Jääger-online jahindus foorum

Patterdale kirjutas:Täna sigadele söötaviies avastasin värsked karujäljed söödal

Aga ajalehest "Järva Teataja" täna loetu...
tsiteerin:
Juttu, et soe ei lase karudel talveunne jääda, ei pidanud Hõbemägi õigeks. «Minu tuttavad karud magavad küll kõik, uni pole ehk nii sügav, vahest norskab natuke rohkem, aga ilm nende und ei sega,» lausus ta. «Pigem segab ilm inimesi, kelle tuju pime ja porine aeg kergesti alla viivad.»

Imelik, aga Kesk- Eesti metsas kõik karud küll ei maga. Värskeid s..-hunnikuid jääb küll vähemaks, kuid mõni paistab ikka veel torisedes ringi tuiavat.

Peaasi, et lume tulekuks nad ikka kindlalt tuttu jäävad, muidu peab seaajus jälle tõkkejooksu tegema

Kadrit jooksev karu jääb hoolikalt kogutud rasvast niiviisi kiiresti ilma.

kakuke kirjutas:Huvitav, aga minu püksid püsivad ka ilma rihma ja traksideta üleval.

..ja keel mul kippab küsima, et kudas need püksid Sul püsti püsivad...

Huvitav-huvitav!?

[quote="sammal.habe"]kas keegi Tartu kandis Mora2000 nuga on viimasel ajal müügil näinud? ma oma viimase kinkisin siberis ära, arvasin et ostan uue, aga ei ole leidnud enam... sihukseks igapäevanoaks, autosse, paati jne, väga hea mu meelest.

Vahelduseks üks väike vene meeste poolt kiidetud aadress:
http://www.knifelife.ru/reviews_Mora.htm
ja E-pood ka kindlasti:
http://cgi.ebay.com/KJ-ERIKSSON-MORA-20 ... dZViewItem

Aga üldiselt on üks selline tore firma Eestimaa peal nagu A/S Satter, kel on mitmes linnas peale Tallinna (Laki tn 5 vist oli) ka tööriistade harupoed (Jõhvi, Rakvere, Pärnu jne), tema oli (92 a) ja on üks esimesi osaline MORA-de maaletoojaid (just MORA 2000 seejuures).
Ise kõik Morad sealt hankinud. Ja näpud ka nendega ... kahjuks ...
Lehitse. Helista! Leiad ikka

No ja lõpuks saab siis selle Pedja looduskaitsealaga ehk ühele poole

http://tartu.postimees.ee/201106/tartu_ ... 9592.php?r

Tea, kas jahimehed sellest kaitsealast ja selle laienemisest rõõmu ka tunnevad. Nendel rabasaartel peesitavatel huntidel-karudel on kere ikka sellest jõhvikasöömisest täitsa hele, sest olles selle kaitsealaga piirneva jahisektsiooni liige, olen viimase 7 jahipäeva (4 nädalaga) jooksul pidevalt hundijälgi kohanud. Kõikjal. Ja kolleegid absoluutslt alati ka karude pasalaadungeid hommikusel ringkäigul kohanud, mida eelneva kümnendil polnud. No suht harva ikka.
Kõrvalsektsioonid siplevad vasikaliimidiga.

Kas loodud õnn ongi õuel

Kuidas Pedja looduskaitseala põhja ja lõunanaabritel see tunda on andnud ka!? Oleks huvitav kuulda.

mosse kirjutas:Eks ta vast kuseb ikka (kus ta pääseb), aga ma rääkisin territooriumi märgistamisest (äkki teeb toda ka, mine hullu tea).

Oo! Ja kuidas veel, kui seda pritsivat märgistamist mõnel kiimas isendil innaajal märgistamiseks saab lugeda.
Muuseas teeb teriitooriumi märgistamist intensiivselt ilvese suguleane steriliseeritud kodukass Ei jää isasest sugugi alla.
Ilmselt individuaalne värk, kui loodus kutsub!

gunnar kirjutas:

Ahjaa, veel partitionist. Kuna mu püssil ei ole salv eemaldatav, vaid laen pealt ja alt välja siis Partitioni pehmed teravad tinaotsad kaunis ruttu deformeerusid... Ja kindlasti see pole täpsusele kasuks.

