Otsing leidis 79 vastet

Postitas metsavana
L Nov 18, 2006 12:49 am
Foorum: Ulukid
Teema: Imelik siga!?
Vastuseid: 11
Vaatamisi: 7122

Issanda poolt ülestähendatud metsloomade nimekirjas teda igatahes pole .Tähendab ta on saatanast :twisted: Aga üllatavalt rammus koduloomakohta metsatingimustes . Aga meenutab jah dekoratiiv siga e.minisiga või kuis keegi nimetab ja Indianil võib õigus küll olla ,et võeti lemmikloom ja siis selgus, et ikka siga on siga ja südant nagu magama panna ka polnud ja nii ta seal lumes oligi . Kindlasti oli laste lemmik ka veel ja siis oli hea põhjenduseks öelda ,et notsu läks metsa jalutama .Huvitav kus need loomakaitsjad nüüd siis on, aru ma ei saa. :(
Postitas metsavana
T Nov 14, 2006 12:49 pm
Foorum: Trofeed
Teema: Põdra kolju keetmine
Vastuseid: 42
Vaatamisi: 39913

Mina kasutasin varianti, et asatasin kolju kuni sarvedeni vette keema .Ja veest väljaulatuva luuosa katsin paksu frotee rätikuga kinni iga poole tunni tagant rätikut keeva veega kastes hautas liha luu küljest lahti küll. Aga keetmise aeg sõltub vägapalju looma vanusest . Kõhred mis ikkagi keetes külge jäid eemaldas 50% vesinik ööpäevaga .Ja peale keetmist soovitan kasutada survepesurit liha ja muu eemaldamiseks .
Postitas metsavana
R Nov 10, 2006 7:29 pm
Foorum: Üldfoorum
Teema: Karusnahavastane meeleavaldus Tallinnas 11.11.2006
Vastuseid: 32
Vaatamisi: 15398

Teema küll vahepeal soiku jäänud , kuid tekkis siin paar mõtet . Huvitav miks me ei kohta Tallinnas pikette kodutute inimeste kaitseks. Kes peavad oma elu veetma räpastes urgastes , kuude kaupa pesemata ning söögiks kas siis prügikastist leitu või supiköögi almus , ja soe tubagi ainult unelmaks . Ja rahvas või vähemalt mingi osa rahvast räägib siin loomade julmast kohtlemisest jne . Ise olen küll jänesenahast mütsi ja karusnahast käpikutega koolis käinud ja ei tunne ennast küll nüüd süüdi. Ja mis uhkus see hõberebase või naritsa kasukas siis ikka on . Lambanahkne palju soojem :lol: . Metsavana pooldab karusnaha kasvatust ikka edasi . Kui see tekst siia ei sobi siis võite selle ära ka kustutada .
Postitas metsavana
P Nov 05, 2006 5:03 pm
Foorum: Biotehnika
Teema: Linnase sõklad talviseks toiduks?
Vastuseid: 16
Vaatamisi: 15343

See "retsept" oli vist " Vene jahi eripära talve perioodil " osast :D :D :D
Postitas metsavana
R Nov 03, 2006 11:08 pm
Foorum: Jahinaljad
Teema: väheke huumorit:D
Vastuseid: 7
Vaatamisi: 7084

Ei hakka uut teemat tegema lisan väikese loo siia teemase . Kuna kiire seajahi hooaeg algamas , siis kindlasti jahimeestel "tselluliidiga" probleeme . Selleks pakuksin välja väikese lahenduse . Esiteks käige kõik õhtud siga pukis varitsemas . Teiseks minge juba reede lõunast nädalavahetuseks jahile . Mobiili kõneposti laske sõbrannal lugeda "kahjuks on ta hetkel metsas ja ei saa teile vastata" . Ja kindlasti minge koju esmaspäeva pealelõunaks , soovitavalt kerges joobes . Peale kolmandat nädalavahetust märkate , et "tselluliit" on koos on koos oma asjadega teie korterist/majast välja kolinud . :lol:
Postitas metsavana
R Nov 03, 2006 2:48 pm
Foorum: Biotehnika
Teema: Linnase sõklad talviseks toiduks?
Vastuseid: 16
Vaatamisi: 15343

Sa mõtled ikka linnase jalgu siis ma arvan . Need päris toitev kraam koduloomad tahavad küll hirmsasti neid . Aga koduloomadel suurtes kogustes tekitasid nad seede häireid , aga ma arvan et igakord natuke viljale neid lisada on päris hea mõte . Linnase jalad ju hästi tugeva ja magusa lõhnaga, kitsed sead meelitab ligi küll . Kindlasti meeldib selline sööt loomadele .
Postitas metsavana
K Nov 01, 2006 6:32 pm
Foorum: Ulukid
Teema: Hunt ja koer
Vastuseid: 21
Vaatamisi: 13399

