Jääger-online jahindus foorum

Kui on väga kriibitud, siis ei ole odavat meetodit taastamiseks. Mis läint see läint (ütleb tahhiiti vanasõna). Mis siis viga kui oleks! Hõõruks fotoka objektiivi liivaga puhtaks nagu pajapõhja ja määriks mingi imemöksiga taas läikivaks.

Kui viitsimist, proovi kasutada nn. lenspen'i, mis mingil määral kriimude efekti vähendab. Töötab põhimõttel, et süsinikku sisaldavat pulbrit hõõrutakse läätsele ja see täidab kriimud. Loomulikult ei taasta see vahend läätse vääristust, mis on vajalik maximaalse valguse läbi tulekuks ja õigeks murdumiseks.

Kes Eestis lenspen'i müüb - ei tea. Vaata fotoaparaate müüvatesse firmadesse (Photopoint jt.). Ja muidugi kui leiad sarnase teise optika (kusagilt mujalt katki), siis võid läätse vahetada.

Igal juhul tasuks jahimeestel mõõtu võtta fotograafidest kes üldjuhul iialgi särgisaba püksist ei tõmba ja oma Nikoni või Canoni optikat nühkima kuku. Ja tatine taskurätik ei ole grammigi parem.

Kas rahvas oskab pakkuda kohti kust noa terasid saab? Olen netis tuhlanud, aga head (valik, hinnad) noa komponentide müüjat pole leidnud.

Mul endal vindiga tsokk olemas. Tavakuulidega pole mitte mingit vahet kas see või silinder. Ja head spetsiaalkuuli pole Eestis müügil leidnud, mis tsokis kontrollitult pöörded sisse võtaks. Enamus pehmema tinaga kuule (isegi kui nad vinti sisse lõikuvad) jooksevad hooga läbi ja rihveldavad vaid küljed ära (vähemalt nii netis mingis katsetuses tõdeti). Märkimisväärset stabiliseerivat pöörlemist ei teki. Ju see tina on ohutuse tõttu pehmem hoitud, et mõni mees täistsokki sirgeks ei laseks. Olen näinud ka rauapikkuse vindiga toru, aga ei ole sellele sobiva kuulivalikuga tutvunud.

On keegi ostnud ja oskab kommenteerida selle relva tugevaid ja nõrku külgi? Müüb Artemis24.ee ja pidavat olema varmindi-taolise rauaga aga miskipärast ristlõikelt kolmnurksega.

Siledaga saab lasta 100m küll. USA mõnedes osariikides on vintrelvaga laskmine piirkonniti keelatud (kardavad asustustiheduse tõttu hulkuvaid kuule). Seal lastakse kõik suured loomad siledaga ja energiat puuduse taha nüüd asi küll ei jää. Pigem on probleemiks sihiku tüüp ja mitmeraudsetel kokkujooks. Halvasti tehtud või lähidistantsile konstrueeritud kuulid ei jookse loomulikult. Üheraudne (nt. poolautomaat) koos optilise sihikuga (või punatäpiga) ja hea kuuliga (Blondo jt.) jookseb 100 m pealt 15 cm ringi kui mitte tihedamalt. Põhiliselt USA-st on saadaval ka igatsugu teisi "peenikesi" kuulitüüpe. Kahjuks küll hirmsa hinnaga mis omakorda soosib vindi kasutamist.

Lähimaa pealt on suurekaliibrilisel "vihmaveetoru" märgatavalt parem nn. peatav shokieffekt. Igatahes võsast kallale kargava karu või notsu vastu läheks ennemini 12-kaliibrilise sileda kui peenikese (s.h. cal300) vindiga.

Omal kah 9,3x62 Argo. Laseb tõesti väga hästi. Enamus loomi jäävad suht kohe maha isegi kui väga õnnestunud lask ei ole. Täpsus on automaadi kohta ka hea. Tagasilöök on talutav, sest pole eriti äkiline, sihuke pikk ja rahulik. Kauge maa kaliiber tõesti ei ole - 150 pealt hakkab märgatavamalt langema. Põdra saad 250m pealt ikkagi maha ega kuul nüüd nii hullult ka kuku.

Negatiivse poole pealt niipalju, et kui plaanid ise padruneid laadida, siis Argo ja antud kaliiber on keeruline kombinatsioon. Padrunipesa näib Benellil olevat suhteliselt kitsas ja kesta kalibreerimisel peab olema eriti hoolikas (muidu ei lähe lukk kinni).

Teiseks Argo puuduseks on padrunisalv, mis läheb "tuugalt" sisse ja kui korralikult kinni ei vajuta, võib ära kaduda. Ka pidin algul salve servi väheke painutama, et padrun õieti jookseks. Aga selle sain korda ja nüüd tõrkeid ümberlaadimisel pole. Kõige paremini jookseb Norma 18,5 g Plastic Point (punase plastotsaga). 15g Vulcan on kuidagi järsu pauguga ja ei meeldi.

Meopta rist zoomimisel suureneb, Leopoldil minu mäletamist järgi mitte. Meopta süsteem (1.fokaaltasapind vist) on "lollikindlam" (zoomides ei muutu kohe kindlasti tabamispunkt). 2.fokaaltasandi puhul peab olema väga hea tootja ja mudel, mida Leopold III-seeria on.

