Jääger-online jahindus foorum

Tore, et teema on elavat arutelu tekitanud. Ma olen veendunud, et enamik meist teaks ka ilma seaduseta kuidas relvaga on ohutu ringi käia. Ilmselt leidub ka tegelasi kes eiravad igasuguseid ohutusnõudeid, üks-kõik mis seadusesse on kirjutatud.
Ohutus on jahipidamisel kõige olulisem ja seadused selleks ongi, et seda toetada. Me võime arutada siin ka erinevaid ohutuse ja ohtlikkuse nüansse aga teema püstitamisel oli mul huvi aru saada, kuidas siis erinevate seaduste põhjal seda konkreetset situatsiooni tõlgendada.
Me peame lähtuma relvaseadusest, jahiseadusest ja jahieeskirjast. Igaüks toetab järgmist. Miks mulle see teema huvi hakkas pakkuma on see, et minu meelest on siin väike ebaloogika.

Ühisjaht on väga jaht ja selle ohutusnõuded on jahieeskirjas veel täpsemalt ära kirjeldatud. Sellega on kõik selge. Pigem on praegu teemaks kust algab jaht ning kus on piir relvaseaduse ja jahieeskirja vahel.

pktaks kirjutas:

kas autos olles või autoga sõites võivad vintpüssi küljes olevas padrunisalves olla padrunid.

Vastasid ise oma küsimusele:

2) Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis / kabuuris...
(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves.

Jah, kui lugeda ainult jahieeskirja seda punkti, siis nii ongi, et ei tohi. Aga hakkame nüüd siit mööda seaduseid tagasi liikuma.
Jahieeskiri kehtib jahipidamise kohta. Seega vaatame mis on jahipidamine. Leidsime punkti jahiseadusest:
(3) Jahipidamiseks ei peeta:
4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga.

Uuesti ja uuesti lugedes jõudsin järeleusele, siit peaks nüüd hüppama punkti juude:
(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves.

Seega sain ma nüüd aru, et kui viibin jahimaal, siis ei tohi.

Aga kui ma ei ole jahimaal vaid mujal, relvakotis relvaga, siis ei loeta seda jahipidamiseks ja järelikult nagu jahieeskirja vastav punkt ei kehti.
Kuna ma ei pea jahti ja mul on kaasas relv, siis peame liikuma edasi relvaseaduse juurde:
(6) Jahitulirelva kandmist jahil reguleerib jahiseadus

Kuna ma ei ole endiselt jahil vaid viibin kuskil mujal relvakotis relvaga, siis peaksin ilmselt lähtuma relvaseaduse paragrafist:
§ 49. Relvakandmine
Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
§ 50. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord
(1) Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.
(2) Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.

Et oleks päris selge mida ma küsin, siis toome näiteks sellise situatsiooni:
Sõidan üksinda autoga, oletame Tallinnas. Autos vintpüss, padrunid salves, salv relva küljes, padrunipesa tühi, relva lukk kinni, relv kotis, relvakoti lukk kinni. Politsei peab rutiinse kontrolli käigus auto kinni, näeb tagaistmel relvakotti ning palub seda esitada. Relv sellises olekus nagu eespool kirjeldasin. Kas ma olen rikkunud mingit seadust ja saan karistada või JOKK olukord?

Ja, et oleks veel selgem, miks mul on vaja sõita Tallinnas padrunid salves, siis mingit vajadust selleks ei ole. Huvitab seadusest aru saada.

Mul tekkis sõbraga arutelu, kas autos olles või autoga sõites võivad vintpüssi küljes olevas padrunisalves olla padrunid. Eeldame, et relv on registreeritud jahirelvana, relv on relvakotis ning padrunipesas padrunit ei ole ehk relv ei ole laetud.

Toon välja järgnevad punktid.

