Jääger-online jahindus foorum

Arles kirjutas:pagana hea mõte. Jahil ju hoopis teine laskmine
Aga kütiliin - seda veetakse seal, kus keegi viitsib mässata. Aga kohad, kus pole tiire ja eesotsas olijad eip suuda neid ka korraldada (või "suudavad" leida vaimalusi vaid taldrikute laskmiseks) - jahil käivad ju mehed samasugustes metsades.
Siit torkas pähe üks veidi vägivaldne idee (toores küll aga ikkagi). Näiteks võiks ajujahti suurulukitele lubada vaid seltsides, kus kütiliini tulemus kirjas (või ka kontrollitud??). Et milleks lubada ajujahti kambale, kus küttidest liinigi kokku ei saada?

Kas just nii , aga idee on õige ! Laskekatset peaks uuendama iga aasta . Relva peab oskama käsitleda , see on siiski suurema ohu allikas ... Kütiliini tulemuse kirjasaamine jääb tiirude taha kinni , eks need käivad kellel ligidal ja mugav seda teha . Aga jahiseltskond võiks jahikatset koos sooritada küll . Huvitav ju teada kuidas mehed lasevad . Osade tegelaste puhul on aastaid küsitav kuidas ja kus nad oma katsed tehtud said ??? Ei saa ju nii olla , et laskekatse tehtud ja samas aastate jooksul metsas ühtegi pauku loomale pihta ei saa .

Mart kirjutas:Aa milline on selle Würthi õli toime püssirohule ja sütikutele. Seal kirjas, et imbub hästi ja lahusti aurustub kiirelt jättes siis õli pooridesse. Kuidagi ei ärata usaldust selline hirmus imbuja.
Lugupeetud Soomlaste laadimisoskusi ei usalda enam üldse, kui Viljandimaal üks relv sommi laetud pauguga lilleks lasti, õnn et mees viga ei saanud.
Isiklikult usaldan just neid nö kooliõpikust mahakirjutatud lauseid ja tõeteri tuleks noppida USA autoriteetsete firmade juhistest, sest kus tehakse kõige rohkem laske maailmas, seal on ka suurim kogemus ja praktika. Millist kogemust usaldada, kas arvamust mis öeldakse 100 tuhande lasu järel või 100 miljoni lasu järel.
Kaupoga päri, miks meie peaks ...

Kui ausalt öelda siis pole proovinud sütikuid ja rohtu õlitada ( see vist see ratsionaliseerimise teema , mida Kaupo kole ohtlikuks pidas ) Mina olen rohkem seal Kakukese parteis , kes kesti peale töötlemist peseb läbi korralikult .
Soomlasi on erinevaid Mõned neist on suisa Lapua ja Sako tehastele aluse pannud ja keegi ei virise .... Kus kasutatakse kõige enam moona , ikka sõjaväes ja sealset kasutuskogemust pole minul küll mingit alust kahtluse alla seada . Ega ei usaldagi pimesi kellegi arvamust . Ikka ära proovitud ise ja korduvalt . Kui midagi soovitan , siis ikka oma kogemusele tuginedes .

Kaupo Kindsigo kirjutas:Milleks võtta riski mingi tundmatu sodiga hülsse määrides?

Pärast on üks "tundmatu" võrrandis juures kui kuul ei jookse ja keegi ei suuda aidata!

USA suurtel tootjatel (Hornady, RCBS, Dillon, Redding, LEE) on selline maht (laaditakse mõned miljonid padrunid aastas) taga, et nad kindlasti soovitavad õigeid määrdeaineid. Asjaolu, et Eestis on mõned väga targad "ratsionaliseerijad" kes kasutavad kalibreerimisel suvalisi määrdeid suvalise koostise ja viskoossusega ei oma suures mastaabis mingit tähtsust. Ka soomlased (kes laadivad meist 1000 korda rohkem)ei kasuta hüdroõli, õmblusmasina õli, automootori õli jne. Miks meie peaks?