Zoomides jämedamaks muutuv rist segab väheke kaugele laskmisel kuna varjab väiksema objekti ära. Ja milleks muuks ikka seda suurt suurendust kasutad. Muidu on Meopta kõva ja täpne riistapuu, kannatab pauku ja igatsugu lööke (2100 ehk vanem variant peaks olema ka teraskorpusega, uuemad alumiinium vist ka R1).

Laialt kasutatud jahinoa teras, minu mäletamise järgi sihuke vintskemat sorti, mis painutada kannatab. Keskmine kvaliteet, mitte midagi erilist, aga ka mitte sitt. Kas 1300 hinnaks on õigustatud - sõltub paljus kuidas muu osa viimistletud. Ega nende nugade ostmisega on alati natuke tegu "põrsas kotis" ostmisega. Metalli margi kõrval on tähtis mehhaaniline ja termiline töötlus. Tuntud firmade puhul on vähe kindlust, aga praegu liigub väga palju ebamäärase kvaliteediga kollast toodangut. Enese kohta võin öelda, et enne ei oska tera tegelikku kvaliteeti lõplikult hinnata kui kord paar teritatud ja vahepeal nüritatud. Aga lastakse sul poes tuhande-paari kroonise noa ligi terituskomplektiga

Ei usu, et erinevatel pressidel väga suurt lasketäpsust muutvat toimet oleks. Pigem sõltub padruni kvaliteet matriitsidest, minu "sabatunde" järgi eeskätt kuuliistutamise omast. Teatud kuulide puhul olen täheldanud kesta suudme ühe külje vähe rohkemat väljavenimist, mille tõttu ei ole kuul enam tsentris jms. Seda juhtub eriti suurema kaliibri puhul (9,3mm näiteks) ja millegi pärast Norma vasega. Pole seni võistlusmoona laadimise eriti täpseid matriitse muretsenud (Match grade). On kellelgi kogemust ja võrdlust tavaliste ja nende täpsemate matriitsidega?

Minul sarnane probleem, et kipub tekkima kaks "aukudepilve". 100m-lt vahe umbes 4 cm kõrguses. Horisontaalis on praktiliselt 1 cm kõikumisega. Kasutan 180 gr Sierra GameKing laetuna VV N150 3,05 g (30-06 twist 1:10). Lasen liivakotilt.

Küll olen kahtlustanud mõne kinnituse lahtiolekut, prügi toru ja laadi vahel, aga ka seda, et hoian/toetan püssi erinevalt õlas. Kuidas meite täpsuskütid püssi hoiavad (liivakotilt lastes)? Kas võimalikult õrnalt (netis on näidatud, et ülikauglaskjad praktiliselt relva ei puudutagi - mõlema otsa all toed, mida reguleeritakse)? Ja kuidas nad sedasi "õrnutsedes" optikaga silmivahele ei saa kui relv tagasi lööb (nõnda rasked torud või?).

Mardi jutt viis muidugi mõttele proovida padrunipikkust reguleerida.

Huvitav teema arutluseks. Kas kellelgi on piiri taga sõpru, kes kommenteeriks plii pealt raua-ajale üleminekut. Soomes peaks ju see keeld juba mõni aeg kestma. Huvitaks, kuidas laskeomadused muutuvad (erikaalult kergemad ju), kas 70 mm padrunitega annab lasta või tuleb aegsasti 76 või isegi 89 mm püssi peale mõtlema hakata. Enamusel vanematel jahimeestel meil vanad vene relvad. Kas Soomes tõesti vahetati suur osa püsse ülemineku tõttu välja või saab ka kuidagi teistmoodi parti lasta (puurida rauad üle, kasutatakse mingeid isemoodi laetud padruneid vms.)?

Rebane sööb ka suure kitse ära kui talv karm või tõbi looma nõrgemaks teinud. Käib pikalt taga ja ventab lõpuks pikali. Kui kits röötsakil saab kuidagi ka eluvaimu välja. Uskumatu, sest hambad teisel nagu nii suure looma jaoks vähe kehvad.

Kõige magusamal ajal tuleb päeval ka. Päris ligi võib tulla ja üpris vihaselt kui konkurenti järele suudad teha. Puu otsa ajab su. Mul peni ehmatas isase-röögatuse peale nii ära, et neli tundi otsisin teist metsas taga.

Kuidas kaamerat heade piltide tegemiseks üles panna. Kui kõrgele, mida tavaliselt "sihite", kui kaugelt tegelikus elus reageerib ja kuidas kinnitate, et pahatahtlik nelja või kahejalgne pihta ei paneks või ära ei lõhuks? Kas enamik mudeleid detekteerib soojust või liikumist (hein, oksad, tuulelohed jms. liikuv segab?)

1,5-6x42 Trophy on olnud 9,3x62 peal. Paugule pidas vastu ja ära ei rappunud. Pilt suht selge ja hea. Kruttinud eriti pole, seega ei tea kui täpsed klikid on. Probleemiks, et suurenduse muutmisel nihkub tabamispunkt, mitte eriti palju, aga häirib.