Üleeelmisel sajandil peeti huntidele jahti nimelt elus söödaga . Kuuvalgel ööl rakendati hobune ning paar jahimeest hüppasid rekke kaasas püssid ning elus põrsas . Ja siis sõideti sellistes metsavahedes kus oli lagedam ja nähtavus hea . ning põrsa vingumise peale olid hundid kohal nigu naksti :lol: Ja siis veel olid olemas hundi aiad mille tegemist võid vanast kirjandusest lugeda . Seal kasutati ka elus sööta .
Ja kindlapeale hunt tuleb elus sööda peale paremini kui raipe peale . Aga selle söödaga asi nii, et ega ta enne ikka ei tule küll kui sinu enda lõhn sealt läinud .St et hommikuks on kitsekesest järel sõrad ja sarved :evil:
Postitas metsavana
L Okt 28, 2006 6:45 pm
Foorum: Päevakaja
Teema: Torm
Vastuseid: 10
Vaatamisi: 6113

Torm lükkas pukki ümber jah . Avasin just tequila pudeli .Hea pukk oli . Aga küll kosun ja uus saab veel parem :wink: .Aga tänasest jahipäevast nii palju , et loom oli teises metsas ilmselt. Vastu õhtat kitsed juba hakkasid liikuma kuid põder oli küll kuskile mujale läinud .
Postitas metsavana
E Okt 23, 2006 6:53 pm
Foorum: Ulukid
Teema: Hanejaht 2006
Vastuseid: 74
Vaatamisi: 39747

Mina kasutan 16 kal. sileraudset ja haavlit nr.0 ja 1 . Ja väga hästi toob alla, haavli mõõt polegi nii oluline kui laske kaugus . :D Ise olen seda täheldanud ja kooliraha hulga maksnud :wink: .
Postitas metsavana
L Okt 14, 2006 6:38 pm
Foorum: Noored ja rohelised
Teema: Jahis osalemise vanuse alammäär jms (Oli:Küsimus??)
Vastuseid: 34
Vaatamisi: 18817

Sellised kurvad lood jah. Mina olin 14 kui jahil sai intensiivsemalt käima hakatud ning sellest ajast olen nimekirjas ka olnud . Ja see süsteem kehtib siiani nüüd juba 12 aastat kõik noored on nimekirjas ja saavad portsu kaa , muidugi maksavad ka loa raha . Ainuke tingimus on see ,et peab ikka üksik aju mees olema ,st mitte isa sabas karu hirmus jõlkuma vaid võrdselt teistega metsas müttama . Sest eks see ajujaht ju üks töö ole kus kõik võrdsed töölised ja peaks ikka võrdse osa ka saama .
Postitas metsavana
E Aug 28, 2006 10:16 pm
Foorum: Koertest
Teema: Jahikoera töö, paugukartus jms (poolitatud teema)
Vastuseid: 31
Vaatamisi: 16906

Eks koertega ole nagu lastegagi , et egas igast lapsest saa pankurit või advogaati mõnedest saavad pätid, vargad ja tööpõlgurid ka .Ja sellel ei ole mingit seost lapsevanematega . Minu andmetel Rootsis on selline varjant ka , et saad osta juba õpetatud koera . Ja on olemas võimalus kontrollida koera oskusi ja võimeid , samas ka näha koera vanemate tööd ja siis on tal ka näituste hinded ja jahikoera passid jne olemas . Kuid Eestis ma arvan et sellisele asjale tavajahimeeste seas puudub turg . Õpetatud koerte hinnad on seal kolosaalsed.Samas kui teha näiteks väike arvestus , kutsikas sõltuvalt tõust maksab 5- 15 tuhat eeki . Ja kui oleks võimalus osta 25 tuhande eest aasta, kahene ja juba töötav koer. Uue omanikuga harjub ta kindlasti kuid jääb ära see õpetamise trall ja kui puuduvad oskused õigesti seda teha . Eriti kui arvestada seda et keerad tuksi 15 tuhat maksva kutsika ja pead varsti uue ostma . Siis tuleb juba õpetatud koera eelis mängu . Kuigi palju ilusaid aegu koos koeraga jääb ära kaa , just see kutsika pidamise põli , paar magamata ööd ja näritud saapad jne. Aga samas väheneks ka hulkuvate koerte arv ja varjupaikades poleks nii palju tõukoeri. Kes hulkuma lastud kuna ei oska midagi jne . üks eelis veel ,et kasvataja ja õpetaja saab prakeerida välja mitte tõupuhtad ja ilma oskusteta koerad keda on võimalik siis müüa edasi lemmikloomaks kuid tõuaretuses ja jahinduses neile kohta pole . Üldiselt minul on tähelepanek (ja mitte ainult koerte vaid ka muude loomadega nagu veised, hobused ) , et ei ole rumalaid ega hullusid loomasid vaid on rumalad loomaomanikud . Ps. Erandid kinnitavad alati reeglit. :wink: Kui midagi vägavalesti läks ,ärge kõvasti lööge .
Postitas metsavana
L Juul 29, 2006 3:43 pm
Foorum: Ulukid
Teema: sead rukkis.
Vastuseid: 17
Vaatamisi: 10521

