Otsing leidis 246 vastet

Postitas eeru
T Mär 16, 2004 2:34 pm
Foorum: 2005
Teema: МЦ21-12
Vastuseid: 51
Vaatamisi: 28092

sammal.habe kirjutas:
eeru kirjutas:Tere talv!
Ei tasuks unustada, et maailmas peetakse jahti mis on tihti eluohtlik ja peetakse ka jahti mis on paljudele igapäevanetöö. Olen näinud jäägrite igapäevatööd taigas ja kaasas kantakse IGAKSjuhuks 10 lasulist SVD.


:shock: ma ei ole kyll taigas jahti pidanud, kyll aga Siberi metsatundras ja tundras. ning ma ei m6ista eerut, kes v2idab, et SVD-d "igaks juhuks" kaasas kantakse. Snaiperskaja Vintovka Dragunova - SVD on ysna kolakas (kes tarinud, see teab) ja seda "igaks juhuks" ligi kanda on paras piin. kyll oli meil hooajal v6rke v6i gimga'sid kontrollides tavaliselt ligi "drobovik" pardi v6i "melkashka" (5,6mm) polaarrebase jaoks.
seakandis liikus ka karusid, hunte ja juhuslikult ka 2rakarand vange, aga kellelgi ei tulnud p2he midagi nii karmi kaasas vedada... salakytid kasutasid kyll SVD-d ja AK-d, peaasjalikult p2rismaalaste p6hjap6trade
tapmiseks.

SVD=samohodnaja vintovka Dragunova ikka, millel on siis erinevaid modifikatsioone...snaiperskaja, rauapikkusega 740mm. Aga neid on ka täiesti tavalisi näit. 600 mm. rauapikkusega. SVD oli isiklikult õnn "tarida" päris mitu aastat ja just seda sõjaväe tüüpi.
Selleaja karabiini valik oli nagu oli ! Jahiks "Bars", kah 5.6mm. millega tänu kuuli suurele algkiirusele lasid elukutselised edukalt kah põtra.
Kogu venelase "jahikarabiinindus" põhines suuresti sõjapadrunil - 7.62x51; 8.2x53R; 9.3X53R...
Kõige ebatöökindlam oligi neist vist poolautomaat "Medved". Mõeldud elukutselistele põhjapõtrade küttimiseks. "Sako" laskemoonaga täiesti kasutatav. Korralikku poolautomaatset JAHIkarabiini ei ole neil aga siiani. :(
Minu mäletamistmööda elavad polaarrebased tera põhjapool. Tundra moodi kohas. Eksib kes arvab,et jäägri elu on yks tore looma kõmmutamine. Tean yhte RMK jäägrit (tubli ,aus mees) kes viimase soku laskis 5-6 aasta eest. Töömeestele TÖÖriistad ja selleks poolautomaat ongi. Kui terved suved vead ikka taigas varustust jahionnidesse,ehitad ja valmistud talviseks jahihooajaks on 10 lasuline SVD paadis lihtsalt elukindlustuseks. Töö ja lollikindel.Salaküttide ja karude kaitseks.
Poolautomaatne jahikarabiin on meie oludes tihti asendamattu näit. koeramehele. Haavatud või lihtsalt väsinud kult kuusenoorendikus või pilliroos...kui mitu meest julgeb sinna järgi minna ?? Laed 10-se magasini 13 g. Lapua megaga ja lähed. :D Poolautomaatsel relval ei tohi salves olla yle 2 padruni.Poltlukuga relval ei piira seda ykski seadus .Küsige jahipoest, kellegile ometi neid megapadrunisalvesid müügiks maale tuuakse??
Postitas eeru
E Mär 15, 2004 4:40 pm
Foorum: 2005
Teema: МЦ21-12
Vastuseid: 51
Vaatamisi: 28092

Tere talv!
Kuulge, korra on foorumis nagu räägitud teemal hummmaane jahipidamisviis...kurika ja odaga :lol: Ei tasuks unustada, et maailmas peetakse jahti mis on tihti eluohtlik ja peetakse ka jahti mis on paljudele igapäevanetöö. Olen näinud jäägrite igapäevatööd taigas ja kaasas kantakse IGAKSjuhuks 10 lasulist SVD.
Korralik lahtimurtav vintraudne jahipüss, kui vene "imeriistad" kõrvale jätta siis selliseid isegi toodetakse. "Blaser" näiteks, aga mis need vintraudsed jahipüssid maksavad!? ...30 000 eek!!!
Meie kuulume õnneks saksa jahikultuuri keskonda...laigulisi "partisane" jääb meilgi igaaasta vähemaks. Probleeme on minuarust rohkem jahimeeste kasvatuse ja südametunnistusega. Kahtlen kas eelkõnelejail on ikka päris selge mida tähendab "poltlukk".
Postitas eeru
E Mär 15, 2004 9:29 am
Foorum: 2006
Teema: soku vile
Vastuseid: 34
Vaatamisi: 31350