Sorry ! Jäi tõesti mainimata selle määrde soovitaja . Õnneks polnud tegu "kohaliku väga targa ratsionaliseerijaga " . Ise olen rahul tulemusega , millise andis nende kasutamine . Selline soovitus kasutada neid määrdeid on saadud Soome sõjaväe eru-insenerilt ( üle 40-e aastase laadimiskogemusega laskespordi veteranilt ) . Kes kindlasti ei teinud seda soovitades maha tuntud firmade tooteid, mis siin eespool ka kõik ilusti ette loetud ( nagu kooliõpikust maha kirjutatult ) . Tema soovitus oli lihtsalt selline kuna antud õlid sisaldavad kõiki komponente ( ja rohkemgi veel , tänapäevased kõrgtehnoloogilised tooted on tõesti väga hea kvaliteediga ) , mida on kasutatud nn " spetsiaalõildes " . Lihtsalt pakend on kuidagi mõnus ja kaasaegne . Ei ole vaja solgutada " õmblusmasina õli " sarnaste lekkivate pudelikestega , milliste tegelikust koostisest sõnagi mainitud pole , olgugi , et maailmanimega kaup .

[/quote]kas keegi on juhuslikult laadinud/leidnud hea tihedusega padrunisedistuse (rohi,col) 3006-le lapua 12g megale?....[/quote]

Sama probleemiga kokku puutunud , soovitan kasutada 12 grammi Lapua Mega asemel Hornady 180 graini RN-i või Sierra Pro-Hunter 180 Grain RN-i. Laadisin sinna N-550 rohtu 3,33 grammi , laadimispikkuse olen unustanud kirja panna .

Speer manual annab oma kuulile soovituse - Speer Hot-Cor Bullets 30 Caliber (308 Diameter) 180 Grain Round Nose , Vihtavuori N - 160 52-56 graini ja O.A.L 3,130 . Selline peaks vist salve küll mahtuma .

Olen ka seda kaliibrit üle 10 aasta pidanud . Eelkõnelejaga nõus , et rasked kuulid ei sobi selle püssiga kokku . 100 ja 80 grainiste vahel valides , eelistasin toona kergemaid kuule . Jahis oli nende efektiivsus parem . Loomad jäid kiiremini maha . valdavalt kohe . Tiiru püssina kindlasti hea täpne relv , eriti pikematel distantsidel . Lastes VSS-i ajab kindlasti asja ära , aga paarkümmend pauku jutti kütavad selle relva raua kaunis kuumaks . Ja kui veel rohkem vaja lasta on asi veelgi karmim . Laskurile ei ole raske kaliiber ( sõltub muidugi kehakaalust ) . Kaldub oma olemuselt selliste "Light-Magnumite" kilda . Ja kõige olulisem tiiru seisukohalt - kuulide saadavus ja valik kesine . Olgugi , et VSS saab lasta ka peenema kaliibriga , soovitaksin siiski alates 6,5 mm midagi leida . Tegelikult 100-le meetrile saab lasta iga normaalse firma relvaga ja iga kaliibriga . Kui peaksin ise valima , valiksin moona kättesaadavuse ja hinna järgi . Ka komponentide saadavuse järgi . 222 ja 223 minu valikusse ei mahuks , nende suhteliselt suure külgtuule mõjutatavuse tõttu . Tiiru relvana tasuks kaaluda isegi 7,62 x 39 poltlukuga isendeid . 100 meetrile tulistades pole rohkem vaja ja kui odavat moona sellele veel saada on , suisa kuuli hinna eest saab terve padruni .....

Sarvik kirjutas:

Kaupo Kindsigo kirjutas:Harjutus Jooksev Põder? Aeglane kuul ei taga edu! Kuhu sihid? Tühjusesse? Samal ajal 308 Win mehed on põdra habemes kinni ja saavad kümneid!

huvitav kas kerget (näit 85 graini sierra) kuuli ei kannata 950m/s algkiirusele ajada?

Arvan , et Hornady V-MAX 95 graini sobib paremini ja sellise kuuliga oleks võimalik saada kiiruseks ligilähedaselt 880-900 m/s . Hetkel pole neid kuskilt saada , pean paar nädalat ootama , et testida . Kindlasti oleks abi pikemast rauast kiiruse upitamisel . Siis aga enam poleks seda kergust ja head tasakaalu relval . 100 graini Sierra HP liiguvad hetkel vahemikus 845-855 m/s , mis pole ka paha , aga täpsus võiks olla parem . Need Hornady 95 grainised jooksid minu 260 remingtonist suurepäraselt ja kuna mõlemil on sama keermesamm , siis loodan , et käivad ka Grendelist ilusti .
Mida rohkem seda relva kasutan , seda rohkem ta mulle meeldib . Paistab , et olen siiski saanud selle mida vajasin .

