Jääger-online jahindus foorum

kui asi toimub siis meilt ka 2tk tulemas

ei oska nii pikalt (kaks kuud) ette mõelda aga sätin selle 27juuni endale sobima

Lugesin ka siis lõpuks selle teema algusest lõpuni läbi
Kus siis nende meeste märklaudu näha saab kes kodus lasid?
Olen ka huvitatud osalemisest, käisin isegi salaja juba proovimas
Vaatasin piltidelt neid WSM -mi laskmislaudu, kas kusagil on selle laua horjeteeruvaid mõõtmeid? Peaks omale ka miskit sellist toekamat kokku peksma.

kult kirjutas:Kui tahad aga täesti ilusa süüga puud,siis mine metsa ja otsi nii suurt kasepahka millest püssilaad välja annaks.Veel olen näinud ilusa süüga sookaske.Siin vist on nendest pahkadest isegi pilte olnud.

siin on näidis siis soo kase tyvest.
pildil on yks ja se sama kaba
ennem viimistlust:



Õige peitsi kasutamisel muutub asi tundmatuseni, sellisest läbikasvanud puidust kaba valmistamine on paras k..pp , peits peaks olema aeglane, kiire peits ei too syyd välja, kuivab ennem kui imenduda jõuab
siin täpselt sama asi pärast viimistlust:

Mart kirjutas:

kakuke kirjutas:Millega te hülsi kaelu seest poolt määrite enne kalibreerimist, kui määrite?

Selle sama Hornady määrdeõliga, selle sama õlitamise mati peal. Võtan hülsi kätte ja asetan kael alla poole matile ja siis pööran korra hülssi seal peal ja ongi kõik. Igat hülsi kaela ei määrigi, see kalibreerimise ajal tunda, kas üle kahe või kolme.

reinuvader kirjutas:Muidu seestpoolt kaela määrimiseks kasutan samamoodi nagu Mart seda sama Hornady määret ja määrin umbes igat 5-endat.

tegin siis sellise avastuse
ultraheli puhastiga puhastatud kestad ei vaja enam seest kaela määrimist, tulevad matriitsist sama kergesti välja kui määritud kestad,

kakuke kirjutas: Sako tehas paneb, aga tehases sellele taha N135´ga 3,0 g. Vot nii.

3,0 on kirjas Sako tabelis, tegelikult on seal taga 43,4gr ehk 2,81g aga mine võta kinni mis rohtu sinna taha on topitud kiskusin lahti mõned tehase laetud paugud ja kaalusin yle. Sako tabelis antud rohukogused ei pea paika järgmistel 308 kuulidel: range 8g, arrowhead II ja samuti se 6,6g super range, teiste kohta ei oska kommenteerida.

wsm kirjutas:Väike spikker: N 130, 2,33gr ja padruni pikkus 65 mm peaks töötama laitmatult.
Tikka varmint laseb sellega kuul-kuuli 100-lt meetrilt

selle proovin ära Ostsin ka kunagi neid terve hunniku ja on teised juba tykiks ajaks seisma jäänud.

Sai mindud siis solgutamise teed ja soetatud ultraheli puhasti se 1,4 liitrine
Tegin esimesed katsetused, vee ja äädikaga, puhastab muide ka sytikupesad brobleemideta ja jäid pealt ilusad siledad
Paremal on 480 sekki taimeri aeg ja vasakul 2*480sekki ja seest läigivad hylsid ka kui arsti riistad
Kas keegi oskab veel miskit peale äädika soovitada? jääks se soodas leotamine ära.

