Jääger-online jahindus foorum

Praegu peaks jooksuaeg olema, mis häält tegid?

Saage palun üle mõttest, et odav asi peab alati ka vilets olema, jahi distantsidel peaksid enamvähem kõik müüdavad vintrelvad piisavalt täpsed olema. Optikatega on vast iseasi omal ajal see jahti-jakt oli tõesti probleemne ja sama oli vene optikatega, mida kõlbas vaid spordika peale panna.

andrus kirjutas:Ei maksa igas asjas tonti näha...need ohuks riigi julgeolekule on pigem selleks,et neid lasnamäe ja muid "huvitavaid" laskeklubisid ilusti kontrolli alla saada.
Laskekatse on on ainult tervitatav nähtus. Oi ku palju on relvi inimestel mida pole aastaid,aastaid kapist välja võetud. Nad isegi ei oska neid kasutada enam.Milleks on relv enese ja varakaitseks kui ta kapis roostetab ja kodanik ei oska seda enam kasutada ning veel vähem sellest lasta.Sellised on ohuks ise edale ja teistele ning ausalt.....sellistelt tulebki need ära korjata.

No tonti me ju igal pool näemegi eriti Lasnamäe venekeelse elanikkonna hulgas millegi pärast. Eks nõukogude repressivorganid ju töödanud samuti riigi ja rahva julgeoleku nimel, aga välja kukkus vähe teisiti. Laskekatset vajab enesekaitseks relva soetanud kodanik ikka selleks, et selle pealt riigile lõivu maksta. Mina isiklikult olen selle poolt, et las see relv roostetab seal kapis, kui see hingerahu tagab ja tavainimese relvakasutus piirdubki sellega, et ta seda kurjategijale võib näitata, mille tõttu see võib olla eelistab rahulikuma ohvri valida. Lihtsalt öeldes, ei anna mingi laskekatse tegelikult olulisi oskuseid enesevalitsemisel, millel tegelikult relva käsitsemine põhineb ja ilma milleta kujuneb relv ohuks nii selle omajale, kui ka kaaskodanikele. Täpselt samuti suhtun ma summutisse jahil, et las ta olla, kui inimene leiab, et see talle eduka jahi tagab. Isiklikult mulle kaaluvad pikkuse ja kaalu suurenemise negatiivne osa üle pehmema paugu ja tagasilöögi positiivse osa. Tegeliku olukorra välja selgitamiseks tuleks ka muid relvafoorumeid lugeda, ega kõik ju jahimehed ole, kes relva omavad.

andrus kirjutas:Ehk on lootus,et ka siin riigis hakkab varsti päike paista.....

https://m.riigikogu.ee/pressiteated/oig ... ugemisele/

No ja mis ta sul paistab, et näpuotsaga antakse, aga kamaluga võetakse.
Et pead ka deaktiveeritud relvad politseis arvele võtma, ega iga kord laskekatset ka tasuta teha saa ja mis ebamäärane mõiste ohuks riigi julgeolekule??? Äkki sulle ei meeldi pagulaspoliitika või mis iganes julged oma häälega välja öelda ja sellest piisab, et ära korjata.

Sama optika sai paar aastat tagasi 300-ga ostetud ja on siiamaani kasutuses. Püssi hinda ei tea, padrunid ka ise laadind. Eks kõik olene ikka iseenda nõudmistest

Sellest vilgutamisest pimedas vähe abi, esimene pilk armatuurile kaugtulede kontroll-lampi vaatama, kiiruse kontroll(äkki keegi mõõdab põõsas) ja edasi. Selline vilgutamine võib ju ka tee konarusest tahtmatult tekkida või lihtsalt vastutulija proovis, kas kaugtuled maas ja selle puhul ma küll pimedas kiirust lubatust alla poole ei vähenda. Ise olen looma kohalolul võimalikult teepervel kinni pidanud, gabariidid ja ohutuled peale + mõningane distants, et avarii korral mitte pihta saada. Põhimõtte selles, et teeääres seisvat autot kardad alati rohkem, kui sõitvat ja tõmbad hoo maha kontrollimaks, et keegi sealt teepeale ei pudene.

uralets kirjutas:ca 80km, vahetult enne Enge tanklat, ei tule meelde, mis ta praegu on.

Tänan! Täpsemalt Palase ja Manni küla kandis ja õnneks sirge lõik seal, aga udus ja p.... püsti, ega nalja pole. Ausalt öelda pole sellist asja oma 35a juhtimisõiguse jooksul kohanud.

uralets kirjutas:Olen varem kuulnud aga eile nägin esimest kord oma silmadega. Niisiis, sõites Tallinnast Pärnusse kell 18:45 märkasin tee ääres tumedat kogu ja igaks juhuks hakkasin pidurdama. Ja ennäe pilti: põder tee ääres, tagumik taeva poole, seisab põlvedel ja lakub asfaldi pealt soola! Liiklus on jumala tihe mõlemas suunas aga tal on savi sellest, kusjuures ta oli nii lähedal, et ma pidin väikse jõnksu tegema! Süda kloppis veel tükk aega rinnus... Loomad ikka oskavad teinekord üllatada!