Kas pole näind, et sead rukkis või siis peale kümmet põllus. :wink: Minu kogemus on rukki ja sigadega selline ,et see neile täitsa meeldib ja seal neid lasta päris keeruline kuna rukis üks kõrgemaks kasvavaid teraviljasid . Rukkipõllus nad tunnevad end suht turvaliselt ja sinna nad tulevad alati varem sööma ja lähevad hiljem ära ka . Sõber enda põllul koristab kõigil põldudel kus sead viljas käivad paari kombaini laiuse riba vilja ära. Ja siis juba lihtne põllule minevat looma vaadelda ja ka ära kutsuda kui vaja . Meie kandis söövad sead igatahes kõike va. plekkpurke ja puitu . need olid viljasodiga söödale sattunud ja olid ainsad mis söömata olid :lol: . Aga kaer ja nisu ikka lemmikud neil kuigi söövad ka otra hea meelega , ma pean silmas põldudel käimist hetkel .
Postitas metsavana
N Juul 13, 2006 9:25 pm
Foorum: Abivahendid
Teema: soku vilistamine
Vastuseid: 68
Vaatamisi: 55225

Kaks nädalat tagasi , üksik sokk põllus ilma emata mina pillitan . Ei sõimanud aga ligemale ka ei tulnud , otsustasin ligi hiilida . Viskasin jahisaapad jalast vindil optika min suurendusele ja sammud soku poole . Ise mõne aja tagant pillitades . Kaks korda nagu pööras minu poole suuna kuid rohu sees 150 meetrit ei ole minu ala soku jahil. Siis jätsin pillitamise ja lihtsalt hiilisin ligi vindi kuuli ja soku kohtumispaik 50 m . Teisel päeval pead puhastades selgus , et sarve juurikas mäda kolle mis ulatus ajuni . Ja minu arvamus asjast, et ta ei kuulnud enam . Kuigi sarv peaaegu pronksmedal ja mingeid alaarengu tunnuseid ei olnud . Enne seda avastust jõudsin ennast juba hiilimis kunniks pidada :lol: , ja otsustasin oma soku vile metsa visata .
:lol: .Ps . Pilliks mul vaskne , kõige odavam pill ja eelmine aasta sellega sokk 30 m peale meelitatud . siis ei pidanud põhimõtteliselt vindiga soku jahti,ainult siledaga .Aga need minu elamused , pillitamist tuleb ise harjutada ja kuulmist ka veits vaja , aga üldiselt see õnneks nagu jalgratta sõit, et ei unune kui selgeks on saanud :wink:.
Postitas metsavana
P Dets 18, 2005 7:12 pm
Foorum: Üldfoorum
Teema: Vanalt hakkasite jahimeheks?
Vastuseid: 47
Vaatamisi: 22519

Avastasin just üllatusega , et jahimehe paberid juba 10 aastat käes olnud ise 27 praegast .Kolmanda põlve jahimees olen sis .
Postitas metsavana
R Dets 09, 2005 9:36 pm
Foorum: 2005
Teema: Seapõrsa noaga tapmine...
Vastuseid: 80
Vaatamisi: 48852

Kuulge mehed mis nalja teete hagijaga sea jaht . Midagi nii rumalat pole küll ammu kuulnud , sest seda meest tahaks ma näha kes oma hää jänese koera saadaks suurele kuldile järgi sügavas lumes . Mäletan vanaisa õpetusi kel oli mitu hagijat ja ta pidas nendega ilvese ja jänese jahti isegi hundile pani hagija jälje peale kuid mitte kunagi seale . Ja põhjus imelihtne suur koer ei jõua mitte kunagi lumes ründava sea eest ära hüppata . Ja teine põhjus oli veel ,et mis mõte on naaber sektsiooni meestele sigu sööta kuna hagijas ju ainult ajab ega pea looma . Sigade arvukuse tõstmiseks laika jaht ainuõige ja valik jaht pukist ,sest kui koer hoiab metsas siga kinni ja sa kas lased või torkad sea ära sis tavaliselt ülejäänud kari ei page kümne versta pääle kuid kui koer nüpeldab nad täie vilega kütiliinile ja nende pihta veel tulistatakse ka siis alla nädala nad sulle söödapeale ei tule . Ja valik laskmisest sellistes tingimustes ma üldse ei räägiks . Ärgu keegi solvugu kuid õige seajahi elamus ainult koertega(laikadega) ja ajus .Põrutasin ennist küll veits teemast mööda võibolla aga see noaga ületorkamine esimesel korral noorel jahimehel võib kujuneda mitte kõige ilusamaks elamuseks ning seda tuleks ikka vanematelt meestelt õppida enne kui ise proovima minna , juhtnööre õppige ikka oma pundi meestelt , sest sellise videoklipi ülesriputamise peale kuulame me pikka aega seda loomakaitsjate ja roheliste ja taimetoitlaste loba ja ... Kivakotti kõigile homseks . Pikk jutt nüüd küll sai aga mitte ehk kõige lollim .