Jääger-online jahindus foorum

Hundikari ründas peremehe lähedal jahikoera. Sute julgus teeb
kohalikele jahimeestele muret

Meelis Kalme

Tihemetsa külje all Mustla külas toimus sel nädalavahetusel verine
vahejuhtum: metsa rajakaamerat paigaldanud jahimehe noort
taksikoera ründas hundikari. Mitme kohaliku sõnutsi on soed
sealkandis lausa ebatavaliselt julgeks muutunud: kuu aja sisse
mahtuvat mitu rünnakut. Keskkonnaagentuuri hundispetsialisti
hinnangul on aga olukord endine.

Laupäeva varahommik. Piirkonna jahimees Jaan Schults valmistub minema
kodulähedasse metsa rajakaamerat paigaldama ja kutsub maasturi peale üheksa kuu
vanuse jahikoera. Elava loomuga ja uudishimuliku taksi nimi on Ralf.
Kuigi tavaliselt Schults püstolit metsa kaasa ei võta, teeb ta seekord erandi. Hiljem ei
oska mees öelda, miks ta nii käitus. Kummaline sisetunne käskis.

Poole kümne paiku jõuavad Schults ja Ralf autoga sihtkohta.
Schults jalutab metsateest mõnesaja meetri kaugusele soolaku poole ja truu kaaslane
uudistab läheduses metsaalust. Aeg-ajalt kuuleb peremees noore koera lustlikku
klähvimist. Korraga saabub vaikus. Kui hakkab kostma taksi kaeblikku kiunumist,
saab selgeks, et midagi on valesti.
Ärevil koeraomanik jõuab teha mõne sammu, kui näeb mõnekümne meetri kaugusel
puude vahel suurt looma. Esimene mõte on: hunt, kuid selles ei saa kindel olla.
Schults astub paar sammu tagasi ja märkab veel teist ja kolmandatki looma. Nüüd on
jahimehel pilt selge: need on täiskasvanud hallivatimehed.
Jahimees haarab püstoli ja laeb selle. “Tegin hoiatuslasu õhku,” meenutab Schults
juhtunut.
Esimene susi paneb liduma. Pärast kahte järgmist lasku pööravad minekule teisedki
kaks võsavillemit.
Suurem oht möödas, ruttab Schults Ralfi juurde. Loom lebab oimetuna külili, verd
voolab. Õnneks teab peremees, mida teha. “Võtsin koera, panin sõrmed aukude ee,”
selgitab ta.

Nüüd võtab Schults ühes lemmikuga suuna Pärnule. Loomakliinikusse.
Kuigi olukord tundub hull, selgub loomaarsti juures, et luud on terved ja siseorganid
vigastamata. Siiski tuleb üldnarkoosis panna naha alla dreen, et haavavedelik välja
voolata saaks. Tohter määrab Ralfile tugevad valuvaigistid ja antibiootikumid.
Nii kirjeldas Schults laupäeva hommikul juhtunut, kui pühapäeva hommikul Ralfiga
koos ajakirjanikule sündmuspaika näitas. Taks takseeris nõrga olemise kiuste juba
omil jalul metsaalust, kuid peremees avaldas muret: kas edaspidi peab elama huntide
hirmuvalitsuse all ja relvata ei saagi enam metsa minna?
“Suure tõenäosusega see paugutamine päästis koera elu,” sõnas Schults.
Ebatavaliseks muutis vahejuhtumi tema sõnutsi asjaolu, et hundid ründasid koera
hoolimata inimese juuresolekust.

Rünnakupaika oli tulnud uudistama ka Tihemetsa jahiseltsi juht Väino Lill, kelle väitel
tõendab juhtunu, et huntide arv on piirkonnas ületanud mõistlikkuse piiri. “Viimase
kuu aja jooksul on olnud kolm koerte ründamist kahe kilomeetri raadiuses,” märkis
Lill. Tõdedes, et nüüd saab kindlalt väita: rünnakute taga on soed.
Kahe kilomeetri raadiuses kadus Lille sõnutsi mõni nädal tagasi üks koer jäljetult.
Kuna ümbruskonnast leiti karvu, arvatakse, et koer langes huntide saagiks.