Kui kaugel Tallinnast võis olla? Omal ka jahile sama tee kaudu minna ja hea teada, kus ohtu karta.

Andrus Michelis kirjutas:Vabandust, et vahele segan! Aga kui kellegil juhtub olema üle vigur, millega saab 12 CAL plastkestasid korralikult kinni rullida, pressida või voltida siis olen ilmselt huvitatud. Ühendust võib PSiga võtta, et mitte teemat rohkem solkida. Plastkestadest võib kah juttu teha. On üldse sellist vigurit olemas kodukasutuseks, mis kesta otsa kinni voldib nagu praegusel poepadrunil?

Mis täpsemalt? Ümmarguselt rullivaid vindi ja vändaga peaks paljudel leiduma, ainult neil vene omadel pole kaliibrit peale vahel märgitud ja õige suuruse saab ainult proovimise teel, seega tuleb kest kaas võtta proovimiseks. Tähe kujuliselt valtsimine on tunduvalt keerukam ja viimane lõpp tundub olema sulatatud kinni plastkestadel(vene omadel), kuidas pappkestad seda ei tea. Sai omal ajal proovitud, aga papp kestad kippusid lahti minema ja jäid kuidagi näotud.

honkomees kirjutas:

assos kirjutas:Tegelen ka 16 kaliibrilise haavli ja kuulipaukude laadimisega ja oleks paar soovitust....
Ise kasutan "Sokolit". Haavlitele 29 gr panen rohtu 1,9 gr. Kuulidele panen rohtu max 2,3gr. Talvised paugud olen teinud 0.1gr rohkema rohuga kuna miinustega püssirohugaasid jahtuvad kiiresti. ...

Mälu järgi tekkis kahtlus pakutud sokoli kaalunumbrites, mu arust olid umbes sellised numbrid 12 kaliibril, 16 kaliiber peaks olema 16-17 grammi pulbrit.

16-17 grammi??? Unustasid vist koma vahelt, muidu oleks tulemus nagu uue aasta paugutajatel, et näpud naabri aias. 1,7g Poola Sokolit ja 40g haavleid panen oma 12 kaliibriilisele. Omal olen need uued poola ja vanad vene sokoli purgid hoiatussiltidega varustanud, Välimus neil rohtudel suht sama(poola oma pisut tuhmim), aga tagajärjed võivad ebameeldivaks kujuneda. Tõesti osadel vene sokoli purkidel oli antud vist 12 kaliibrile 1,9, 2,1 jne ja 79-nda raamat andis 1,9-2,3 sõltuvalt püssi kaalust.

Esialgu oleks võinud anda teada ka milline püss sul on. Osad enne II ilmasõda relvad on ka selliste pesadega, millele vene kalibreeriajaga üle käidud kestad tuugalt sisse käivad ja sama lugu oli tolleaegsete poe papp padrunitega. On kohatud ka nii kergeid 16-seid (ühe ja isegi kaheraudseid), millega vene püssile laetud moon paari lasu järel õla nii valusaks võttis, et rohkem ei tahtnud. Juhul, kui tegemist vene kaheraudsega, siis 28g haavleid ja 2g Sokolit sai laetud ja lastud praktiliselt kõigi kuulidega, mis vene ajal kasutuses olid ka ümmargustega. See rant vilt tropiga kuuliga laadimisel kippus vahel jääma ka läbi kalibraatori laadimisel ja selle põhjus oli kas vene kuulide kvaliteet(tropp viltu või liiga tugevalt kruvi keeratud) või kui tegu oli väga vanade kuulidega, siis ka see, et tropp liiga suure läbimõõduga(vaskkesta auk jämedam). Vilt tropi saad näpu vahel ka vähemaks mudida ja siis uuesti kruvi vähema jõuga tagasi, 12 kal tropi olen ka 16-seks mudinud, ainult pikemaks läbeb, kui midagi veidi lõdva, siis plahvatus annab tagant nagu kuvaldaga ja kui kuul või tropp liiga lõdva, siis mis kinni ei jää saab kinni löödud. Seda sai proovitud 20 kal stendebachi-ideaaliga 16 kal konteineris vati sisse tulistades, kus kuul peale lasku oli jämedaks junniks pressitud. Seda, et padrun veidi tuugalt sisse läheb põdeda ei maksa, omal ajal pappkestad kippusid ka lihtsalt niiskuse mõjul paisuma ja need said lihtsalt märki laskmiseks ära kasutatud, sest jahil on halb, kui näpuga enam kätte ei saa. Samuti jätsin märki laskmiseks kuulid, mis väga viltuse tropiga olid, sest kuigi rohu plahvatuse löök peaks torus kõik otseks lööma, siis paljugi mis. Sokoliga laengu kinnisurumise jõuks annab 79-nda aasta jahiraamat 10 kilo, mõõtnud seda ei ole, aga sai lihtsalt kahe käe vahel surutud paraja jõuga ühe korra ja tegelikult põhi osa annab kinni valtsimine, mis selle surve fikseerib, sest vähe lõdvema tropi puhul toimib rohi nagu põhu kuhi ja lükkab tagasi. Omal ajal sai neid kuule ka meeleheitlikult troppidega parajale kõrgusele aetud, kuiva saepuru vastavalt 79-nda raamatu soovitusele vahele pandud, liiga raskeid troppe poolitatud paraja kõrguse jaoks ja et ei logiseks. Nüüd omale 12 kaliibrile valan kuulid ise ja sinna taha panen vastu tina õhukese papptropi, kaks või ühe vilttropi nii sentimeetrise paksusega ja sellest omaaegsest auguga plastmasstropi, kruviga kinni ja otse püssirohu peale, et kõik läheb plastikkesta võrdlemisi tuugalt jõuga, siis vajutan kinni ja otsa rullin lihtsalt selleks, et hõlpsamalt rauda läheks ja ühe pikkune oleks, mitte vastu kuuli. Kuul on kaalult üle 40g ja kasutatav ainult lühidisil- 40m milleni täpsust jätkub.

