Tervist,
Vabandan, kui postitasin teema valesse kategooriasse.
Nimelt tekkis selline küsimus, millele vastust ei leidnud seadusest
-Minul on tehtud tuttava relvadele paralleelrelvaluba, et relvaloal antud relvi vallata tuleb teha relva vastuvõtmis-üleandmis akt kuni 5ks ööpäevaks, kahes eksemplaris ja bla bla ...
Siit küsimus, kui soovin relva võtta näiteks üheks õhtuks, et minna jahile . Kas ma pean koostama üleandmis-vastuvõtmis akti ? juhul et ma seda omale HOIULE ei võta ?!
----------------------------------------------------------------------
§ 34. Relvaluba
(5) Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb relva üleandjale, teine vastuvõtjale. Relva tagastamisel omanikule koostatakse analoogne akt.
https://www.riigiteataja.ee/akt/RelvS
----------------------------------------------------------------------
ETTETÄNADES Ants

Jah, pead koostama akti. KKI inspektori seisukoht oli selline.

Selge, aga mis karistused on sellele, kui akti koostatud eiole, kes seda kontrollib ? Keskkonnainspektsioon ?

Mulle on omal ajal igatahes nii tõlgendatud, et paralleelloa omanikule tehtav akt on nö tähtajatu, kuni tagastamiseni. Antud paragrahvis pole aktis nõutud andmete juures tähtaega mainitud, võrdle § 29(4) Seevastu suvalisele jahikaaslasele saad tema relvaloaga samatüübilise püssi anda hoiule ainult 5 ööpäevaks (põhiliselt siis kasutatakse kaugelt tulnud külalise või oma õhtuse peo puhul, kui kõik mehed annavad püssid hoiule "kainele grupijuhile"). Sealjuures siis ei pea alati olema akt, kui nt üleandja viibib kõrval ("Kontrollimisel peab olema võimalik kohe tõendada relva ning laskemoona kasutusse andmist relvaomaniku poolt. Vajaduse korral koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt"). Need vormid said välja prinditud ja olid erinevad. Kas see ka praegu kehtib, peavad juristid üle täpsustama.
Ikka, kui püss sinu käes.

Paralleelrelvaloaga relva vastu võttes, üle andes tuleb ALATI teha akt e. fikseerida, kelle käes on relv.
N-ö liigiloaga võib üleandmise teha ilma paberita - "mingil vajadusel" vormistatakse akt.
Paralleelrelvaloaga ei saa tulirelvapassi ja relvaga üle piiri.
Samuti tuleb jälgida, et paralleelrelvaloal olevate relvade tegelik omanik ei oleks vahetanud relvaluba - see muudab paralleelrelvaloa kehtetuks.

Villem Reinaas

Kui sul on paralleelrelva luba siis nendele relvadele mis seal peal on ei ole vaja mingit akti teha!

kust selline väide, kui relvaseadus vastupidist sätestab?

§ 34. Relvaluba
(5) Relva andmisel paralleelrelvaloa omaja valdusse koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise kohta, näidates selles relva vastuvõtmise koha, kuupäeva ja kellaaja. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb relva üleandjale, teine vastuvõtjale. Relva tagastamisel omanikule koostatakse analoogne akt.

Relvaseadus väga rohkem paralleelrelvaluba ei käsitle. Kuid mis vajalikkus on üldse paralleelrelvaloal, kui relvade kohta peab koostama nkn akti. Saab seda samast relva võtta kasutusele akti koostamisel ikka uuesti ja uuesti, ainult paberit tuleb iga kord määrida

See meie bürokraatia - väidetavalt vajalik selleks, et kontrollijal oleks võimalik kohe selgeks saada kelle valduses on relv. Näiteks minu relvakapist on 1 relv paralleelloa alusel välja antud ning inimene on sellega läinud metsa jahile. Kontrollija soovib teada relva asukohta. Mina väidan, et relv on paralleelloa omaniku käes, kuid metsas jahil olles näiteks ei ole moblal levi, aku tühi jne.
Või on keegi mingi käki sooritanud ja relva kappi sokutanud. Minu arvates on see paberimajandus nõme - lihtsam oleks kehtestada loa omaniku vastutus - tema peab teadma kelle käes on relv ning kui on mingi rikkumine, siis vastavalt Eestis kehtivale süütuse presumptsioonile peab repressiivorgan tõendama juba konkreetse inimese poolt seaduse rikkumise.