RELVASEADUS
§ 49. Relvakandmine
Relvakandmise all mõistetakse käesolevas seaduses relva endaga kaasaskandmist väljaspool hoiukohta.
§ 50. Relva ja laskemoona kandmise üldine kord
(1) Relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga.
(2) Relva ja laskemoona tuleb kanda avalikus kohas varjatult ning viisil, mis välistab nende kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kantava tulirelva, välja arvatud revolvri padrunipesas ei tohi olla padrunit.
(6) Jahitulirelva ja jahiseaduse § 27 lõike 1 mõistes jahivibuna kasutatava sportvibu kandmist jahil reguleerib jahiseadus ja selle alusel väljaantud õigusaktid.
§ 54. Relva ja laskemoona edasitoimetamine
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise all mõistetakse käesolevas seaduses relva ja laskemoona endaga kaasaskandmist nende ühest kohast teise toimetamise vajaduse korral ilma relva vahepealse kasutamise eesmärgita ja sõltumata asjaolust, kas sellega kaasneb sõiduki kasutamine või mitte.
§ 55. Relva ja laskemoona edasitoimetamine füüsilise isiku poolt
(1) Relva ja laskemoona edasitoimetamise õigus on soetamisluba või relvaluba, samuti käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud luba omaval füüsilisel isikul.
(2) Edasitoimetatav relv peab olema tühjaks laetud ja lahti võetud või pakitud viisil, mis ei võimalda relva kohest kasutuselevõttu.

JAHISEADUS

§ 23. Jahipidamine
(3) Jahipidamiseks ei peeta:
4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga

JAHIEESKIRI

§ 7. Jahiohutuse nõuded jahirelva transportimisel ja käsitsemisel
(2) Transpordivahendis peab jahirelv olema laadimata ning püssikotis või kabuuris, välja arvatud jahipidamisel paadist ning vahetult enne lasu sooritamist metsseajahil seisva mootoriga mootor- või maastikusõidukist.
(3) Laadimata jahirelvaks loetakse relva, millel ei ole padruneid rauas ega relvale kinnitatud salves.

-----------

Vabalt võib olla, et mul midagi jäi kahe silma vahele. Siit küsimused.

Selguse huvides. Kui ma lahkun koos relvaga relva hoiukohast (kodust) ja suundun jahimaale, kas see tegevus on relvakandmine või relva edasitoimetamine?
Kui see on relva kandmine, siis tohivad padrunisalves padrunid olla.
Kui see on relva edasitoimetamine, siis ma täpselt ei saa aru. Kas tühjaks laetud relv tähendab, et salv on samuti tühi või tähendab see ikka, et padrunipesas ei ole padrunit? Kas pakitud viisil, mis takistab selle kohest kasutuselevõtu tingimuse täitmise nõue on täidetud kui relv on relvakotis?

Kui minu kirjeldatud tegevus on relva edasitoimetamine, mitte relva kandmine ja selle tegevuse käigus peab salv tühi olema, siis on teema ammendunud.

Samas on seaduses kirjas, et relvaloaga on lubatud relva kanda ja minu hinnangul on minu kirjeldatud tegevus relva kandmine, kuna mul on plaanis seda kasutada mitte toimetada ühest kohast teise.
Seega sellisel juhul võiks nagu kodust lahkudes salv koos padrunitega relva küljes olla.

Nüüd jõuan jahimaale ja relv on endiselt relvakotis. Jahiseadus § 23 kohaselt ma ei pea jahti, järelikult võib salv täis olla.
Kui ma võtan relva kotist välja, algab jaht. Kui olen sõidukist väljaspool, tohivad padrunid salves olla. Kui ma olen sõidukis, siis vaatan jahieeskirja § 7 ja ei tohi padrunid salves olla.

Kui kõik minu eelpool kirjutatud on õige, siis nüüd on mul põhiküsimus:
Kui ma viibin jahimaal seisvas või sõitvas sõidukis koos relvakotis relvaga, kas see on vastavalt relvaseadusele relva kandmine ja salv võib padrunitega relva küljes olla? Või kuna relvaseadus ütleb, et jahirelva kandmist JAHIL sätestab jahiseadus, siis peaksin lähtuma ikkagi vastavast jahieeskirja punktist ja ei tohi? Samas tuletame meelde, et relvakotis relvaga jahialal viibimine ei ole jaht.