Mõne nädala eest saus arvatava huntide rünnaku ohvriks veel teisegi pere lemmik.
Koduvalvur jäi vigastustest hoolimata õnneks elama. Kas ründasid kindlasti hundid?
“Kes see muu siin olla võis,” arvas kohalik elanik Enn Lilleleht enda emale kuuluva
koera ründamise asjaolusid selgitades. Lillelehe jutu järgi pole piirkonnas hulkuvaid
koeri.
Ent hunte hulkuvat lähikonnas rohkesti. Lill ja Schults rääkisid koguni kolmest
karjast. Võsavillemeid märgatakse koduaedade taga ja lausa Kilingi-Nõmme tänavatel.
Tihemetsa kandi mees Harald Laande märkis, et tema on kodu juures huntide
ulgumist kuulnud omajagu.
“Ilus selge ilm oli, kui isahunt hakkas siin uluma üksi. Võrratu muidugi ... aga kuidas
kellelegi,” muigas soliidses eas mees, kui tuletas meelde 2017. aasta 30. detsembri
hilisõhtut. Mullu 1. mail käratsenud aga terve kari hunte hommikul kell kuus tema
elamise lähedal. “No küll andsid,” meenutas Laande.
Igatahes on Lille väitel hunte liiga palju ja nad ei karda inimest enam üldse. Tema kui
40aastase kogemusega jahimees möönis, et loomulikult on koerte murdmist varemgi
ee tulnud, küll mie nii palju samas kohas ja lühikese aja jooksul. Mure põhjuski on
Lillel teada: hundiküimise lube antakse liialt vähe.
Huntide ohjamisala ulatub Lõuna-Pärnumaal Mõisakülast mereni. Äsja alanud
jahihooajal tohib sel suurel alal küida kolm hunti. “Kui me räägime, et meil on siin
kolm hundikarja, siis see ilmselgelt ei tundu olema piisav. Juurdekasv on tunduvalt
suurem,” leidis Lill.

Küttimislube väljastab keskkonnaamet keskkonnaagentuuri soovituse põhjal. Need
omakorda põhinevad seireandmetel ja statistikal. Nagu agentuuri hundispetsialist
Marko Kübarsepp tõdes, püsib huntide arvukus enam-vähem sama. Ka ei näita statistika ebatavalist muutust hundirünnakutes.
Schultsi koeraga juhtunu võis Kübarsepp kokku lausega: “Siin ei ole midagi
iseäralikku.” Pealegi on eksperdi sõnutsi rünnaku asjaolud ebaselged. Pole teada, kui
kaugel koer täpselt peremehest oli, ega noor ja uudishimulik koer võinud huntides
mängukaaslasi näha, kas soed proovisid kaitsta kutsikaid või nägid koeras
konkurenti.
Hundiuurija hinnangul oli see sisuliselt jahiolukord, sest lõastamata jahikoer jooksis
metsas ringi. Hundirünnakuid esineb aga Kübarsepa jutu järgi Eestis ülivähe. “Näiteks
Soomes on hundid rünnanud sel aastal umbes 50 koera,” võrdles ta.

Jahindusnõunik: Jahimeeste arvamus on kallutatud?
Keskkonnaministeeriumi jahindusnõunik Tõnu Traks teatas 28. oktoobri Tartu
Postimehe veergudel, et jahimehed tahavad vaid jahti pidada ja seetõu on
nende arvamus üsna kallutatud. “Mõni aasta tagasi tegid kaks hunti pahandust
Haapsalu kandis ning nende paharettide tabamiseks taotleti kaks eriluba, mille
jahimehed ka said. Siis aga lasti kaks ettejuhtuvat hunti maha ja paharetid
tegutsesid ikka edasi,” tõi Traks näite. Ta selgitas, et küttimislubade
väljastamisel tuleb võa arvesse kahte asja: seiret ja jahimeeste soovi küttida.
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts hindas olukorda agentuuri spetsialistist
mõneti erinevalt ja ütles, et jahimeeste seltsile tuleb viimasel ajal varasemast rohkem
teateid hundirünnakute kohta. Samuti nähakse võsavillemit asustatud paikades aina
sagedamini.
Põhjuste suhtes jäi Korts kahtlevale seisukohale. “Kui teda (hunti, toim) rohkem ei
ole, küttimissurve on olemas, toit on olemas, miks ta siis (asustatud kohtadesse,
toim) tuleb? Kas hundi käitumises on midagi muutunud?” arutles ta.

Korts heitis kinda agentuuri teadlastele: “Me vaatame lootusrikkalt teadlaste poole:
milles asi on?”
Tihemetsa rünnaku asjaolusid Korts täpselt ei teadnud. Ta nentis, et jahikoeraga
metsas käies on loomulikult omad riskid. Siiski jäävat vastuseta küsimus: kui koer
tõesti peremehe lähedal oli, siis miks hundid tarkade loomadena inimese vastu hirmu
ei tundnud?
Korts tunnistas, et praegu on küsimusi rohkem kui vastuseid. “Hundil on õigus elada
nagu kõigil teistel,” nentis ta. “Lahendus ei ole ühe või teise liigi äraküttimine ega
inimeste kolimine. Lahendus on kuskil keskel, meie ootame soovitusi.”

