee kätte saada.

Kristjannn kirjutas:Kas keegi oskab mingit infot anda sellekohta,kelle käest saaks jahiloa koprajahi jaoks.Piirkond oleks valgejõe kaldad Tapa linnast kuni Beterburi tee Valgejõe sillani.Kalal käies olen tähele pannud ,et kopraid seal ikke päris palju.Tänud kõigile kes viitsivad mingit inffi anda.

Paljud seltsid/klubid niisama luba ei anna kui endal piisavalt tegusaid liikmeid. Väikeuluki loa väljastamise eeldus on paljudes kohtades selle seltsi liikmeks olemine. Kui sul seal mõni sõber ees on, siis on ka luba ehk kergem saada. Väikeulukiloa hankimise kohta oli siin just teises teemas ka juttu.

Feen kirjutas:Viidikese teemal asjad liiguvad, natukene ja aeglaselt, aga siiski. Tõsiselt loodan, et juunist läheb elu käima, nii püssi sisse laskmiseks kui jooksva märgi harjutamiseks.

Kas Viidikese tiir on nüüd juba toimiv ettevõtmine? Kas seal on võimalused optikat 100m peale paika lasta? Mis aegadel sinna muidu löögile saaks?

Olgerd kirjutas:

Otto kirjutas:Öösel ma seal ees ise käinud pole aga kui seal jalutab paarkümmend looma 5 meetri peal ja ei midagi ja päevane pilt tuleb täitsa lambist ehk iseenesest. Ühtegi looma ega lindu pole olnud pildil. Aga muidu tänan vastamast.

Võin eksida, aga osadel kaameratel peaks saama seadistada seda, et kui kaugelt reageerib millegile. Kui räägid, et 5 m pealt kõnnivad loomad mõõda ja ei midagi siis ehk sul see reageerimine väga lähedale krutitud?

Või on selline asi, et kaamera liikumisanduri nurk on liialt kõrgele sätitud. St. et kaamera ei ole allapoole kalllutatud natuke. See võib samuti kaamera reageerimisvälja muuta.