Minu seisukoht oleks, et soolaku saab teha küll, kui kasvav 10-15cm jämedune puu nii 3m kõrgusel tüvest ära saagida ja sinna sool panna, kui muidu kinnitada ei ulata, siis saag ja akutrell koos jämedate kruvidega redeli tegemieks kaasa. Sellise paari meetrise hädaredeli teeb veerand tunniga valmis ja pärast saab kruvid jälle välja keerata. Madalamale panna ei ole mõtet, siis näritakse sool lihtsalt ära. Häda pärast saab ka tavalise jämeda soolaga teha, et lihtsalt jämedama kännu sisse õõnsus lõigata ja sinna soola puistata. Metskitse jaoks nagu juba kirjutati pole praeguste pehmete talvedega sööta vaja panna. Juhul, kui siiski tekib tahtmine neid sööta, siis lehisvihad sobivad paremini, kui heinad ja õunad ainult, et neid saab suve algul teha. Erinevalt saunavihtadest kõlbab materjaliks kask, paju, saare-ja vaarika võrsed, pikad nõgesed(hoolega kuivatatult, kipuvad hallitama) jne. Minu kogemuse põhjal süüakse nad ka pehme talve puhul ja lankide olemasolul ikkagi ära. Maha neid panna ei kannata( samuti heinu mitte), siis lähevad peale magama, roojavad täis ja enam ei söö. Omal vihtadega naljakas kogemus, kus pehme talve ja piirkonnas olevate lankide tõttu ei viitsinud neid talvel välja panna ja kevadel avastasin, et söödamaja on ära rüüstatud. Nimelt ukse puudumise tõttu olid kitsed ava ette pandud toikad ära lükanud, söödamajja sisse läinud ja kuivama riputatud vihad rootsudeks söönud.

Praegu pimedal ajal musta maaga oleks kõige kiirem viis autoga lageraie lankide äärest pimedas läbi sõita ja tulega üle käia. Pildistada küll ei saa, aga saab aimu vähemasti, kus looma on ja kevade poole tekib ehk ka pildi võimalus. Praegusel ajal valges põllul põtra kohata on paras loterii võit, suvel hommikul päikese tõusu paiku rabavahelistel põldudel ehk tõenäolisem teda pildile saada, aga eks seegi vajab tõsist kannatust ja head tehnikat, et looma rahulikuna omas keskkonnas askeldamas üles võtta.

gunnar kirjutas:Siukse koha leidsin http://www.rodoaed.ee/tooted/suurkoogiseadmed/hakklihamasinad/

Hinnad nätajate kohta kõige hullemad pole.

Vändamasinad ikka päris kallid. Kümmekond aastat tagasi sai mingist tavalisest marketist majapidamis kaupade osakonnast 100 krooniga ostetud ja käib kodus oma tarbeks siiamaani.

Vot kus nüüd isad tulid vanaisasid hurjutama! Võti ikka teadlikult kapi sahtlis, sest pere liikmed küllalt lõike näinud ja lihtsalt ei paku rohkem huvi. Lapselaps veel liiga väike kapi avamiseks, relva koostamiseks ja laadimiseks. Eks omasid tuleb ka lihtsalt tunda, see jutt, et ei tohi ei toimi üldsegi kõigi puhul ja olenemata sellest et mulle seda omal ajal ka triikmasina juhtmetega(suulisele keelule lisandus füüsiline kinnitus) tihti kinnitati sai ikkagi keelatud asjadega tegeletud. Olenemata sellest, et ema ja kasuisa jahti ei armastanud, ega relvi ei omanud sai kodus ikka olme keemiat kasutades nii mõnigi pauk esile kutsutud.