Kes teab miks relva sumbutaja end lahti kerib ja kas see on normaalne?

Konkreetselt hetkel on tegemist poolautomaatse vintrelvaga SAUER 303 kal. 30-06. Kui tiirus ca 3 x 6 pauku olin ära teinud jooksva sea harjutuses ning summutaja maha jahtus, oli see üsna lahti. Pidin uuesti kinni keerama. Kas see on normaalne nähtus ja mida peaks tegema, et seda ei juhtuks?
Sumbutaja on ASE Utra SL5.
Keermele panin ka määret. Tehase originaal keere on 15mm.

Teisel poltlukuga relval SAUER 202 lahti kerimist pele 10't pauku veel igatahes ei tekkinud.
Sumbutaja on sellel ASE Utra SL7.
Keermele panin ka määret. Küti Äris tehtud keere on 14mm.

Summutite istumise eripäradest relvaraudadel ma suurt ei tea aga keermed kipuvad lahti tulema kui nende valmistamise tolerantsiväljad ei klapi. Vahel on suudetud ka toll- ja meeterkeermed mõningate mõõtude korral teineteisega kokku klapitada. Nagu aru sain siis see probleemne keere on ikka tehases lõigatud?

Mul on jällegi vastupidine probleem. Mul tahab kinni kiiluda. Peale igat jahipäeva keeran veits lahti, et kinni ei jääks.

No eks tuleb keermeliimi vahele panna, kui lahtikerimine häirib.

Keermeliim on muidugi nali.
Lasin ise ka Küti äris keerme relvale peale ja summuti keerab ka lahti. Panin keermeteipi 2 keerdu. Nüüd peab.

Kas ta kuumaga sinna kinni ei sula?

Keermeliim oli nali muidugi. Pigem ollakse hädas vist, et põleb sodi vahele kinni ja ei tule lahti.
Omal see lahtikeeramine kadus ära. Kuskil seal peale 60-70 lasku ei täheldanud enam, et lahti keriks.

Ärides järjest rohkem kergeid alumiiniumsummuteid. Terase alumiiniumi kokkupuutega peab tõesti ettevaatlik olema, ajapikku tekib ühe metalli difusioon teise. Väga kiire see ei ole, aga kui summuti aastateks relvale on jäänud, siis võib juhtuda, et ei saagi enam lahti.

Minu kogemus Stalon firma summutiga on ka selline, et summuti ja raua keermed ei klapi hästi. Seda kohe kindlasti ei ole, et üks tollimõõdus, aga ju keerme profiilid on ka olulised. Raskelt krutin peale ja kohe peale laskmist peab kuumalt maha keerama, muidu on nii kinni, et kruti või torutangidega.

Ju võib ka vastupidi olla - profiilid sellised, et keermed istuvad liiga lohvkalt.

Rääkisin ühe keermestajaga, kes Tartus neid peale keerab ja tema näiteks keeldus minu püssile keermestamast, ilma, et pole kõrval summutit, mis sinna otsa läheb. Ütleb, et tuleb sobitada koha järgi, et ei saaks liiga tihe ja samas ei jääks loksuma. Teraga pidi vajadusel õhukese laastukihi maha võtma.

See võib tõsti nii olla. Minu relvatoru keermele istub vana terasest Reflex T8 kergelt, alumiiniumist Stalon W110 aga ülitihedalt. Kui oleks keere Stalon järgi tehtud, võiks eeldada, et T8 hakkab end lahti keerama. Nii, et pole yhti, et keere on sama sammuga. Alles toru-summuti proovimisel selgub, kas võib probleeme tekkida.

Pole siin midagi keerulist,kättevõtmise asi see keermestamine...... https://www.youtube.com/watch?v=0xzVuutaAvo

Kui sedamoodi see asi käib ,siis ma ei imesta , kui lahti kerib /pauguga üle keerme harja lööb!

Kui nüüd vähe tõsisemalt rääkida siis ma ei oska öelda kas see lahti kerimine on seotud kuidagi keermestamise veaga või see pole mingi viga.Igatahes on mul 2 varmit rauaga 308 win relva millest ühel on tehase keere ja teine Soome hinnatud relvasepa tehtud.Sama summuti kruvib mõlemale rauale sama kergelt ilma loksuta keeramise ajal.Lõpuni keerates tuleb sein vastu,ei ole sellist venimise tunnet nagu mutri keeramisel,et nõks saab veel peale keerata.Lahti keerates ei ole ka sellist venimise nõksu.Kinni keerates tuleb ikka lõpus vähe enam jõudu kasutada aga sellegi poolest tiirus kus lased rohkem kerib mõlemal relval mingi hetk summuti lahti.Mina siin mingit viga ei otsiks,lihtsalt kontrollin vahepeal käega üle.