Jääger-online jahindus foorum

Seda pole veel ametlikult menetlusse võetud,kuid selline dokument on olemas
ja tahetakse jõustumist juba 01.10.2007!

EELNÕU
07.08.2007


K E S K K O N N A M I N I S T E R

M Ä Ä R U S



Tallinn 2007 nr


Keskkonnaministri 7. märtsi 2003. a määruse nr 20 „Jahieeskiri“ muutmine


Määrus kehtestatakse „Jahiseaduse“ § 27 lõike 1 alusel.

Keskkonnaministri 7. märtsi 2003. a määruse nr 20 „Jahieeskiri“ (RTL 2003, 35, 524; 2006, 62, 1130) § 1 lõiget 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(24) Metskitsele võib jahti pidada 1. juunist 30. novembrini, sellest:

1) sokule varitsus- või hiilimis- või peibutusjahti 1. juunist 30. novembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 30. novembrini;

2) kitsele või tallele varitsus- või hiilimisjahti 1. septembrist 30. novembrini ning ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. oktoobrist 30. novembrini.

3) sokule, kitsele või tallele nende tekitatud kahjustuste piikonnas varitsus- või hiilimis- või ajujahti ja jahti taksi või terjeriga 1. detsembrist 31. detsembrini kahjustuste vältimise eesmärgil maakonna keskkonnateenistuse loal.“.




Jaanus Tamkivi
Minister Annika Uudelepp
Kantsler

http://www.rmk.ee/pages.php3/01010202


Jutt on muidu ilus...

RMK jahinduspoliitikaga olen ma kursis.See õnnetu põld tehti kolmandat aastat järjest maatasa.Kogemustest võiks ju natuke õppida.Mis mõte on teha põld teadmisega,et sead selle puhtaks teevad.Ainsad lahendused oleks traat ümber,või metssea luba.
P.S."Looduskaitseseadus"...
§ 60. Vara kaitse looma eest

(1) Vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud.

(2) Kui vara valdaja ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest, ei ole tal õigust looma surmata, saada luba looma surmamiseks või saada looma tekitatud kahju eest hüvitist.

Olen seda põldu näinud.Kui külvata keset sigade pärusmaad hernes+kaer,siis pole ime et tehakse maatasa.Tuleks enne mõelda.

Täpsema suurkiskja arvukuse leidmiseks tuleks tihendada koostööd kohalike jahimeestega.Võibolla kaoksid siis ka eriarvamused.Usaldus isikuna panen jäljed kirja ja saadan tartusse.Tulemusi loen kevadel eesti jahimehest.Näitena kui mul on kaks üksikut hunti ja korraga käib vaid üks neist jälgi tegemas,siis loenduskaarti põhjal on mul ainult üks hunt!

Kui 94 - ostsin,oli kõik normis.50m pealt ühte auku,mina olin rahul.Peale kõvat paugutamist lõi midagi paigast ära.Tabamuste vahe on vertikaalis70cm,horisontaalis 20cm.Otsa võru on viltu peal,midagi vist väga p....s.Raudade vaheline "reguleerimis kruvi"tundub olevat lihtsalt toetuseks,tavaline ümargune pulk.

Kaitse alla võetud püsielupikades kehtib vastav kaitse eeskiri.Kaitsekorralduskava seega mitte.Piiranguvööndis on harvendusraie lubatud,sihtkaitsevööndis võib valitseja loal harvendada alusmetsa ja põõsa rinnet.Kui paljud metsaomanikud võtavad ette sellised kulutused ja asja ajamise metsise heaolu nimel?Metsaomanikule on metsis pigem nuhtluseks.

See mis metsistega tehakse,on lausa anekdoot.Metsise elupaigas kehtestatakse ranged piirangud ja mets muutub läbipääsmatuks dzungliks.Metsis kolib seepeale kõrvale tulundus metsa.Siis nihutatakse kaitseala piire ja algab sama protsess otsast peale.Ene Viht´i poolt koostatud metsise kaitsekorraldus kavas mainitakse metsise ohutegurite hulgas ka nugist ja kährikut,kommentaariks on lisatud,et antud tegur ei oma suurt tähtsust!!!Olen ühte metsapiirkonda aastad järjest puhastanud nugistest ja kährikutest.Paari aasta pärast tekkisid sinna metsis ja teder.Kus juures männikute osakaal on seal väga minimaalne.
Oluline viga on jahipidamise keeld metsise alades veebruari kuus.Püünistega võiks nugist ja kährikut küttida neist kohtadest isegi märtsi.Arvan et see annaks häid tulemusi metsisele.
Kult rääkis ajast,mil mets kährikust puhas aga metsist ikka polnud.Seda aega ma ise ei mäleta,aga kuidas oli lood teiste vaenlastega,nugis - metssiga?

Ütlen ausalt,et olen liiga noor ja ei tea mis olukord oli 70.-80.vahetusel.
Mis sugude suhtesse puutub,siis minu arvamus tugineb vene teadlaste omal.Asi pole selles,et kukkesi liiga palju oleks.Kui neid küttida 10-15% aastas,siis mõjub see populatsioonile pigem positiivselt.
Et,täna Eestis looduskaitsjad liike hävitavad,seda ma arvan et pole vaja kommenteerida.Asustustiheduse alampiirist ja isoleeritud populatsioonist ei maksa rääkidagi.

Viimasel ajal suht tavaline asi.Seda juhtub aasta ringi.Metsise uurijad põhjendavad seda elupaikade hävitamisega inimese poolt,aga see puhas jura.Kui hävitamisest jutt on,siis teevad seda pigem looduskaitse organid.Kui küttida metsise kukkesi(seda muidugi mõistuse piires),siis oleks populatsioon elujõulisem ja ei tekiks selliseid hulle isendeid.

Eks meil igal oma arvamus.

Mis moodi suhtleb metsloom inimesega vabalt?Ja mis moodi see mitte vaba suhtlemine välja näeb?

Hundi arvukus pole ainult jahimaa kasutaja huvides.Ma ei pea seda normaalseks,et jahimaal elab seitse hunti ja kolm siga.On loogiline,et kui hunt metsas elab,siis peab ta ka metsas sööma.Selleks,et mõni seapõrsas ja põdravasikas ka alles jääks,tulebki hundi arvukust reguleerida.
Natuke nõme on arvukust hinnata,kui elatakse teises eesti otsas ja ei omata asjakohast infot.Vahel juhtub ka seda,et hinnatakse jälgede põhjal isendite arv valeks.Hullem on see,kui eksijaks on ulukiseire spetsialist.
Tuginedes kogemustele,ei pea ma ulukiseire keskuse andmeid usaldusväärseteks.

Oskab keegi arvustada AS Maag Lihalõikus`e valmistatud konserve?Põdrakonservi kohta olen kuulnud sõna``saepuru``.See siiski jutt,mis keegi kuskil kunagi rääkis.

Hääletamisel tekkis kaks mõtet.Kas jõulurahuaeg,mis tuleks Eesti Vabariigis välja kuulutada,või jõulurahuaeg,mis mulle endale kõige rohkem sobib.See kas ma pean jõulurahu,ja millal ma seda pean,võiks ikka mu enda otsustada olla.Siiski valisin 24-26.Arvan et mõjub hästi,kui avalikkus teab,et eesti jahimees peab ka jõule.