Otsing leidis 2873 vastet

Postitas honkomees
T Sept 24, 2019 7:02 pm
Foorum: Laskemoon
Teema: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Vastuseid: 204
Vaatamisi: 98284

Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil

svahi kirjutas:... Muidugi kui keelatakse plii kogu kasutatavas laskemoonas, siis ma ei kujuta ette. No võtame sileda. Siledal ju enamus kuulimoon tina kui üksikud erandid välja arvata.

siledal on ainuke normaalne kuul nn niidirull nagu blondo, ise kasutan lätlaste monolit'i juba pikki aastaid, tinaplönne vaid armupaukudeks kõrva taha laskmiseks.
Postitas honkomees
E Sept 23, 2019 6:14 pm
Foorum: Laskemoon
Teema: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil
Vastuseid: 204
Vaatamisi: 98284

Re: Pliihaavlite keelustamine veelinnujahil

Välek kirjutas:... 35 meetrilt piisab metskitsele nr 2 pliihaavlist ...
muinasjutt, olen korra haletsenud kuulipauku ja lasknud kombi silerauast nii 20-25 m pealt kitse nr 0 haavliga, oli rauas parajasti. Kits raputas pead ja jäi šokis seisma, sain veel lähemale ja üle lasta, tavaliselt kits peale pauku ootama ei jää kui kohe maha ei võta. Kitsele on paras 3-5 nulli, sõltub püssist, kuidas milline nr jookseb.
Postitas honkomees
L Sept 14, 2019 2:51 pm
Foorum: Laskemoon
Teema: Sileraudse kuulid
Vastuseid: 27
Vaatamisi: 22247

Re: Sileraudse kuulid

tõenäoliselt mingi kergem kuul, nt polevo või muu alakaliibriline kuul. Teine tee on ise laadida tsutt suurema rohukogusega.
Postitas honkomees
T Aug 06, 2019 2:05 pm
Foorum: Relvad
Teema: Sileraudne jahipüss
Vastuseid: 22
Vaatamisi: 15476

Re: Sileraudne jahipüss

Traksik kirjutas:https://www.matkatarbed.ee/index.php?route=product/product&path=93_95_744&product_id=6189

Vibulukuga

ja kaliibrit polegi kirjas :VS
Postitas honkomees
P Juul 28, 2019 4:42 pm
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: Eksam Tartus LR.22 laskmine.
Vastuseid: 56
Vaatamisi: 19628

Re: Eksam Tartus LR.22 laskmine.

Huntjarebane kirjutas:...kuna inimene lasi grupi hästi, kuid millegi pärast ikka üle ja üle. ... Asi pole oskustes, kui püss reaalselt veab kõvasti üle või alla siis mida siin enam sihtida ja täpsust rihtida ? ...

Mingil ajal pandi selliste võõraste püssidega laskmise katsete ajal mööda lastud grupi peale läbipaistev märklehe šabloon ja loeti punktid kokku.
Ikka on asi selles, et igaüks hoiab püssi ja vaatab sihikut/kirpu erinevalt ning tulemusena on üles-alla või vasakule- paremale grupid. Oma püssi lae kohandad enda järgi ja rihid sihiku välja oma silma järgi. lahtise sihikuga laskmisel tavaliselt sihitakse musta ringi alla, musta ja valge kontrastset joont ja siis peaks tabama kümnesse, keskpunkti niikuinii palja silmaga ei näe sihtida.
Postitas honkomees
K Juun 26, 2019 10:19 pm
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: Eksam Tartus LR.22 laskmine.
Vastuseid: 56
Vaatamisi: 19628

Re: Eksam Tartus LR.22 laskmine.

sax kirjutas:...
Tartus oli mõlemal tihedus olemas ja mõlemad lasid juhuslikult samasse nurka "mööda"

nagu ma oma näitel ennemalt kirjutasin: mul sisselastud püssiga lasen nö kümnesse, teine tüüp ei saa mustale ringilegi pihta, jookseb kuhugi nurka. Mida see näitab - püssi palgevõtt on kellelgi meist vale. Arvan et Tartus on politseis üsna kogenud laskurid püssi sisse lasknud ja need, kes püssi palge/õlga valesti/teisiti võtavad, need lasevad mööda. Elementarno Watson.
Postitas honkomees
K Juun 26, 2019 11:17 am
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: Eksam Tartus LR.22 laskmine.
Vastuseid: 56
Vaatamisi: 19628

Re: Eksam Tartus LR.22 laskmine.

pktaks kirjutas:... sest tõesti sellise antiigiga pole just eriti lihtne kuskil tiirus enne harjutamas käia. Kui sul mõnda head tuttavat pole, kellel selline vanaisa ajast alles on, siis ongi see ehku peale minek suuresti. ...

