iz-27-em-1c kogemused

[reinuvader]

Relv ise näeb välja selline,kui otsa vaadata.On ju normaalne kõik

kas sa ise tegid selle pyssi?

[alotomson]

Relv ise näeb välja selline,kui otsa vaadata.On ju normaalne kõik

Pilt ei ole küll kõige parem aga miks üks raud jookseb ja teine ei jookse, võin ma sulle öelda. Ülemine raud on sul silinder tsokk (või oli nõrk tsokk, täpselt ei mäleta), see nelja triibuga. Raamatu järgi sobib kõikide kuulidega laskmiseks. Ja alumine raud paistab olevat täistsokk, ühe triibuga. Raamatu järgi võib lasta sellest vaid konteinerkuuliga, kuigi ega see ka kõige parem pole. Täis tinakuuli on keelatud lasta!
Muide oma IZ-iga proovisin kunagi tiirus huvi pärast, mis saab, kui sellest lasta kuuliga (tsehhi brennekese laadne oli tookord vist). Milline kokkusattumus, kella ühe suunas jooksis, 40 cm Enam ei ole ma sellise lolli proovimisega tegelenud.
Soovitus sulle jorsik: Soeta endale teine tsokk ja vaheta ära.

Ja latt on sul sul tundub muidugi ka ikkagi viltu, aga see raudade kokkujooksu ei mõjuta.

Alo

[Pureva]

Ma olen Tiiduga nõus, proovi 0,25 ja 0,5 tshokke, pigem on vihk 0,75 ja 1,0-ga liiga kitsas ja ei saa märgile külge!

Olen sellise IZ-ga lasknud tiirus kui alumine raud oli 0,5 mm ja ülemine raud 1,0 mm ja proovisin kaugemaid tornimärke. Lasin endalegi imestuseks mingi 10-st 9 pihta ja püss võttis kaugelt küllalt vihaselt!

Ja veel: kui tahad ikka sotti saada kuidas püss laseb, lase haavlitega nr 7 1/2 35 m ja 40 m pealt suurde paberist märklehte. Tee 55 cm ring, keskele väiksem ring, täpp keskele (sihtimiseks) vertikaaljoon täpist läbi, horisontaaljoon täpist läbi ja loe algul ära haavlid all/üleval , pärast paremal/vasakul ja pärast veerandike kaupa ja sisering/välisring ja haavlid ringis/ringist üldse väljas (enne pead ära lugema, mitu haavlit on selles padrunis) arvuta tabavuse %. Kui nii teed kõigi tshokkidega mõlemast rauast ja kordad katset nii 2-3 korda hakkab mingi arusaamine rauajooksust tulema. Ja ära imesta kui 0,75 mm annab tihedama vihu kui 1,0 mm, seda juhtub ka!

katsetasingi tahvliga ˇ70*80cm. kaugus 25-30meetrit. 0.75 tsokiga. kui kaugemale oleks viinud, niikaugele kus taldrikud lendavad, siis arvan et haavlite arvu märklahes võin näpude peal üleslugeda. kasutasin Bornaghi Super moona.
Milline moon on konteineriga ja kust neid müüakse? kuidas oskan poes vaadata just konteineriga padruneid?
Äratõmbamisest ei saa juttu olla. Jooksva metssea laskmisega tegelenud nooruses pea 10a. ja sealt on ikka midagi külge ka jäänud. 308 vindiga pole probleemi põgenevale ulukile pihta saada. (nt. jänes). ei ole algaja laskur aga kogemused siledaga on nõrgad.
Ega vist muud tõesti üle jää kui mingi hea koht valida kus saab rahulikult tahvlisse lasta ja proovida erikombinatsioone. (Männiku lasketiirus seda küll teha ei saa, Anti naerab tegevuse välja ja KLiidul vist pole sellist võimalust)

[jorsik]

Sai lastud kaks alt ja kaks ülevalt,kaks alt ja kaks ülevalt.Siis alumine tsokk üles ja ülemine alla.Ja samamoodi uuesti.Vahepeal laskemoona vahetus ja uuesti.Tsokid olid pool,- ja veerandtsokk.Silindrit lihtsalt polnud ja täistsokiga ei hakanud proovima.Aga tundub hoopis alumine raud viltu olevat,teise suhtes.Kuid mõnele ei suuda seda selgeks teha,et asi ei ole normaalne.Proovi aga erinevat moona.Kuid kõveraks jääb ta ju ikka.

[draiwer]

Niitväja tiirus viimasel võistlusel Valdu väitis,et on meestele korduvalt tõestanud,et tänapäeva kuulid ka täiskaliibrilised loksuvad rauaotsas ning seepärast pole mõtet lasta silinder tsokiga kuuli.Mul on kõnealune relv mille rauad kuuliga laseb erinevalt ja samas on mul iz 27e 16kal, millel ülemine raud on nõrk tsokk ja alumine silinder.Selle relva rauad lasevad ühte kohta.Kaldun arvama siiski,et 27em 1c raudade kokku jootmine ei ole õnnestunud.Pildilt pole näha aga vaata või mõõda supleriga toru otstest seina paksus,ehk avastad,et toru auk pole tsentris.Seda viga esineb mõnedel seda marki relvadel.