aivar00 kirjutas:Äkki Eerik teed meie seadusandjale ettepaneku ka 22 LR suuruluki jahile lubamiseks. Täpse lasu korral tapab ka antud kaliiber edukalt põdra või karu

Sellist originaalset ideed ei hakka sinult üle lööma kallis kodanik . Oma unistused pead ikka ise ära teostama - jõudu sulle selles ettevõtmises

Laadimisraamatute tsiteerimisest ja pähe õppimisest pole Grendeli puhul kasu - raamatuid veel liiga vähe .... Sarnast kirjandust sirvides tuleb ka kenasti avalikuks , et kunagi oli ka 308 Winchesteri loojate unistuseks seda kasutada valdavalt automaatrelvades asendamaks 30-06-e.
Eks kogu tootearendus keskendub alati militaarvajaduste rahuldamisele , see ei tähenda , et see pole elujõuline muudes valdkondades kasutamiseks . 6.5 Grendel konkureerib rahulikult ka 308 Winchesteriga , ehk ületab seda pikematel distantsidel . Kui hästi otsida siis see väide peab küll paika . Ise vast oskan selle vastata aastakese pärast . Hetkel olen küll seda meelt , et see võib tõeseks osutuda .

Lisan siia kuskilt leitud huvitava fakti 6,5 Grendeliga peetud hirve jahi kohta : Link - http://www.m4carbine.net/showthread.php?p=399292
If you like the 6.5mm caliber for big game, check into the 6.5 Grendel, which is designed for hunting with your AR15-style rifle.
Below is a photo of Mark LaRue of LaRue Tactical and his bull elk, taken at 405 yards with a 6.5 Grendel 120 Barnes TSX from a 20" rifle.

405 jardi on kuskil 368 meetrit ! Isegi kui tulistada poole lühemale distantsile , mis oleks 184 meetrit peaks ju energiat jaguma küll , kui 368 meetrilt hirve maha sirutas ja üle selle vahemaa tegelikult lastakse midagi reaalselt harva , pean silmas suurulukeid . Olgugi on olnud kuulda , et suured hirve ja põrapullid on osutunud suisa kuulikindlateks mõne mehe jahilkäikudel , pole mina sellist looma veel metsast leidnud , millist täpselt tulistatud kuul poleks suutnud peatada .


Eelpool kõlas ka väike mõttevälgatus , et kui seadust muudetakse siis inimene arvab ka millestki teisiti . Selleks , et seadust muutma hakatakse peab ka kahjuks kellegilt enne seda algne idee tulema , ehk mõelda ei keela keegi oma peaga . Kui just ei soovi mõelda - valik on vaba ...

Tean kahte relva millisele sobib sama C.O.L . Samas kümmneid , mis üldse omavahel ei haaku . Kvaliteedil on nimi , minu jaoks on see SAUER . Üks on ostetud 93-94 a. mark on Sauer 200 teine kümmekond aastat hiljem ja Sauer 202. Pesad ja C.O.L -d täpselt samad , kaliibriks 30-06 . Siin on ka põhjus miks paljudele sõbra laetud paugud ei sobi . Ise tuleb laadida ja oma relvale !

RÖÖVEL kirjutas:endal on 308 ja kogu 18 aasta jooksul ei ole ma välja uurinud milline vindisamm minu püssil on kas tahad öelda seda ,et moona ostes on see oluline. Kas tead milline vindisamm on galillil.

Galili keermesamm on 7 " ja selle originaalmoonaga ei lase miski peale selle http://www.hk-usa.com/civilian_products ... eneral.asp .

Relv kui selline on valminud CZ-527 Carbine baasil . Arvan , et seda lähemalt kommenteerida pole vajalik . Klassikaline püss , üle keskmise kvaliteediga . 6,5 mm Grendel lisaraud on tellitud Soomest koos relvaga . Soome meistril olid mõned kohad sobitamata ja lihvimata jäänud , nende kordaseadmine võttis pisut aega , aga asi sai korda . Kuna Grendel on 6,5 mm siis ei tahtnud teravamad padurid salvest hästi rauda joosta . Esimene test , mis temaga sooritasin oli " Mulgi Põder 2009 " 100 meetri jooksva põrda harjutuse laskmine . Lasin hommikul enne võistlust samas tiirus relva sisse ja kohe rajale . Ise leian , et läks väga hästi . Lasta harjutust mida varem pole lasknud , sisuliselt "võõra" püssiga ( millisel pole ka sportlaskmiseks kohandatud kaba ja see tehase laad vajab iga lasu puhul liialt palju aega õieti õlga sobitamiseks ), laskemoonaga mida pole testitud tiiru tingimustes ja jääda ühe nulli tõttu 10-ne parema hulgast välja eelvoorus on minu jaoks hästi . Kui seda nulli poleks saanuks järgmises 20 lasu seerias kindlasti parema tulemuse , sest hakkasin juba relvaga harjuma