Absoluutselt õige!
(Näiteks see oligi enda avastatud 9,1 gr SB kuulide lohakalt valmistatud-pakitud kuulide loopimise peapõhjusi, mis vanematel aegadel ideaaljooksu näitasid!)

Ja seepärast näiteks Hornady SST -d tulebki laadida kogunisti 1/10 tolli (ehk siis ca 2,54 mm ) sügavamale surutud kuuliga, kui näiteks teised, nt - 154 grainine SPIRE POINT
Just sellepärast, et seda plastotsa sisse- ja väljalaadimisel kindlamini defektidest säästa.

Priit kirjutas:Tere
......
Kui ma ei eksi ,siis 90 cm pikk. Ei pea sihi otsas käima ringi keeramas. .........

Minu kõrva kuuldus üks ilusamaid relva iseloomustusi
(mõne relva kandmiseks ja hoidmiseks on jälle rangisid vaja!)

[quote="baddmann"]

Oleneb mis on verejälje õpetamise eesmärk. Kui eesmärgiks on teha ära verejäljekatse, siis võib seda teha nii lõastatud koeraga kui lõastamata. Silmas tuleb pidada seda, et katsel ei veeta mööda maad loomanahka või korjust, vaid ainult piserdatakse verd. Seega ainult vererada.

Mul tekkis seda lõiku lugedes üks kiuslik küsimus..., et kas selliselt "ainult verele" õpetatud ja sertifitseeritud kuts, kes lõppeks papperi saab, mitte poole töö tegija verejälje peale pole. See tähendab, et kui jälg algab ikka verega ja (no näituseks see rasvane sigudik) kellel vrerida vaikselt hoopis lõpeb, kas siis see kuts edasi jälge üldse ajabki
Verd ja verelõhna ju pole ja muu "lojusehais" teda ju ei morjenda!

Mina seostaks seda asja kuidagi kompleksemalt. Mida teied arvavad?

Hendrik kirjutas:
Ja mis meetritest siis jutt on, kui kaugele võib lasta peni hulkuma Question

Miks hulkuma? Võtame ikka asja natukene rahulikumalt.
Kirjutatud sai ikka OMA maa peal vabalt jalutamisest. Majas kõrvaliste tegelaste eemalhoidmisest.Kasvõi taskuekseplari suurusest koerast.
Oma fantaasiates pakitseva peremehe valvamises, kui karu talle selja taha tahab vaikselt ennast sokutada.

Elus reguleerib olemist väägaidi palju nn kirjutamata seadusi, ja nad toimivad hästi. Meie vaaarisade aegadest saati.
Ogaraks ei saa kah ikka seaduse väänamisega maamehe nina all minna. Näiteid , ja värskeid, on ajakirjanduses küllalt.
Kui keset metsasid oleva maja ukse ees, seljaga vastu toda ükskõik milline lõastamata koer istub, oleks nagu asi küsijale selge. Aga kui kohtad teda majast 30 mmmetri kaugusel? Või 100 meetri peal majast Sulle vastu lõugamas? Pole sel talul ei aeda ei väravat! On ainult neljajalgne valvas majakell, kes aegajalt teeotsa kivile käib oma märki üle värskendamas
Jahimehed loevad tinglikult aga üle 200 m majast liikuva koera juba hulkuvaks. Ja huvitaval kombel looma vabapidajad seda ka aksepteerivad. Täielik üksteisemõistmine.
Tegelikult aga on arutluse all alati, et kelle koer see on? Ja kui siis peremees osutub s..t mees olema, kantakse vastutus üle koerale! Põmm.
(Hukuva jahikoera üle otsustada on aga raske. Süda kohe tõrgub. Vaatad, tore loom ja peremeest ei kuskil).
Ja kui Sina selle looma sellises olukorras, kui hulkuva, oma jahimaal maha lased (ega Sa siis ometi hakka ju õigusorganeilt abi paluma), oled tubli ja hoolas ulukifonde hoidev jahimees?