Palun teie arvamusi!

Mardo kirjutas:https://relvahobi.wordpress.com/relvaeksami-teemad-ja-kusimused/

kas siit on mõtet õppida või on see juba liiga vana?

Mina õppisin selle järgi. Tegelikult õppisin kombineeritult. Kõigepealt lugesin riigiteatajast relvaseadust. Seda mitut korda läbi lugeda ei viitsinud ja edasi süvenesin sinu viidatud küsimustele vastustele.
Midagi on kindlasti muutnud. Näiteks relva hoidmise punkt mis endale silma jäi. Muud ei oska öelda.
Seal on ka kaks punkti vastamata seoses kriminaalkaristuse küsimustega. Need leiad karistusseadusest § 418 - § 420
https://www.riigiteataja.ee/akt/12792390

Ise sain relvaeksami (nii teoreetilise kui praktilise) sooritatud 3 tundi tagasi esimsel katsel.

Ahja, eksamil öeldi, et trahvimäärasid eksamil ei küsita. See olevat asi mida inimene ei pea peast teadma. Pead ei julge anda, et see tegelikjult ka nii on aga neid ei ole vaja siis pähe õppida

See krooniaegne "Vajan relva 6" tuli ka jutuks ja sealt soovitati seaduseid kindlasti mitte õppida. Viimane seadusmuudatus oli aasta tagasi.

Edu!

E-postiga programme ei saa saata aga panin selle allalaadimiseks: http://www.upload.ee/files/5513518/MMSC ... 2.zip.html

Siis tundub sarnase tarkvaraga. Lisan siia pildi parameetritega.
Oluline on see koht kus on mul mingiaadress@eesti.ee. Seal peab kindlasti mingi aadress olema. Samuti peab seal parooli lahter olema täidetud. Parooli lahtrisse sisesta suvalised sümbolid. mingiaadress@eesti.ee pane ka mingi suvaline aadress. Ei pea olema aadress mis päriselt olemas on.

Kui nii ei hakka ikka tööle, siis vali Type alt Gmail ning sisesta oma gmaili aadress ja parool. Need peavad siis õiged olema. Sellisel juhul hakkab maili saatma Gmaili serveri kaudu.

Lisaks sisesta APN ning Email1 lahtrisse sisesta aadress kuhu sa soovid need pildid saada.

MMS lehe alt olin ma MMS ära keelanud ehk määranud OFF. SMTP peab olema ON.

Kui oled faili mälukaardile paigutanud, käivita kaamera ja vaata seaded kaameras üle. Minu kaamera kõiki seadeid ei olnud sisse võtnud. Näiteks MMS=OFF ja SMTP=ON, tuli kaameras käsitsi panna. Kui korra olin ära pannud, siis jättis meelde.

Anna teada kas oli abi.

põdrajaht kirjutas:Sai ka ostetud niinimetatud Hiinakas HC-300 Kas oskab keegi öelda, kuidas saaksin ta saatma panna SMTP ehk meili peale pilte saatma? Levi probleemi ei ole on Tele2 M2M medium pakett. MMS seadmed toimivad, kas siin leidub neid kellel selline probleem olnud ja kuidas lahendasite antud olukorra.

Ettepanekuid ja lahendusi ootama jäädes

Täpselt seda tüüpi kaamerat pole käes hoidnud aga kuna paljud hiinakad on sama sisuga ja seadistamine sama, siis võib-olla saab aidata. Vähemalt välimus on tal sarnane hiljuti minu käes olnud ühe teise hiinakaga.
Kuidas selle seadistamine käib? Kas kaasas on mingi tarkvara, sealt saab seaded paika panna ning siis tuleb salvestada Parameter.dat mälukaarile?
Kui on nii, siis räägin edasi.

Meil piirkonnas on viimase aastaga mobiililevi, nii Elisa kui EMT, läinud nii kehvaks, et rajakaamerad ei suuda enam pilte teele läkitada. Levi selline piiripealne, et vahel saadab ja vahel mitte. Olen ka aru saanud, et erinevat tüüpi kaamerad tahavad mõned saatmiseks väga head levi ning on õnnestunud saatma panna ainult siis, kui levi põhjas on, ehk kuskil asulas.