Tänud soovitajatele

Tõmbaks siin sae jälle käima,
palju aega on möödunud viimasest postitusest. Kas keegi on midagi uut leiutanud kestade pesemiseks? Kuidas õigustavad need kestade pesuks mõeldud tumblerid? Kas tasub muretseda, kui tasub millise firma oma eelistada?

tõmban siia oma 308 varminti projekti siis ylesse

Idee kypses umbes aasta tagasi, seda sama teemat sirvides, ajal kui mul vintr relva soetus just plaani võetud. Eesmärgiks oli siis soetada raud mis oleks täpne, ylejäänud polnud soetamisel tõesti oluline.
Nyyd siis asja juurde, tahtmine oli teha miskit sellist ergonoomilist mis sobiks nagu valatult ja samas ei paistaks visuaalsel vaatluseml kõige koledam välja. Pikka aega sai seivitud netist arvutisse igasugu huvitavaid kabasid ja nende erinevaid lahendusi kuni pilt silme ees valmivast klotsist ja selle mõõtmetest hakkas looma.
Algselt sai joonistatud paberile, seda sai seal kohendatud mitmeid kordi (sest paber kannatab ju kõike ja ei maksa mitte midagi), seejärel tehtud vineerist sabloon.


Järgmisena sai liimitud kokku toorik mis vastaks joonise mõõtmetele, lõigatud välja ja tehtud sellesse raua ja lukupesa.


Suurimaks väljakutseks osutus magasini lukustusele lahenduse leidmine. Lukustus valmis pildil olevatest materjalidest.



Edaspidine tegevus on kõige aeganõudvam, peitlitega kuju andmine vaheldumisi proovimisega. Mis kyljest lõikad se läinud ja seda tagasi ei pane.


Lõpp sobitamine liivababeriga NR120. Peale seda lihv 150, 180, 240 kuni 400-ni
Rihvelduste tegemine ka väga aeganõudev töö. Siinkohal pean tänama foorumi kasutaja Sarvikut kes valgustas vähe kuidas se töö käib ja millised töövahendid välja näevad, ja yhte teist head meest kes aitas need jubinad usast minuni toimetada.
Enne lõppviimistlust kõik kokku, kaba kylge ja mõned proovilasud veendumaks et kõik istub. Yllatus oli suur kui 100m tabamus ala kahanes endise 153mm-lt 94mm-le (lasin siis käepealt ja jahimehe asendit kasutades nii, et kyynarnukk ei toetu puusale) samas algse plast kabaga mis kohe kuidagi õlga ei hakanud oli A4 pihtasaamine 100m-l tõsine katsumus.


Peitsimine, õlitamine iga kihi õlitamisel poleerimine ja lõpuks 3 kihti vaha. Peale esimest õli kihi peale kandmist vanutasin kaba karu keelega.


Tulevikus tahaks leida kuskilt või viimasel juhul teha sellele veel sobivamat kaba amorti.
Kogu selle töö peale kulus ajaliselt umbes kuu.
vaated mõlemalt poolt



Võib olla rikkusin seda projekti ellu viies mõnd relvaseaduse punkti sest mingit ymber ehitus litsentsi ei oma aga loogika ytleb et mingisugust relva olulist osa ma ei muutnud, eks hinnangu annavad spetsialistid kui neid kuskil peaks leiduma.

Eerik kirjutas:Ellnimetatud kuulid nüüd ära proovitud . Tiiru tulemustega igati rahul . Kuule palju polnud , oleks tahtnud rohkem katsetada . Lasin 35 meetrile , 50 ja 75 peale . Lähematele distantsidele kahe erineva rohukogusega . Tulistatud sai tavalisse püstoli lehte . 35-50 meetril 5 kuuli hajuring nr. 8 alas . 75 meetril olid kõik ilusti mustas või vähemalt puutusid seda . Tahab saada korraliku laengut , ehk siis suuremat algkiirust . Arvan ka , et silinder raud tuleb asjale kasuks .
Hetkel kiirusi ei mõõtnud , polnud aega nii suuri ettevalmistusi teha . Tellin kindlasti juurde , et neid täpsemalt läbi katsetad .

se pystoli märkleht ei ytle mulle midagi, palju oli grupi läbimõõt millimeetrites?
kuidas se saba seal tina otsas kinni istub kas kruviga?

