Jääger-online jahindus foorum

Kui kaugpommitamisega tegeled, siis on mõttekas juba rist paika klikkida. Tavaliselt aega jääb. Mil-Dot (pole mitte nimest "militaarne" vaid, milliradiaan nurgamõõduna) on ikkagi esmalt kauguse mõõtmiseks (vaata netist kui huvitab) ja siis korrektsiooniks. Horisontaalset korrektsiooni saad selle ristiga teha sama hästi kui teisega. Tuult ja kaugust koos korrigeerida on vähe sandim. MilDoti puuduseks on ka, et kui väga väike ja kauge asi satub "mummu" taha, siis katab see märgi ära (ei sega loomulikult kui korrektsiooni klikkidega teed). Ja Zeiss peaks olema sellisest klassist riist, et klikid on täpsed igas suunas.

Ise ei kujuta küll ette, et kogu korrektsiooni tabeli või erinevate moonade puhul mitmed tabelid pähe taon (seega kiiret 2D korrektsioon vaid risti abil kasutan väga vähe - ei saaks hakkama). Ikka peab olema kalkulaator või mõni ballistilise tabeli väljatrükk väikses formaadis kaasas. Ja mida kaugemalt, seda täpsemalt peab kaugust mõõtma (ikka laseriga), sest iga kuuli trajektoor hakkab kauguste suurenedes järsult langema.

Pole pesnud. Pühin küll nartsuga peale kalibreerimist kuivaks. Paljukest seda õli ikka kesta sisse satub ja selleks ajaks kui rohu sisse saan on enamus kergesti lenduvaid ühendeid vast läinud (aerosoolides vahest).

Mis õlide kasutamisse puutub, siis alustasin Hornady pressiga kaasa tulnud õlist, aga see ei meeldi. Hirmus kuri hoiatus oli õpetuses, et üle ei määriks. Panin siis vähem (küll nii, et oli üleni "märg") ja ootasin kirjasõnas nõutud aja kuivamisega. Tulemuseks oli, et kestad poolkleepuva tati sarnase ainega koos ja iga teine kippus kinni jääma (Hornady matriitsid). Hornady press on ülitugev, hirmsa jõu tekitab ja seni olen kõik kestad ühes tükis kätte saanud. Aga hirmus kehva on kiskuda. Vähe parem on kui peale õlitamist kohe kalibreerid, aga siis ei saa eriti palju kesti korraga ette õlitada.

Viimasel ajal olen kasutanud WD-40. Ei ole paks (pole ilmselgelt ohtu, et õli jääb matriitsi ja kesta vahel takistuseks), ei kuva väga kiiresti ja võtab ka püssirohutahma osaliselt maha. Libe paistab ka teine olevat. Kuidas ta põlemist võiks mõjutada, ei tea. Seni on kõik paugud lahti läinud ja hajuvus küll suurem ei tundu (mõõtnud kiirust ühte ja teist moodi õlitatud kestadel küll ei ole).

Nii, et ei ole see õli tüübi, õlitamisprotseduuri, matriitsi ja kesta kaliibri/tootja kokkusobivus midagi nii väga ühene. Pigem jälgi, et liiga kõvasti ei pressiks. Kui ikka suht kergelt sisse ei lähe, siis ära suru ja vaata mis viga (õli vähe, liiga kaua kuivanud, kestaga midagi vms.). Kui kõik korras, siis vähemalt Hornady pressiga kalibreerimisel erilist, tuntavalt suurt jõudu ei pea rakendama (väikelaps jõuaks ka). Aga kui midagi valesti ja kinni surud, siis kaku või laud põranda küljest lahti (nagu 10" naela tõmbaks kangiga).

Värskendaks teemat. Mis rohtu sileraudsele Eestis liigub, kus ja mis hinnaga?

See on Norma Diamond line e. vana nimega "Black Diamond". Kus müüakse? Trapper Tartus on Norma ametlikuks diileriks Eestis, vähemalt Norma kodulehe järgi. Probleemiks võib kujuneda ka see, et raske on leida, mis rohtu ja palju Norma ise kesta laeb. On küll laadimisandmed min ja max kogusega, aga minu teada mitte andmeid valmismoona kohta. Seega peab katsetama, et kuuli sama hästi jooksma saada kui poe moonaga. Aga "musti" kuule teevad teisedki, nt. Lapua Scenar, mida peaks Eestis rohkem liikuma. Ballistika on arvatavasti küllalt sarnane.

Kas väikeulukile saab/võib/peab ühisjahi nimekirja tegema?

Sain 3,05 g N150 enam vähem jooksma, aga rahul veel ei ole. Hakkan nüüd padrunit lühemaks võtma. Kui suure vahe kaupa teadjamad (Kaupo?) soovitavad? 0,1mm? 0,2mm?