Ei tea, mis relv Tartu politseis on aga 1956. a TOZ-8 püss on igavene raudkang, teda ei mõjuta miski, peale freesis Aleksejevi Volli optikakinnituse siinid ka. Aga kord üks "hea laskur" proovis ja ütles, et optika on paigast, võtsin järgmise padruni ja sain ühekroonisele mündile pihta. Pärast seda kadus see jutt ära. Aga võib-olla tahavad vanad jämeda rauaga 22LR teistsugust lähenemist kui tänapäevased.
Postitas honkomees
E Juun 24, 2019 6:59 pm
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: Eksam Tartus LR.22 laskmine.
Vastuseid: 56
Vaatamisi: 19628

Re: Eksam Tartus LR.22 laskmine.

aivar00 kirjutas:Ja mida sellest järeldama peab? Mina järeldan sellest seda, et mehed ei oska relva käsitleda ning Rakveres lihtsalt joppas. Kõik need jutud muldvanadest relvadest jne. ei kõlba karutagumikku isegi mitte. Kui sa sooritad B kategooria sõidueksami tänapäeval näiteks Toyotaga, siis järelikult BMW rooli sul ei ole asja...
Mina sooritasin omal ajal B kati Vaz 2103-ga- ühtegi lääne pilli ei tohiks ligidaltki kaeda...

Sa ikka päris luks massinaga tegid eksamit ... meil tehti õppesõitu st haltuurat GAZ-51 ja 52-ga, kuu enne eksamit öeldi, et poisid, eksamisõit tuleb sõidukaga teha, seal kooli aia ääres seisab kolhoosist mahakantud universaalkerega mosse M-426, äratage ellu ja eksamile. Tehtud ...
Postitas honkomees
R Juun 07, 2019 7:05 am
Foorum: Abivahendid
Teema: Jahinoad
Vastuseid: 538
Vaatamisi: 352068

Re: Jahinoad

jurakas kirjutas:... suti vaeva nähes teeb nurga ümber 30 kraadiseks. Teravus küll mega ja kohe masinast viimast ketast näidanule on tera terav ja võtab käeseljalt karva.
Aga küsimus,
üle neti vaadates, siis jubedalt kõik kiidavad seda japsi 30 kraadist nurka ja enamus noatootjad ka vaikselt üle pidid minema sellele.
Aga mis on miinused siis? Kas nüriks läheb kiiremini vms?
...
loodan et see 30 on ikka 15+15 kraadi nurk, mitte 30+30 ehk kirvetera?
Pole mingi spets, aga on meelde jäänud, et 11-15-kraadise nurgaga on nö kööginoad (ka puutöönoad), mis peavadki võtma käeseljalt karvu ja õhuke tera läheb kergelt nüriks, jahinoad, mis nülgimiseks jms oma universaalse 22-25 kraadise nurgaga ei võta karva, aga ei lähe ka nii kiiresti nüriks ja lõpuks need nn ellujääjate või militaarnoad okastraadi ja konservide avamiseks on tömbi 30 kraadi all teritatud.
Umbes selline juhend on kaasas Gatco teritajal ...
Postitas honkomees
N Mai 30, 2019 10:03 am
Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
Teema: Uus relvaseadus?
Vastuseid: 7
Vaatamisi: 5830

Re: Uus relvaseadus?

klem kirjutas:... pannakse
salve (toru) põhja plastmassjunn, mis piirabki laetavate padrunite arvu. Nii saab suvalist salve piirata ükskõik mitme lasuliseks. ...