Tundub, et lisavarustusena müüdav pikk antenn palju kaasa ei aita. Küsimus selline, et kas antenni kõrgustesse viimine võiks oluliselt levi parandada? Kui kõrgele siis peaks viima? Kas üle puude latvade, et oleks mobiilimastiga otsenähtavus? Olete proovinud või kudagi teistmoodi lahendanud?

kakuke kirjutas:See, mida ääretulepadruniga lasta tohib on selgelt ära toodud jahieeskirjas.
§5. Jahipidamise muud nõuded
(2) Ääretulepadrunit võib kasutada ainult nugiste, tuhkru, mingi, ondatra ja lindude, välja arvatud haneliste ja laugu, laskmisel.

Siin on ära toodud, mida võib ääretulepadruniga teha ning kuidas ta töötab. Aga kas keegi võiks veel lahti seletada, miks just nii? Miks neid ulukeid võib ja teisi mitte? Mida ääretulepadrun tabades testmoodi teeb kui kesktulepadrun?

AarneViikholm kirjutas:Sõber sai kingituseks rajakaamera Acorn 5210MM. Proovin seda käima tõmmata. Ei tohiks ju olla midagi lihtsamat kui sisse pista SIM kaart ja sisestada nr kuhu pilt saata. Ei toimi. Kuna tegu kasutatud riistaga, siis mingit installatsiooni juhendit ega CD -d kaasas ei ole.
Kas keegi oskab anda hüva nõu ja/või saata mingi programmijupikese seadistamiseks!
Aarne
aarne.viikholm@reusner.ee

Videoõpetus: http://www.youtube.com/watch?v=HghQCBxAu5s
Siin on manual ja firmware uuendus: http://www.ronburyswildlife.com/p/blog-page_9.html
Manualis viidatakse tarkvara allalaadimiseks sellist kohta: http://www.sendspace.com/folder/7zd6ic

* google.com

rixa kirjutas:Ega sa kahte asja sassi ei ajanud? Kaameratel ongi funtsioon "intervalli tagant saatmine", ehk seda valides ta saadabki pilt iga kindlaks määratud aja tagant, sõltumata, kas on mingit liikumist või mitte.

Sellel kaameral ei ole sellist funktsiooni kahjuks Täpsustan juurde, et mõnel testööl on ka suuremad intervallid olnud. Vahel isegi mitu tundi.

loom kirjutas:Sai soetatud Scoutguard SG880MK-8M, liitudud Tele2 M2M paketiga ja toas katsetades tulid pildid vähem kui minutiga e-mailile eks annan teada kuidas metsas asjad jooksevad.

Tere!
Kuidas siis pildid jooksevad?
Soetasin sama kaamera (Scoutguard SG880MK-8M) ja mure järgmine. Toas testides töötas kõik ilusti. Õues (temp 0-10 C) teeb ja saadab masin iga 2-3 min. tagant pildi.
See tähendab, et kaamera tuvastab iga 2-3 min. tagant liikumise. Liikumisanduri intervall (PIR Triggering Interval Time ) on seadistatud nulli peale ehk ei jää peale liikumise tuvastamist ootele.
Proovitud on erinevates kohtades, ka täiesti tühja platsi peal, kus midagi segada ei või. Kohe peale kaamera käivitamist hakkavad pildid tulema. Huvitav on just see, et intervall on u. 2 minutit +- natukene.
Anturit on proovitud nii tavalise kui madalda tundlikkuse peal.

Juhuslikult kuulsin jahil, et kahel mehel oli veel olnud sama tootja kaamera, küll teine mudel, ning nad ei saanudki seda kunagi õues käima. Käis ka remondis ja tuli samamoodi tagasi.
Mingi ülitundlik andur, mis jahedaga läheb lolliks?

Kas kellelgi on kogemusi selle tootega või sama tootja mõne teise mudeliga?