Vabandused, olen pikalt eemal olnud ja pole küsimust varem näinud. Mina ostsin Küti ärist ja kätte sain kohe, oli kohapeal olemas.

Kas kellelgi on juhtunud, või on kuulnud, et antud mudel järsu kokkulöömise tagajärjel lahti läheb? Kaitseriiv tagab kaitse ainult päästiku tõmbe korral. Tuleb välja, et see mudel (või siis konkreetne relv) saab tugeva põrutuse peale edukalt lahti minna.

Mitmel on se iz-18 aga sihukest asja kuulen esmakordselt. No kruvi laad tagant ära ja päästiku anatoomia hästi näha. Küsiks, et mispärast seda hirmsa hooga peab kinni lööma. Vast avamise hoob kuidagi asjasse segatud, või vinnaku hammas kulund. Samas paljud mehed omal käel päästikut kergemaks tehes neid nurkasi viilivad ja siis jah ebapiisava pidamise tõttu, võib tõesti relva kokku lüües paugu "lahti" päästa.

Uus omanik avastas selle häda, kui püssi pauguga kinni lõi.... Täna vaatasin järgi- jutt õige. Ise sulgesin relva rahulikult ja surusin vinnastushoova tugevasti allapoole, et tõrget ei tekiks, jumalale tänu- õnnelik õnnetus. Ise kolasin 8 aastat selle relvaga mööda maid ja metsi, kuni otsustasin sellest relvast loobuda. Kui relvast endast rääkida, siis omalaetud 9,7grammise poolmantel norma kuuliga väga täpne, kerge kaasas vedada, samas kerge kaalu tõttu käelt lastes raske head tabamust sooritada. 1 lasu tõttu ei ole jahid pidamata jäänud. Mõtetes oli vasardamas teadmine, et jooksvale ulukile möödalasu korral oma apsakat parandada ei jõua- mõnes mõttes "kutsub kütti korrale valima ainuõiget momenti lasu sooritamiseks". Poltlukuga relvaga samas olukorras ilmselt nii kramplikult ei oleks mõelnud, aga see on hoopis teine teema.

Päris pauguga tõesti kinni lööma ei pea, aga korralikult küll... . Tean paari inimest, kes omavad vastavat relva ning nendel on olnud juhtumeid, kus jahisituatsioonides on olnud vaja vaikselt relva sulgeda ja seejärel on tekkinud tõrked laksmisel.

Kui relva kokkulöömisele järgneb lask on viga ilmsalt selles selles, et lööknõel jääb luku korpusest välja. Kas siis ei tööta korralikult lööknõela vedru või on löök-
nõela pesa paksu õli ja sodi täis.Veel peaks saama neil mudelitel lööknõela reguleerida (kui pikalt korpusest välja tuleb), vanadel haavlipüssidel igatahes sai. Selleks tuleb laad maha kruvida ja ongi kogu luku ehitus näha. Normaalasendis ei tohi lööknõel korpusest välja ulatuda.See liigub välja vaid lasu momendil.

Hirvekütt tiba valesti aru saanud - jutt käis sellest, et kui päästik on liiga kergeks tehtud, siis mõne lukukonstruktsiooni korral võib tugev põrutus (mis ei pea ilmtingimata olema relva maha pillamine, vaid näiteks ka lahtimurtava pauguga kinni löömine) kuke lahti päästa. Ja järgnebki lask.
Olgerdi kirjeldatud probleem on selles, et kuna IZ-18 on nii lahtimurdmise kui ka vinnastamise jaoks üks hoob, siis relva hooletul kokkupanekul, kui raud korralikult ei lukustu ja hoob poolde vinna jääb, blokeeritakse päästik ära. Luku olematu töötlemistäpsuse tõttu juhtub seda aga kahetsusväärselt sageli.

Tere. Soetasin hiljuti relva IZ-18MH.

Küsimust relvaomanikele: Millist padrunit soovitaksite kasutatada? Mis firma ja mis kaaluga?
Veel üks: Esilaad loksub, kas seda saab parandada? Kas lae ja raua vahele kummjupp panna?

Katseta erinevad padrunid läbi ja leia endale parim.
Esilae loksu saab eemaldada aga ära pane mitte mingil juhul sinna vahele kummi(või ükskõik mida)!

