Vindiharjad

[puukoi]

Olen pikka aega püüdnud leida vastust küsimusele: miks osa vintraudu, olenemata kaliibrist, on kuueharjalised ja osa neljaharjalised!?
Miks just nii ja mis võib olla ühe või teise eeliseks?
Äkki keegi relvaspets või -fänn oskab asja ammendavalt seletada!?

[robi1]

Mis asi see vindihari on?

[puukoi]

Mis asi see vindihari on?

Vaata, see on nisuke moodustis, mis jääb vintsoonte vahele. Kui vastu valgust rauast sisse vaatad, peaks näha olema.

[Kaupo Kindsigo]

Tegelikult võiks nimetada neid vindiväljadeks ja vindilõigeteks. Huvitav jah, relvi on valmistatud ka 8 vindiväljaga (Andres Lillemäel oli/on üks soomlaste tehtud vana Sako) ja kuue vindiväljaga (Heym peaks olema) aga praegu tõesti on peaaegu kõik vintrauad nelja vindiväljaga. Oktagonaalrauad (okagonaalvindiväljadega) on väga vähestel relvadel, peamiselt püstolitel.

[puukoi]

OK, nimetame siis küsimuse all olevat objekti vindiväljaks, mis peaks siis olema soon ja hari koos.
Aga see ei vii meid ikkagi tekkinud küsimuse vastusele lähemale.
Senise kogemuse järgi äkki Mango on võimeline ammendavat vastust andma!?

[gunnar]

Mitte et ma kindlat vastust teaks, aga minu Sako Forester on 6 vindi(misiiganes) harjaga. Arvatavasti on tegemist sellega et mida rohkem neid vindiharju(välju) torus on, seda suurem pinnakontakt kuuli ja raua vahel ? Et siis loodeti täpsemat ja stabiilsemat toru... Lihtsal oletus

[puukoi]

Noh, nii võib ju oletada, aga paljude tootjate uuemad vintrauad on neljaväljalised senise kuueväljalise asemel. Ja üks neist tootjatest ongi Sako, mida kindlalt tean.
Et siis minnakse teadlikult justkui kehvema suunas!?
Kahtlane. Asja olemus on ilmselt pisut keerulisem.

[honkomees]

...
Et siis minnakse teadlikult justkui kehvema suunas!?
Kahtlane. Asja olemus on ilmselt pisut keerulisem.

Asja sisust pole aimugi aga ... kõik relvatootjad lähevad lihtsustamise teed - treitud, freesitud, puuritud detailide asemele tulevad valatud-stantsitud ja meile kinnitatakse rõõmsalt, et need on paremad relvad, uus sõna relvaasjanduses. tegelt on lihtsalt tehnoloogilisemad, odavamad toota. Kas ei või ka antud juhul olla põhjus tehnoloogilistes lähenemistes, kui nt täpsus oluliselt ei kannata, siis v õib odavamalt teha ...

[Mart]

Siin üks link, millest võib ka mingeid järeldusi teha.
http://www.riflebarrels.com/products/caliber_twist_rates.htm

Kusagilt torkas silma, et mida rohkem välju, seda väiksem eluiga raual, ju siis on kommerts värk leidnud selle optimaalse, et meil on väga vastupidavad rauad.
Ja sellest tabelist justkui ilmneb, et suured kaliibrid ja rasked kuulid = rohkem välju.
Sealt lehelt leidsingi, et Varminti meestele teeme 3 vindiga raudu, et hullud saaksid turmtuld anda ja raud vastu peaks. Sellel kolmesel siis laiad vindid sees, jahtub ka kiiremini ja üldse karmi tule jaoks.

[ninja]

mul vanal vene õhukal 12 harja,,mingi pronksi sisuga toru,,,aga üldiselt jah,,mida suurem kaliiber seda rohkem vindi harjasi,,,vaata venelaste granaadi heitjat näiteks mis AK_47 või 74 alla käib,,,lasuks oli vist VOG_4

[Toivo]

Väike ekskurs netis andis sellise saagi:

- On 2, 3, 4, 6, 8, 12, 16 harjaga ning veel “microgroove” s.t. väga paljude väikeste harjadega torusid (tuntuim microgoove tootja on Marlin).
- Harjade arv ei mõjuta MITTE MINGIL MOEL täpsust, kui rääkida lahingu- ja jahipüssi täpsusest. Teise ilmasõja ajal tegid amid kahe harjaga Springfield 03A3 kaliibris 30 06, mis lasi 150 grainise kuuliga sama täpselt kui varem toodetud neljaharjaline. Sportlike saavutuste jaoks mõeldud püssid on iseasi.
- kitsamad harjad (aga kitsamad on nad siis, kui neid on palju) tekitavad kuulile vähem muudatusi, kuul lendab ballistiliselt ühtlasemalt. Seega – mida rohkem kitsaid harju, seda parem.
- Kitsamad harjad põlevad kiiremini ära. Kuue harjaga toru eluiga olevat ca 20% lühem kui samal torul kolme harjaga.
- Laiad harjad suurendavad sama püssirohu koguse juures rõhku, kuna tekitavad kuuli liikumisele suurema takistuse.
- Mida vähem harju, seda vähem nurki, kugu nõgi ja vask saavad koguneda. Seda lihtsam toru puhastada.

Kui edasi otsida “rifling” ja “grooving” alt, tuleb kindlasti hulgaliselt lisa.

[puukoi]

Tänud Mardile ja Toivole, nüüd on see asi siilile ka selge. Ja ühtlasi sellega see teema ammendatud.