Välek kirjutas:Huvitav, kas gaaside liikumine ülehelikiirusel teeb ka lätaka
Ja teebki! Püssirohugaasid, mis sütiku mõjul püssirohu kiirest põlemisest tekkivad ongi pauk, ehk siis plahvatuspõlemine. Gaasirõhkude kiireks muutuseks võiks seda ka nimetada. helibarjääri ületamisega seda protsessi aga seostada ei saa.
Välek kirjutas:Huvitav, kas gaaside liikumine ülehelikiirusel teeb ka lätaka
Ja teebki! Püssirohugaasid, mis sütiku mõjul püssirohu kiirest põlemisest tekkivad ongi pauk, ehk siis plahvatuspõlemine. Gaasirõhkude kiireks muutuseks võiks seda ka nimetada. helibarjääri ületamisega seda protsessi aga seostada ei saa.
Pidasin silmas teist võimalust. Näiteks selline olukord, kus on ülisuur gaaside või vee surve ja seda on võimalik reguleerida . Oletame, et on olemas võimalus survet vaikselt juurde keerata ja mingil momendil, kui väljuvad gaasid, või vesi liiguvad helist kiiremini , peaks toruotsas vahelduseks vuhinale või vilele üks kärakas käima. Või pole see nii?
Helibarjääri ületamisel tekkiv pauk on minu arusaamise järgi sõltuv ka helibarjääri ületatava keha pindalast. Pea lähedalt mööda lendav vindi kuul peaks ka siis ju mööda lennates paraja litaka tegema. Kuuled aga ainult vihinat. Lennuk aga taevas teeb helibarjääri ületades korraliku paugu. Sujuvalt helibarjääri ületamine teeb paugu hetkel, kui toimub barjääri ületamine ja visuaalselt tuleb nähtavale niinimetatud helibarjääri ületamise koonusekujuline šokipilv. Jällegi sõltuvuses barjääri ületava keha pindalast. Ehk siis tahkest kehast, mis surub ennast kiiremini tekkinud barjäärist läbi. Juba üle helikiiruse lennates tuleb see heli(löök)laine helikiirusel selle tekitajast maani, ehk siis kuulaja kõrvadeni. Põhimõtteliselt ja teooria järgi on asi võimalik jah aga jällegi - keha pindalad... ehk siis kui suure pindalaga seda lööklainet tekitatakse, mis heliks muutub. Pealegi, tekitatud heli ei liigu õhus lineaarselt, vaid hajub. Sellest ka suurematel kõrgustel tekkiv helibarjääri ületamisest tekkiv pauk või siis kaugemal tekkiv plahvatus on vaiksem. Heli levib ruumis ringikujuliselt (360 kraadi) laiali, mitte otse ühes suunas. Kui sellist tekkivat heli saaks ruumis suunata lineaarselt, siis oleks see tegelikkuses päris tõhus relv
Preester kirjutas:Helibarjääri ületamisel tekkiv pauk on minu arusaamise järgi sõltuv ka helibarjääri ületatava keha pindalast. Pea lähedalt mööda lendav vindi kuul peaks ka siis ju mööda lennates paraja litaka tegema. Kuuled aga ainult vihinat. )
Mispärast peaks pea lähedalt mööduv kuul litaka tegema, kui barjäär on juba eelnevalt ületatud (juhul muidugi, kui ninapidi raua juures pole)? Lätakas käib helibarjääri ületamise momendil, ehk siis ilmselt rauast väljudes, või rauas sees juba Samas, kui see rauas sees käiks, saaks ju summutiga selle hääle maha võtta
Välek kirjutas:Lätakas käib helibarjääri ületamise momendil, ehk siis ilmselt rauast väljudes, või rauas sees juba
Vot ei käi ainult helibarjääri ületamise momendil. Pauk käib ka siis, kui näiteks lennuk lendab juba üle helikiiruse. Sellisel juhul tuleb heli lööklaine alles peale lennukit. siin leheküljel alumine pilt seletab http://phys.karjane.eu/index.php?option ... Itemid=500
Aga üldiselt on teema siiski kahe vintraudse kaliibri võrdlusest
Preester, mina loen sellelt lingilt välja seda, et Sinu poolt välja toodud teooria kehtib, kui lennuk lendab kiirusel mach 2,92, ehk pea 1000 m/s. Madalamate kiiruste juures see ei kehti.
Mis juhtub kui lasta kuul rauast välja, üle helikiiruse, mitte gaasidega, vaid vedru abil? Ma pidasin silmas seda mis toimub mingi kiiruse saavutanud kuuli ees aga mitte taga.