Küsin Sult , kui jahimehelt. Kas vastus on ammendav?

Aga mis siis ikka sest pumppüssist edasi sai Milline ikka oleks siis odavaim ja töökindlaim?

Estlander kirjutas:

KeegiVeel kirjutas: Võta parem koer , kellega metsas käia, see ajab karu kohe minema.

Sellega on jälle jama. Koer peab olema jahikoerana arvel, et temaga metsas vabalt ringi joosta võik. Kas eksin?

Heatahtlikud soovitused käivad kudagi liiga üheülbaliselt jahimehelikult
A`la- oma nahk on kõige armsam.
Kui oma talumaade piires majast teatud meetrite kaugusel koera vabalt jaluatada lasta, siis võib ta olla kasvõi kassi ja koera ristsugutis. Jahikoera nüüd selleks küll vaja pole.
Seda ju küsija silmas pidaski vast, et maja läheduses.

Ma seda Hornadi holki varrast polegi lõppeks suutnud täielikust üleslibisemisest vältida. Peale mingit 50 laadimist ikka tsipa ülesse nihkunud! Vajab ülekontrolli aeg-ajalt.
Kuidas teistel see kontraga stoperdamine õnnestunud on?

jorr kirjutas:Trukkkinnitust eriti ei poolda ennem võik olla tugev takjas või lukk.Trukk võib väga ruttu kaotada oma siduva omaduse ja kinnivajutades ikka mingi heli toimib.

Eriti hea on ükskõik millisel jahiriietusel varitsusel, kindlasti absoluutses vaikuses ja tuuletuses hädavajaduse korral seda takjapaela avada (olgu selleks kinda või mütsitripp, või jopeesine):lol:
Jorri arvates nagu see takjapael ei kogu endasse karvajäänuseid ja muud sodi ja on avanemiskindel. Mitte ei ole see nii! Tee proovi!
Eks Sul vaatamata Su suurele kogemusepagasile mahtu suurendamiseks jätkub.
Ise neid takjapaelu 17 aastat kasutanud. Vaimustusest ei kilju.

Loen Mardi esimest kirjutist...
Ja äkki

Mart kirjutas:Krt., mul õe suvekodu õunaaed ja jupp muru ka nüüd ülesse küntud

No sigudikud kuulasid Su ilusasti ja põhjalikult lõpuni, nii et hangi oma jahikoerale lisaks õe metsamajja valvekoer (kes peremehe- naise pikaldase äraoleku ajal toituks sigudikest, nii et karvatuttigi maha ei jääks ).

Vaatan lehte, pühin ila poogna pealt ja mõtlen, et miks küll jahimeeste õue õnn ei külasta
http://www.postimees.ee/201006/esileht/ ... 4283.php?r

Ei saa jahti pidada

Pärnumaa jahimeeste liidu Kihlepa-Lindi jahisektsiooni esimees Jaanus Kuusik ütles, et ta on Karuga-Tanni talu hädaga kursis, kuid pole mõeldav pidada jahti eramaadel. «Eks me ole sealkandis jahti pidanud ja peame edaspidigi, kuid oma vara kaitsmine on ja jääb ikka taluomaniku mureks,» tõdes ta.
No on alles lood!

Jutt läks kesta pesust küll tsipa kõrvale, kuid haakub siiski.
Nagu üldarvamusest aru olen saanud, on sel klassikalisel Lee pressil see käepideme kinnitus kummaline. Aga nende poltide pingutust tuleb lihtsalt kontrollida ja kõik. Anti Levandi (laeb ikka väga palju ja kaua) lasi oma pressile selle otsajubla rauast teha ja mott.
Aga kesta kaelast matriitsi tagasikäik on näiteks 6,5 -sel padrunil tunduvalt raskem kui näiteks 7 rem-il. 6,5 käib lausa rompsuga! 7 rem suht sujuvamalt. Huvitav, millest see erinevus.?Ma teistel kaliibritel laadimisekogemust võrdluseks ei oma.
Kuidas laiema kaliibri spekriga laadijad seda tunnetavad.