Jääger-online jahindus foorum

Kõik koeraga kopraid kimbutavad kütid on kindlasti pidevalt hädas kobraste urgudest väljasaamisega. Ja just nendest urgudest, kus vett nii palju, et koer järgi ei saa minna. Koer lõugab kaelani mudas ja vees, aga kobras välja ei tule.... ja sina muudkui kaevad ja kaevad ja otsid ja jälle kaevad ning siis liigub kobras järgmisesse käiku, mis vett täis ja sina jälle kaevad. Paari tunni pärast on kraavikallas, kui šveitsi juust. Ega elu peagi lihtne olema ja see tohutu kaevamine ja sondeerimine ongi üks koprajahi võludest AGA on kellelgi mõni abivahend töö hõlbustamiseks välja pakkuda? Kaikad, trossid, dünamiit, tossupommid, amfiibkoerad ??? Keegi mainis, et lehepuhur pidi asja hästi ära ajama- paned aga otsa vett täis käiku ja "mulistad" kopra kuivale ...

Küsimus tarkade klubile: kuidas parkimata nugisenahku aasta või kaks hoida? Ei tahaks ka ise poolmuidu ära anda. Kas vaakum, sügavkülm või jätta toas sarve otsa rippuma? Veel mõni asjalikum lahendus?

Korjan homme kastidest lõksud ära. Kastid jätan metsa - kui kellelgi neid nelja lauajuppi ja võrgutükki vaja, las siis võtab ja saab õnnelikuks. Sellel hooajal kuue kasti peale kaheksa nugist. Viimane oli suur kui vana kõuts, nahk on pea 10 cm pikem, kui teistel. Oli molli pidi vahel ja kõlkus raudades, traadi otsas. Ilma kinnitamata oleks **** kui kaugele läinud.
Kõige paremini toitis koht, mida alates augustist sisse söötsin. Järgmisel hooajal peab eeltööd korralikumalt tegema.

Leia aega nahk korralikult maha võtta, siis pole hiljem tohutut kaapimist. Peale nülgimist kõva sool peale ja soolduma selliselt, et soolvesi välja nõrguks. Olen viinud Tartu Elpisesse ka kopranahku, kus paar kilo liha küljes (sõbra nülitud). Sellisel juhul on oht, et höövel lõhub naha või et sool ei ole nahani jõudnud ning karv tuleb lahti... Siiani on ka sellistest käkkidest asja saanud.

[quote="JoosepL"]Aga kas keegi oskab ka öelda poolautomaatide lasketäpsuse kohta? Lasevad ilusti või tavaliselt kipuvad kuhugi suuna viltu laskma? ( Just kuuli, haavlilaskmise puhul pole see just nii oluline).[/quote]

Kui sul püssist kuul jookseb pool meetrit vasakule, siis teeb seda ju ka haavlilaeng ! Eks kuuli jooks sõltub konkreetsest püssist, mitte margist. Endal kogemus Remington 11-87, igat kuulitüüpi selle raud ei seedi, aga Monolit jookseb kenasti

Täiesti nõus, et jahti ei tohi labidaga pidada ja selline massiüritus oli pigem kahjuritõrje. Aga olles ise seal viibinud, võin kinnitada, et labidaga ühtegi looma ei löödud ning see vehkimine oli kobraste kahva hirmutamiseks. Tahtsime head, aga välja kukkus nagu alati....

Endal paar aastat Remington 11-80. Plussid: võimalus ühele püssile erinevaid raudu kombineerida - linnujahiks vahetatavate tsokkidega raud, suurulukijahiks SLUG kuuliraud (hea lühike toru võsas ragistamiseks ning suurem laskekaugus, kui tavaline sileda raud). Esimese kahe padruni vahetus käib sama kiirelt, kui lahtimurtavatel püssidel. Täpne, lollikindel, kõikidele lukuosadele saab lihtsalt ligi. Siiani ei ole ühtegi tõrget ega ümberlaadimise probleemi olnud.
Miinuseks: kuna ümberlaadimine käib püssirohu gaaside toimel, siis puhastamine paras ettevõtmine. Benellidel toimus ümberlaadimine vist tagasilöögi abil ja neil puhastamine palju lihtsam.
Mis puutub võõrkehade eemaldamisse, siis mul on taskus vastav nöör, mida on lihtne rauast läbi tõmmata. Ka minul kulus õige moona otsimiseks natuke aega - kõik kuulid lihtsalt ei jooksnud nii hästi, kui oleks soovinud. Monoliidiga olen rahul- kuhu sihid, sinna laseb.