Saarde vallas ühisjahil lasti lubatust rohkem hunte:
küttimismahuks oli kehtestatud kolm, surmati aga neli looma.

Mullu jaanuaris lasid jahimehed Saarde vallas Kalita külas
ühisjahil lubatud kolme hundi asemel neli, mille eest
keskkonnainspektsioon (KKI) määras jahijuhile ja Nõmme
jahiseltsile kopsaka trahvi. Kütid ei leppinud sellega ja nüüd
vaeb juhtunut kohus.
17. oktoober 2019, 0:01

Küttide sõnutsi lasid nad mullu 20. jaanuaril kolme hundi asemel neli, kuna jahi
käigus sai üks susi tabamuse neile märkamatult. Pärast jahti näinud jahijuht
verejälgi ja seejärel haavatud hunti. Looma piinade lõpetamiseks teinud ta
halastuslasu.
KKI heitis jahijuhatajale ee, et too ei peatanud laskude tulemuse kontrollimiseks
ühisjahti. Samuti ei teinud ta hundi haavamise kohta märget jahiloale, mistõu
saigi rikkumine võimalikuks. Neljanda soe surma järel kirjutas jahijuht välja
suuruluki jahiloa. Selle väljastamiseks puudus aga inspektsiooni määratud
küttimismaht.

Inspektsiooni hinnangul pidanuks jahijuht – Nõmme jahiseltsi juhatuse liige, kelle
pädevuses on jahiseltsi lube väljastada – pärast esimest lasku jahi peatama.
Seejärel oleks tulnud lasu tagajärge kontrollida ja teavitada kaaslasi, et lasta saab
veel vaid kaks su.
“Huntide puhul kehtib Eestis isendikaitse,” märkis KKI jahinduse peainspektor
Tanel Tiirats. “Igal aastal kehtestatavad küimismahud on seatud kindla
eesmärgiga, millest kinni pidada on populatsiooni jätkusuutlikkuse pärast
äärmiselt oluline.”
Küimismahu ületamine kahandab hundiasurkondade arvukust ja
taastumisvõimet. Selle ärahoidmiseks ongi kehtestatud ranged juhised ja
piirangud.
Inspektsioon määras jahijuhile küttimismahu rikkumise eest 500 ja jahiseltsile kui
juriidilisele isikule 1600 eurot trahvi.
Jahijuhataja ja ühtlasi jahiseltsi esindaja Rein Laid leidis kohtus, et inspektsioon
korraldas väärteomenetluse pealiskaudselt, tähtsaid asjaolusid välja selgitamata.
Ta märkis, et jahijuhataja, avastanud verejäljed pärast jahti ja leidnud haavatud
hundi, käitus humaanselt, kui tegi halastuslasu, selmet jätta loom piinlema.
Laidi hinnangul käitus jahijuht õiguskuulekalt ka siis, kui teatas juhtunust kohe,
kuhu vaja, muu hulgas KKIsse, kust anti korraldus hunt jahimajja viia. Liigutada
looma ilma loata oleks jahijuhi sõnutsi tähendanud salaküttimist.
KKI arvates olid kaitsja väited aga tavapärased argumendid olukorras, kus muid
konkreetseid puudusi esitada pole.
Kohus ongi seni nõustunud inspektsiooniga: neljanda hundi laskmist saanuks
vältida. Viimane otsus tuli 11. oktoobril, kuid pooltel on õigus esitada
kassatsioonkaebus riigikohtusse. Kas jahijuht ja -selts seda teevad, on toimetusel
teadmata, sest Nõmme jahiseltsi esindaja ei soovinud teemat enne kohtuvaidluse
lõppu kommenteerida.

4. juuli “Ringvaate” saates väitis keskkonnaagentuuri (KAUR) töötaja, et suure tõenäosusega on mõned kuud tagasi Sindi paisust päästetud ning seejärel kaelustatud hundi kadumises süüdi illegaalne küttimine, nentides, et hundi saatus ei ole lõpuni selge. Ametniku avalik esinemine tõi aga kaasa Eesti jahimeeste seltsi (EJS) ja keskkonnaagentuuri avaliku vaidluse.

EJS avaldas “Ringvaates” tehtud avaldusele vastuseks teate, milles heideti agentuurile ette ebakorrektset käitumist, sest jahimeeste katusorganisatsioon on alati ja resoluutselt astunud salaküttimise vastu. “Avalikust sektorist ehk meie kõigi taskust palka saava KAURi töötaja ei tohiks lahmida riigitelevisioonis tõestamata faktidega. Jahimehed on olnud riigile ustav partner Aafrika seakatkuga võitlemisel ja täidavad ühiskonna tellimust ulukite arvukuse reguleerimisel,” nentis seltsi president Margus Puust seltsi veebilehe vahendusel.