Võiksid siin ka padruni tüübi ära mainida ja kas on uus või kasutatud. Omal oli 308W ja seal kasutasi 11-12g poolmantel kuule, sest kergem küll lõhkus kitse ära, aga loom kippus peale rindkere pauku veel kaugele minema. Raua ja esilae vahele ära küll midagi topi! Mina sättisin selle liistu, mille külge esilaad kinnitub nii, et paber mahtus nii liistu, kui ka puitosa vahelt vabalt läbi(mis tegelt on ette nähtud). Loksu vastu aitab selle liigendi osa jootetinaga katmine, mis vastu lukku käib, häda pärast kõlbab ka paberteip või tükk ajalehte. Kui ilma esiklotsita rauda loksutada ja luku vahel loks on, siis muidugi asi halvem või isegi ohtlikum. Kõige õigem oleks relvameistril lasta püss üle vaadata, sest tegu on küllaltki lohaka tööga, mis ka uuena soetades vajab kerget ülekäimist.

Püssi remondid ise ära .Sa ju relvameister.

Kuidas saab RELVAMEISTER nii rumalalt küsida?Peaksid vist kasutajanime muutma.

Tere.Kas keegi oskab vene saitidelt otsida infot,joonist selle kohta kuidas on sel relval ühendatud raud ja padruni pesa?
Tänan.

Ühendus on tehtud tinajoodisega.

Ostsin hiljuti IŽ-18-MH ning jagaks teistega oma kogemusi. Nagu öeldakse: tark õpib teiste vigadest, loll enda omadest ning täielik idioot on üldse õppimisvõimetu.

Relv oli kasutatud, kuid tegelikult kümmekond aastat niisama Politseis hoiul olnud. Õigupoolest oli mõnes kohas veel konservmääregi sees. Hoolimata sellest, et tegemist oli põhimõtteliselt uue relvaga, hakkas paar viga kohe silma:
1. Pooleks murdmine oli nii raske, kustkui vinnastaks õhupüssi.
2. Padrunipessa õnnestus tühi hülss läbi raskuste lükata, kuid väljutamisel lükkas tõukur kinnikiilunud hülsi puruks.
3. Esilaad oli tihedalt vastu rauda.
4. Päästik käis raskelt ning nõksatuste kaupa.
5. Kord poolepeale tagasi tõmmatud päästik ei liikunud enam ette.

Otsisin võrgust natuke infot ning sattusin päris hea video peale, kus õpetati tüüpvigu likvideerima:
https://www.youtube.com/watch?v=V6sLiPzSA3M

Kõigepealt võtsin relva juppideks lahti ning puhastasin konservmäärdest. Siis viilisin pisut laesäärt, et see vastu relvarauda ei ulatuks. Mõningase hingevärinaga poleerisin ära kuke, päästiku ja vedru need pinnad, mis omavahel kokku puutuvad. Viimaks asetasin 1 mm seibi vedru alla, et päästiku tõmbetugevust vähendada. Ja loomulikult määrisin Ballistoliga relva sisse. Tulemusega võib rahule jääda:
1. Pooleks murdmisel pole enam vaja jõudu rakendada; kui hooba tõmmata, siis avaneb gravitatsiooni toimel.
2. Padrunite sisse panemisel ning hülsside välja võtmisel probleeme ei ole.
3. Esilae ja raua vahele võib paberilehe libistada.
4. Päästik käib küll kergemalt, kuid endiselt nõksatuste kaupa.
5. Poolenisti tagasi tõmmatud päästik ei liigu ikkagi ette.

Käisin tiirus püssi proovimas ning 50 m pealt jooksid kuulid 5 cm diameetriga ala sisse.

Kokkuvõtteks tuletaks meelde Nõukogude ajast pärit tarkust: Vene asja ostmisel on väga oluline teada, kas see on tehtud enne või pärast palgapäeva. Ühel juhul saad mõistliku raha eest hea asja, teisel juhul hakkad kohe uut asja remontima. IŽ-18-MH puhul tekib aga kahtlus, et see on üldse projekteeritud pärast palgapäeva, sest tehas müübki tüüpdefektidega relvi, mille ostjatelt eeldatakse, et nad hakkavad ise poleerima-viilima-reguleerima.
Ise sain "tuunimisega" hakkama ning nüüd olen püssiga rahul. Aga kellel on kõik sõrmed pöidlad ning mõlemad käed vasakud, vaadaku heaga ette!