Kas oskab keegi võrrelda Tikka T3 Varmindiga?

Kuidas rauad kokku jooksevad ja täpselt kuuli laseb?

Tänud! Keeruline ja segane värk aga eks ma kusagilt otsast alusta. Laen mõne satsi vindisoontesse, 0,5mm vahega ja vastavalt tabelites pakutud C.O.P.-le. Kui teadjamatel on midagi soovitada 30-06-le (1:10) 180 gr. Sierra kuulide (nii Game kui Match) laadimisandmeid, siis andku teada. Praegu on mul vaid N150 ja N160 rohtu.

Arutleks teemal, kuidas mõjutab ballistikat kuuli kaugus püssiraua vindi algusest. Kas oskab keegi teadjam kommenteerida, mis on selle vahe optimaalne suurus? Netist leidsin, et täpsus olevat suurim kui kuul puudutab vindiharju. Samas tekkivat siis tunduvalt järsem plahvatus, sest kesta ruumala suureneb kohe alguses takistusega. Seetõttu soovitab Hornady enda laadimisraamat ikkagi vahet kasutada. Leidsin ka viiteid, et sise ja välisballistika pidavat hirmsal moel muutuma olenevalt selle vahe pikkusest. Kas see on tõsi (omab keegi kogemusi/katsetuste andmeid) ja milline erinevus padruni pikkuses juba mõju avaldab (kui muud komponendid ja parameetrid samad). On see 1-2 millimeetri mäng, kümnendike või isegi väiksema mm osa erinevus. Nii mõnigi matriitside tootja pakub võistluspadrunite laadimiseks spetsiaalseid mikromeetriga kuuli "istutajat".

Leupoldi kodulehelt või http://www.opticsplanet.com leiad püssile sobivad jalad. Minu kogemusel pead 50 auguga optika puhul võtma kõige kõrgemad (high), eriti kui on oht, et lahtise sihiku tagumine osa ette jääb (tolle saab enamusel püssidel küll maha võtta)

Hakkab tulema!
Mõõtmisi ja muud vajalikku teavet.
Ootaks veelgi dosaatorite testimisi. Ka kasutatud peast. Eks omanikelgi huvitav teada palju viga suuremaks on läinud (kui üldse).

Kas keegi oskab vastata ka üleskergitatud küsimusele - palju võiks 0,01-0,015 g-ne rohu erinevus kuuli lendu mõjutada (niisugune näib esimeste andmete põhjal dosaatorite täpus olevat) keskmise kaliibri (308, 30-06 jt.) ja raua puhul? Lennukiiruse mõõtjaid peaks omajagu kasutuses olema.

Kena, et laadimse probleemid järjest agaramat sõnavõttu leiavad. Ju on meestel järjest rohkem kogemusi, mida jagada ja mille üle arutleda.

Aga tagasi tulles teema algusse ehk dosaatorite jutu juurde. Kas keegi võiks või on üleüldse erinevate dosaatorite täpsust testinud? Kasvõi ühte ainukest. Peaks ju üpris lihtne olema 30-50 portsionit ära kaaluda ja keskmine koos pluss-miinus hälbega ära arvutada. Muidugi minnes süviti tuleks ka erinevate tootjate rohtusid proovida ja kulumisest tingitud ebatäpsusi mõõta (et mitu tuhat padrunit laetud ja suurem loks sees) jne.

Põhjuseks, miks ma seda teemat alustasin ongi vasturääkivused kogemustes ja tegelikult ka objektiivsete (möödetud ja kontrollitud) andmete puudumine. Kes kiidab firma soliidsust (eks sellel on oma tõepõhi all - hea firma oma nimega ei riski), kes metalli ja laidab plasti (kuigi plastide tehnoloogia on üks põnevamaid ja paljuski kosmosetehnoloogiatessegi jõudnud), kes on nn. hinnatundlik "element".

Minule on ka Lee Anniversary kitis olev dosaator silma jäänud ja vaatamata oma "mänguasjaplastist" väljanägemisele tegevat hämmastavalt täpset tööd. Mis too täpsus siis tegelikult võiks olla ja võrreldud ka teiste kallimate ja nn. kvaliteetfirmade dosaatoritega? Mina vastust netiavarustest igatahes leidnud pole. Oma kogemustest võin võrdluseks öelda, et vana klassikaliste apteegikaaluga suudan 5-terase täpsusega rohtu mööta, palju see mg on, ei tea, aga kuradi palju aega võtab küll.

Küsisin ka kunagi, et milleks pakutakse Lee dosaatorile mikromeetrit (siin online poes), kas keegi teab ja on kasutanud?

Kellel on infrapuna kaameratega kogemusi (ka välk IR)? Kuidas nendega viivitus on ja millist mudelit/tootjat paremaks peetakse?

Deerhunteris on ka, vähemalt Tartu omas.