“Kui tehakse kindlaks, et hunt on illegaalselt kütitud ja süüdi on konkreetne isik, näiteks jahimees, siis karistame täie rangusega. Selline umbropsu lahmimine ja süüdistamine aga heidab varju nii keskkonnaagentuurile kui jahimeeste kogukonnale,” põhjendas president. Enda sõnutsi saab ta inimlikus mõttes Kübarsepa hingevalust aru, aga mingisugune takistusäng ei anna kellelegi, eriti riigitöötajale, õigust sel moel käituda.

Täna vastas KAURi direktor Taimar Ala etteheitele. “Keskkonnaagentuuri töötajad on kogu perioodi vältel andnud intervjuusid, vastanud ajakirjanike küsimustele, koostanud pressiteateid ja artikleid, esinenud tele- ja raadioeetris, andnud endast parima, et info soe ettevõtmistest kõigi huvilisteni jõuaks,” ütles Ala avalikus pöördumises.

“Juunis kadus GPS-saatja signaal ja teemaks tõusis kartus, et hundiga on midagi juhtunud. Sellest alates on meedias levinud ohtralt kõikvõimalikke versioone sellest, mis võis kadumise põhjustada. Eri allikatest on jäänud enim kõlama arvamus, nagu oleksid hundi tapnud salakütid,” täiendas ta.

Ala ei tahtnud laskuda demagoogiasse ega arutleda selle üle, kas rahvusringhäälingu otsesaatesse “Ringvaade” kutsutud ja seal ulukieksperdina esitletud spetsialist esitas saates enda või tööandja ehk KAURi seisukohti. Ehkki seda nõnda ei esitletud, oli stuudios agentuuri töötajast ulukiekspert, kelle töösuhe ei katke väljaspool ametlikku tööaega.

“Võin kinnitada, et keskkonnaagentuur tugineb faktidele ja annab hinnanguid teadus- ja teadmispõhiselt. Sellegipoolest ei ole maailm mustvalge ja täpsema teabe selgumiseni jääb ikka mõningane määramatus, millele oleme Sindi hundi teema kajastuses pidevalt viidanud. On ilmne, et selle asja puhul on selge avalikkuse huvi ja vaikimine poleks alternatiiv,” nentis agentuuri direktor. Ta täiendas, et KAURi kommunikatsioonitöö on koordineeritud ja see peab tagama Eesti rahvale parima teadmise keskkonnaga toimuvast.

“Praegu tundub uskumatuna EJSi seisukoht, justkui avaliku sektori töötaja peaks olema oma arvamustes suukorvistatud või edastama tsenseeritud ja vaid mõne huvigrupi ootustele sobitatud sõnumeid,” leidis Ala, nimetades sellist eeldust ja eelistust kohatuks. “Meie spetsialistid on kahtlemata eksperdid, kes tuginevad pikaajalistele kogemustele, rahvusvahelisele praktikale ja faktidele.”

“Tunnen jahimehi ja -naisi kui valdavalt tasakaalukaid ja loodusest hoolivaid inimesi, kelle jahihuvi ei toida mitte tapakirg, vaid märksa kõrgemad väärtused. Palume vabandust, kui ehk otsesaates ulukieksperdile kohapeal “kergelt suhu topitud” või mõnest kirjaloost kontekstist välja tõstetud sõnad jahindushuvilisi riivasid. Nii ei pidanud see olema ega minema ja me ei osuta kuidagi ei jahimehele ega kellelegi teisele kui vaid arvatavale inimkäele, mille osalust toetab tõenäosusteooria seni kogutud andmete põhjal,” teatas Ala.

Ala kinnitas, et jahimees oli ja on KAURi hea partner, kelle arusaadav huvi on loodusvarasid säästvalt kasutada oma tegevuspiirkonnas. “Koostöös on olnud võimalik paljugi ühiskonnale kasulikku teha ja loodan, et ühise eesmärgi nimel tegutsemise soov säilib tulevikus,” lõpetas direktor pöördumise.

annaliisa kirjutas: Kas ostsid? Kas toimib?

H:Owl kirjutas:... Minu küsimus seisnes selles, et kas kuuliga laetud padruni puudumine minu (kuuliga laetud) püssis vabastab mind suuruluki laskekatse kohustusest?

tõendab tema õigust osaleda suurulukijahil kütina ja kasutada uluki laskmiseks jahipüssikuuliga laetud padrunit.

Välek kirjutas:Saamatajäänud tulu tehtud töö eest ju ongi kahju.

sooviku kirjutas:Nii vananenud,et lehekülge pole olemas