Mina sain lugemisel aru, et igasugune relvaosade ümberehitamine on ka väga ohtlik tegevus ja aktsepteeritavad on vaid tehasevariandid, nt automaatrelvast poolautomaadi tegemine, mis varem oli lubatud ümberehitamisloa alusel muutub nüüd keelatuks, aga sama relva tehases tehtud poolautomaatversioon on täiesti koššer.
Postitas honkomees
N Mai 30, 2019 6:28 am
Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
Teema: Uus relvaseadus?
Vastuseid: 7
Vaatamisi: 5830

Re: Uus relvaseadus?

sprinter kirjutas:Kas poltlukuga vintrelv ei ole seaduse mõistes mitte ühelasuline käsitsi ümberlaetav püss?
Aga see eelnõu koostaja on jah vähe kaugel asjadest.

Eelnõu koostaja pole mu arust küll relvaasjadest kaugel, aga jahiseadust on huvitavalt tõlgendanud ja enimlevinud püssid on välja jäänud sellest eurodirektiivi ülevõtmisest.
Seletuskirja lugedes on loogika alusel nt mosini vintpüss (või minu Tikka T3) ikka mitmelasuline
käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku
mahutavad kuni ... kesktulepadrunit

aga selliseid üle 2 padruniga salvedega püsse pole üldse tähele pandud, samas poolautomaadid ja püstolid suurte salvedega on A ja B kategoorias olemas. Kust need 2 padruni salved võetakse, ümberehitamisele on seal ka suuremaid piiranguid pandud (a la etendusteks kasutataval relval suure originaalsalve relva külge kinnikeevitamine), sellesse ossa väga ei süvenenud.
Seadust lugedes tekib probleem uut relva ostes ja relva Euroopa relvapassi kandes, kuhu tuleb see relvaklass sisse kanda. Lisaks tekib küsimus sellise relva omamise seaduslikkuses, mida pole tsiviilkäibes lubatud klassi relvade loetelus?
Postitas honkomees
K Mai 29, 2019 12:01 pm
Foorum: Mis tulekul,mis teoksil,mis võiks teisiti olla.
Teema: Uus relvaseadus?
Vastuseid: 7
Vaatamisi: 5830

Uus relvaseadus?

Seoses tööülesannetega sattusin lugema uue relvaseaduse eelnõud https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/ ... 11807f76ed ja jäin täitsa nõutuks.
Seletuskirjast ei õnnestunud leidagi vastet tavalisele poltlukuga vintpüssile 3-5 padrunilise salvega, seaduse loogika järgi peaksid need olema kas B või C, ennem C klass aga ...
RelvS-i § 121
lõike 3 kohaselt on C-klassi relvad järgmised:
1) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega
üle 600 mm;
2) ühelasuline püss;
3) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku
mahutavad kuni kolm ääretulepadrunit;
4) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku
mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit;
5) ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol kogupikkusega vähemalt 280 mm;
6) kõik RelvS-i § 121
lõike 3 punktides 1–5 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist
hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks;
7) kõik RelvS-i § 121
lõigetes 1–3 nimetatud tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks
kooskõlas laskekõlbmatuks muutmist käsitleva rakendusmäärusega (EL) 2015/2403.

ja
Punktis 4 nimetatud poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja
padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit
. Selliste püsside alla kuuluvad
enamus Eestis registreeritud vintraudseid jahitulirelvi, kuna jahiseaduse § 24 lõike 1 punkti 2
järgi on lubatud jahipidamine tulirelvaga, mille padrunisalv mahutab kuni kaks padrunit.

Seletuskirja koostanud spetsialist on väga huvitavalt tõlgendanud Jahiseadust :VS :VS :VS
Äkki targemad oskavad midagi hääd öelda?
Postitas honkomees
T Mai 14, 2019 9:43 am
Foorum: Relvameister
Teema: toz-34p puit detailid!
Vastuseid: 19
Vaatamisi: 16312

Re: toz-34p puit detailid!

Odavalt võrreldes kabameistri tööga, lisaks tasuta muud varuosad. Ma mäletan kunagi meistri juttu, et vintpüssile kaba tegemine on palju lihtsam kui kaheraudsele, pukile.