Sileraudse puhul on kõige olulisem õlga sobivus. Minu esimeseks rauaks oli ka IZ 27, mille ise valisin arvates oma iseenese tarkusest ,et se sobib ideaalselt õlga. Paari kuupärast sain alles aru et se ei sobi mitte kuidagi. Sai lastud sellega ka palju tiirus ja kyllaltiki häid tulemusi.
Minu soovitus: kui kinnisilmadega pyssi palge tõstad ja silmad seejärel avad peaks latt paigas olema.
Tänaseks on soetatud kõrvale kymnetes kordades parem sileraudne tulenui aga olen hädas ja võitlen eelmise pyssiga käesisse harjunud valede laskmisvõtetega.

liikuvaid märke lähedalt kindlasti ei saa lasta, 200 peale juba kõndivat rebast saab.
Ma olen sellega kyll rahul, selline väike junn ja ei kaalu peaaegu mitte midagi kui kylge keerad siis tunda kyll ei ole, nagu mingi raskus kyljes oleks. Sobib sako ja tikka rihma kinnitustega täpselt kokku, käib rihma vahele, kiire kylge panna ja maha võtta. Soovitada ei julge sest mul pole teiste firmade bipode kasutuses olnud ,et võrrelda teistega. Lemmik tegevus sellega on 100 pealt vareseid lasta, sihtides ainult pähe
Ilmselt se WSM-i varjant on parem mis liigub kylgsuunas. Selline näeb välja:

tellisin ka pool aastat tagasi omale Harrise pibode (mõõdus 6-9) soomest, maksis 63euri pluss saatmine.

Tere! Kirjutan teile suure murega.

Olen juba kaua kahtlustanud, et mu naine petab mind. Tihti juhtub, et tema mobla heliseb, tema aga vaid vaatab telefoni ja katkestab kõne sellele vastamata. Sageli on ta "tüdrukutega" väljas, ja kui küsin milliste tüdrukutega, siis on need alati töökaaslased, keda ma ei tunne.
Olen püüdnud jälgida aknast kui ta taksoga koju saabub, kuid ta tuleb alati viimase kvartali jala ja mina ainult kuulen kui auto minema sõidab. On see üldse takso?
Paar päeva tagasi tahtsin tema telefonist kellaaega vaadata ja sellest läks ta pööraseks karjudes, et mina spioneerin. Ma pole tahtnud temalt midagi välja pinnida ning kas ma tahangi asjast tõtt teada? Eile õhtul otsustasin siiski olukorda uurida.
Jäin varitsusse meie korteri lähedal oleva pargi põõsastesse, maskeerimisülikond seljas ja püss käes. Pika ootamise peale peatus lähikonnas mersu, milles mu naine suudles kirglikult mulle tundmatut meest.
Hiilisin peitu oma auto taha, et end mitte välja anda. Seal kükitades märkasin rooste algeid oma auto tagumise koopa äärel. Nüüd tahaksingi ma teilt küsida, kas ma peaks teie meelest vahetama autol terved tagatiivad või aitab koopaservadest?

tulles tagasi selle teema juurde siis topin siia ka mõned oma kuulide proovid. Igasse lehte on lastud 5 kuuli 100m-lt cal.308 T3 varmint. Alustaks Hornady HP/XTP 90gr-st, retsept all pildi nurgas.Tahab saada ilmselt veel kiiremat rohtu taha. Kas keegi on yldse seda katsetanud kunagi looma peal? kas selline võiks sobida ntx koprale?


Barnes TTSX 180gr N140-42,1 Kuul on lastud läbi 8mm vineeri ja kataloogidesse, avanemine näha pildil, avanenud natuke vähe ja 140 rohtu taha rohkem ei mahu, kellegil on äkki kogemusi vb peaks kasutama 5-seeria rohtusid?


Scirocco II 180gr N140-43,3gr col 70,85
huvitav on see, et neil kuulidel meeldib sättida end millegipärast ritta.
Viimased ostetud tehase laetud padrunid olid millegipärast suure hajuvusega (6-7cm). Kakkusin lahti kolm Sako laetud padrunit rohukogus kõikus 42,1-43,3gr-ni


Sierra HPBT 168gr tõsine yllatus 5tk 100m