Jooksuaja alguses reageeribki sokk talle häälitsusele. Sama teevad ka jooksuajal noored sokud kes ei ole endale kitse leidnud. Nimelt... otsib sokk jooksuaja alguses kitse talle häälitsemise järgi üles ja peab teda teraselt silmas, et "naabrimees" jaole ei saaks :D Sellepärast tulebki jooksuaja alguses vilega vilistada tera kõrgemalt. Päris jooksuajal, kui sokul kindel "objekt" silmiees virvendab ei arva ta mingist vilest tuhkagi. Pulkadega pägulikud jooksevad aga kasvõi jalust maha.
Vile tahab igal kevadel "muusikainimesel" ülekuulamist. Elu on näidanud.. mida pikemad ja blondimad juuksed :lol: seda paremini ta vile häälde saab ! Abivahendiks on seejuures klaver. Vile on mul vanaisalt ja hõbedast...aga niipalju oksudeerub hõbekeelgi, et talvega hääl muutub. Vot, kui sokupillitamise nõksud selged.. kaob igasugune tahtmine yle jeebikatuse sokku kõmmutada. Aga selleks on ka terakene rohkem mõistust ka tarvis..kui sokul ja SEDA jahipoest RAHAeest osta eisaa...
Postitas eeru
N Mär 11, 2004 2:47 pm
Foorum: 2005
Teema: Laadimine
Vastuseid: 129
Vaatamisi: 59841

trucker kirjutas:See on küll hea mõte :D .Ainult tahaks enne laadimisriistad ära osta ja natuke proovida ning olen kindel et peale proovimist tekib kohe hulga praktilisi küsimusi.


Ära esimest korda omapäi laadima hakka, võta mõni targem kõrvale kes vindipadruni laadimist on vähemalt näinud ;))
Erinevate firmade hülsid on erinevat mõõtu. Laadimistabelites on üldjuhul antud yhe ja konkreetse firma hülss ja sütik. Alusta laadimist mõne suurema kaliibriga..308 win, .30-06 Spr. Nendega ei ole NIIsuurt ohtu,et kui teadmatusest midagi valesti teed siis püssil luku põõsasse või silmnäo segamini lased. Olen kümmekond aastat laadinud 6,5x55 SE;308 win;7,62x53R ja isegi mulle oli alguses.222rem laadimine tõeline piin.222rem.Sako hülss on osutunud suhteliselt kasutuks.Eriti 3,56 g. SP laetud padrun.Parim hülss on norma ja RWS ! Kõik laadimistabelid on saadaval üldjuhul netis.Mida aga on eestis raske saada.....korralikku püssirohtu!! Lase mõnel targemal (näit.deerhunteris) rääkida endale lapua kuulidest...;)) Alustasin laadimist kunagi Norma rohuga ja olude sunnil pean momendil leppima vihtavouriga.Vahe on tuntav! Lapua kuulidega ja vihtavouri rohuga saab laadida, aga korralik kuul on ikka hornady,nosler, norma ja rohi vähemalt norma!!
Postitas eeru
K Mär 03, 2004 4:05 pm
Foorum: Koertest
Teema: lääne-siberi laika....
Vastuseid: 80
Vaatamisi: 48091

Noorele koeraomanikule soovituseks...nugisega õpetamisel peab olema ettevaatlik.Võib juhtuda, et koerast saabki nugisekoer.Olen ise yhe 4aastase koera niimoodi ära rikkunud.Koer ajas normaalselt, kuni sai temaga yks talv peetud ainult nugisejahti.Edaspidi käis selle koeraga seajaht tavaliselt ainult esimeste nugisejälgedeni.Kusjuures nugisega saavutas ta sellise vilumuse, et lask oli tihti yleliigne (ei roninud puuotsa järgi ;)) ).
Postitas eeru
R Veebr 27, 2004 11:00 am
Foorum: 2005
Teema: IZ-18 MH
Vastuseid: 116
Vaatamisi: 79245

[quote="serx"]hmm pole siin hullu midagi mul kah ilma tiftita ja laseb kyll izh 18 walteri optikaga.... kaliibrix 7,62x51........ja kopraid juba mitu tykki see aasta lasnud.......eile viimase.........[/quote]
Kui sa oma püssi nyyd veel natukene uurid ....saad teada, et kaliibriks on tal .308 win. Üldjuhul märgistatakse markeeringuga 7,62x51 venemaal toodetud LOS- le sobivat padrunit. Erinevad kaliibrid on nii .308 win. kui 7,62 nato. Padruniks ikka 7,62x51. Mõningatel allikatel sobib sellesse mõõtu ka .30-30 win. Lohutuseks, 90% jahimeestest seda ei tea ja kõmmutavad kaitseliidust "saadud" padrunitega rõõmsalt .308 win. püssist edasi...minul pidas "tšehh" vastu 100 lasku, aga moon oli kah pisut võimsam...hiinlaste toodetud ;))
Meil sektsioonis laseb yks vend 7x57R kombineeritud püssist 7x57 padruniga. Pauku teeb, kopraid laseb ja ykskord sai põdralegi pihta. Kuulikaalust ja sisselaskmisest ei tea ta aga midagi.
Oman IZH-18 MH kaks aastat. Optika kinnitused kohandas parim ( Tartu) relvasepp ja pusis nendega 6 tundi. 100 lasku on max. mis optika kinnitus peab...siis tahab sättimist. Püss on "väikeagatubli"!!! Kaliibriks 5,7x43 ;)) aga tivthiga!!
Kas kellegil on kogemusi Lapua 3,3 g.HP (.224) kuuli laadimisel N-133 või 135 rohuga?