Ootused selle relvaga seoses olid leida korralik alternatiiv 222-223 rem tüüpi relvadele nii tiiru kui jahi kasutuseks , mis oleks universaalne kõigi sportharjutuste laskmiseks ja jahipidamiseks sobilik Eesti seaduste kohaselt ka vajadusel suurulukile . Esmane mulje on nendele ootustele vastav . 6,5 mm ja 9 grammi nõue on täidetud . Sellise padruni algkiiruseks sai mõõdetud 710 m/s , mis energeetiliselt annab 5 meetri kauguselt raua suudmest energiaks 2268,45 J , mis on kaugelt üle 223-e näitajatest . Sarnase energia annab välja 243 Win

Eks asi ole veel toores ja vajab erinevates olukordades testimist . Üks mis jäi silma oli minimaanle tabamuskoha erinevus lastes summutiga ja ilma . erinevus oli 100 meetri distantsil umbes 2,2 cm . Relv on väga kerge ja suht hästi tasakaalus . Kogu pikkus koos summutiga 96 cm . ja selle tõttu väga hästi juhitav liikuvate märkide laskmisel . Jahil olen lasknud erinevatel vahemaadel 65 - 200 m erinevaid ulukeid . Haavamisi pole olnud , kõik on tabatud esimese lasuga . Pole küll lasknud mingeid eriti suuri loomi , aga eks algav põdrajaht annab loodetavasti ka sellele küsimusele vastuse .

Ise loodan küll , et lähiajal summutite kasutamine jahil seadustatakse , sest sellest võidavad kõik . Soovin siinkohal hr Volmerile selle asja ajamise jõudu ja jaksu . Samas loodan ka , et see 6,5 mm ja 9 grammi tobe nõue ka muudetakse ära . Soomlaste süsteem , mis määratleb jahimoona energia aluse on palju selgeb ja objektiivsem .

Esimene sedatüüpi relv siis nüüd siiamaile jõudnud - Grendel 6,5 mm . Huvitav riistapuu selline . Eks nüüd tuleb proovida , mis ka väärt on ?

Suht edukalt võib kasutada
http://www.winzerwurth.co.uk/Resources/ ... 201085.pdf - Würth HHS 5000
http://www.winzerwurth.co.uk/Resources/ ... 201083.pdf -
Würth HHS 2000

Viimane on oluliselt kleepuvam

Siia sobiks järelkajana veel üks märkus : Palupera valla korra eeskirja kinnitamine
Palupera Vallavolikogu 16. märtsi 2000. a määrus nr 17 http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=68135


42. Kõik järelevalveta koerad ja kassid loetakse hulkuvateks ja kuuluvad regulaarselt püüdmisele. Järelevalveta liikuvad loomad, kellel puudub omaniku andmetega kaelarihm või muu identifitseerimistunnus, loetakse omanikuta loomadeks. Hulkuvad omanikuta koerad ja kassid kuuluvad hukkamisele.

43. Kinnipüütud hulkuvad koerad ja kassid, kelle omanikku on võimalik kindlaks teha, tagastatakse omanikule kohe pärast püüdmist.

44. Omaniku kontrolli alt välja läinud ja agressiivse käitumisega koerad, kes on ümbruskonnale ohtlikuks muutunud, hukatakse kohe ilma kinni püüdmata.

Jäi selline asi silma ...

kakuke kirjutas:Aga Arles oskad Sa kosta, miks keelatud suudmekompensaator? Seda enam, kui jahrelvadele neid suisa tehastes külge pannakse.

Siinkohal oluline märkida , et kompensaatoreid on kahte erinevat liiki :
on külgedele suunatud gaasiavadega ja ette suunatud gaasiavadega .
See , miks esimene neist on keelatud on vägagi selge ( pilt Kompesaator 1 )
, viimase puhul ( pilt Kompensaator 2 )
ei näe mingit erinevust ja selline ei sega mingilgi määral kedagi rohkem
kui tavaline relvaraud ja sellest sooritatud lask .