Sai ka sealt uuritud, aga enamus USA sagedusega. Kas neid ümber ei anna häälestada?

Olen sama probleemi ees, mis hundikütt. Gepsuks täiesti toimiv 220, aga rihmadest tunnistab see mudel vaid DC 30 (mida enam ei toodeta ja ei minu teada uuena ka ei turustata) ning DC 40 (seda rihma õnneks veel kaubanduses liigub). DC 40 rihma hinnaks on 200 raha ringis. Kardetavasti ei ole aasta pärast ka DC 40 enam saada.... aga selleks ajaks ehk juba uued seadmed ja mõistlikumad hinnad.

Tänan info eest. See on USA varjant, aga mul EU. Minu teada need seadmed omavahel ei suhtle. Kui kellelgi veel midagi silma jääb, andke palun teada.

Värske jälje peal kilkab ka joostes, aga see peab siis tõesti värske jälg olema. Kui loomale juba lähemale jõutakse siis see kila on lausa nauditav Ennist jäi mainimata, et oma hulljulguses on foksidel kombeks tihti veterinaari visiidile sattuda (eelmisel aastal kolm õmblemist). Viimasel korral oli tarvis teha vaid üks piste ja selle tegime ilma tuimestuseta - tea, kas sellest, aga sel aastal hoiab suurte sigadega suuremat distantsi

Endal siledakarvaline foks kolmandat aastat ja olen väga rahul. Siledakarvalise eelis see, et ei pea trimmima, kammima. Käib kopraurust läbi, näeb välja, kui pa... käkk- poole tunniga pori kuivanud ning karvast välja langenud. Minu koer ajab põtra, siga, rebast, kährikut ja käib kopraurgudes. Kitse jälje vastu erilist huvi ei tunne ja nugist puu otsa haukuma ei ole õpetanud. Verejäljega saab samuti hakkama:-). Miinuseks- vähemalt minu koer ei tee suurulukijahis kilomeetriseid otsinguringe, piirdub 200-300 m. Samas selle koera vend põrutab just suuri ringe teha... Kui värske jälg ees, siis ei jää jälitamisvisaduses sugugi laikadele alla. Fokside hing ei mahu kuidagi nende keresse ära - käituvad nagu oleks neil dogi kere. Suurt kaklemist ei ole olnud, aga paaril laikal on moll ikka puruks tõmmatud. Lastega seevastu saab suurepäraselt läbi, kui mänguhoos haiget tehakse, siis läheb pigem ise minema või poriseb pahaselt ja hoiab distantsi. Igas jahtkonnas peaks laikade kõrval ka mõni foks või taks olema, koprajaht koeraga on minu meelest üks põnevamaid. Soovitan soojalt, aga tõesti - enne uuri, et vanemad ikka töökoerad oleks!

Kas kellelgi ei juhtu olema Astro 220 Nordicu kaelarihma (DC40)? Oleksin ühest rihmast huvitatud. Pange palun pakkumine privasse või tel: 52 64 768. Ette tänud.

See teema võib küll juba leierdatud olla, aga: kui värsket sööta hoiate nugisekastis? Ka väikese plussiga muutuvad liharapped paari nädalaga ligaseks ja haisvaks. Olen sellise sööda välja vahetanud värskema vastu. Miinus kraadidega mõistagi pole muret. Kuidas Teie toimetate? Vahetate sööta regulaarslet, lisate ka külmunud söödale mõne värske pala peale?
Ette tänades.

Küsimus tarkade klubile: kui sageli esineb nugistel kärntõbe? Eile võtsin raudadest noore isanugise, kellel kehv toitumus ning hõre karvastik sabal ja tagumiku ümbruses. Kärntõbised kährikud on täiesti ilma karvadeta ja korpas nahaga. Sellel nugisel oli väike karvastik nahal ikka peal - ehk hakkas alles haigestuma või imeväel paranema?! Loomulikult ei saa välistada ka teisi haigusi. Hiir näriks ehk ühe koha paljaks ja vitsutaks ka liha....
Teises kastis oli ilus suur isanugis terve kasukaga. Sel hooajal kolm nugist viie kasti peale. Söödaks kopra rapped.