[ninja]

...Pole küll relvameister, aga kui sa jännata viitsid siis tee ajutine sihik raua otsa omaarust õigele kohale ja vaata kas saad sealt kella 1-he pealt 12:00 peale tagasi
Kontrolli kindlasti et tsoki pesad oleksid sirgelt sisse freesitud. Kui ei ole siis relv praak lihtsalt!

[alotomson]

Niitväja tiirus viimasel võistlusel Valdu väitis,et on meestele korduvalt tõestanud,et tänapäeva kuulid ka täiskaliibrilised loksuvad rauaotsas ning seepärast pole mõtet lasta silinder tsokiga kuuli

No ega ikka ei loksu küll. Kui ei usu, proovi järgi! Ja pooltsokk on täiskaliibrilisele kuulile ilmselgelt palju.


Alo

[honkomees]

Niitväja tiirus viimasel võistlusel Valdu väitis,et on meestele korduvalt tõestanud,et tänapäeva kuulid ka täiskaliibrilised loksuvad rauaotsas ning seepärast pole mõtet lasta silinder tsokiga kuuli

No ega ikka ei loksu küll. Kui ei usu, proovi järgi! Ja pooltsokk on täiskaliibrilisele kuulile ilmselgelt palju.


Alo

No proovi ometi järgi ja veendu, et täiskaliibriline kuul (nt Brenneke) on täitsa lohvka, kui neid välissooni mitte lugeda, lasen selliste kuulidega edukalt kahe püssi kolmveerandtsokist (Toz-34 pooltsokk mis tegelikkuses umbes kolmveerand ja Brno tsokk 0,7) ja täistsokist (Toz-34 täistsokk on ka tsipa enam kui 1)

[alotomson]

[/quote]
No proovi ometi järgi ja veendu, et täiskaliibriline kuul (nt Brenneke) on täitsa lohvka, kui neid välissooni mitte lugeda, lasen selliste kuulidega edukalt kahe püssi kolmveerandtsokist (Toz-34 pooltsokk mis tegelikkuses umbes kolmveerand ja Brno tsokk 0,7) ja täistsokist (Toz-34 täistsokk on ka tsipa enam kui 1)[/quote]

Ma ei tea millist brennekest sa proovisid, aga see mida ma proovisin on tihe mis tihe. Mõõtisin ka huvi pärast kuuli ära ja sain 18,6mm. Wikipeedia järgi on 12 kal. raud ca. 18,5mm.
Ei saanud aru osast "kui neid välissooni mitte lugeda". Kas mõtlesid neid ribisid brennekese kuuli ümber, mis annavad kuulile pöörleva liikumise? Kui jah, siis kuidas sa saad neid mitte lugeda kuuli diameetri hulka?


Alo

[honkomees]

... Kas mõtlesid neid ribisid brennekese kuuli ümber, mis annavad kuulile pöörleva liikumise? Kui jah, siis kuidas sa saad neid mitte lugeda kuuli diameetri hulka? ...

neidsamu, neid EI LOETA kuuli diameetri hulka, kuna need on tsentreerivad ribid, mis tsokis kokku surutakse ja liigset takistust ei tekita. Kui mõõdad kuuli läbimõõtu, siis ainult kuuli keha ribide vahel ja see peab olema väiksem kui tsoki mõõt.

P.S. venelastel on üks ütelus, mis kõlab umbes nii, et õppige, õppige materiaal-tehnilist ehitust ...

[Kolevoll]

Mõõtisin ka huvi pärast kuuli ära ja sain 18,6mm. Wikipeedia järgi on 12 kal. raud ca. 18,5mm.
Alo

Kaldun arvama, et kaliibri millimeetritesse teisendamise osas absoluutset tõde välja selgitada ei ole lihtne. See eelviidatud 18,5 on väga vaieldav. Näiteks Jahimehe käsiraamat (koostanud Tiit Randla, Tallinn "Valgus" 1979) annab relvade kaliibrite osas järgmist informatsiooni: "Nõukogude Liidus on kehtestetud sileraudsete jahipiüsside järgmised rauaõõne diameetrid: kaliiber 12 -18,40 mm...... Nendest mõõtmetest lubab GOST ka kõrvalekaldeid" (lk 26). Paar rida edasi aga on selline info: "Et jahimeestel on üsna palju ka välismaiseid püsse, siis on tabelis 1 esitatud mõningad kaliibriandmed sileraudsete ja tabelis 2 vintraudsete jahipüsside kohta" (lk 27). Ning tabelist 1 saab teada, et kaliibrile 12 vastab rauaõõne diameeter 18,6 mm (0,729 inglise tolli).
Jahiraamat (koostanud Tiit Randla, Eesti Entsükopeediakirjastus 2003) annab kaliiber 12 vasteks millimeetrites järgmised andmed: rahvusvaheline - 18,2-18,6; Venemaa 18,2-18,75; Saksamaa 18,2-18,6;USA 18,42-18,93; Suurbritannia (väikseim) 18,52; Prantsusmaa 18,1-18,5 (lk 183).
Kuivõrd olen alates 1984.aastast väga edukalt kasutanud täistšokk rauaga püssi kuuliga tulistamiseks, ei usu ma jutte sisuga: "...pooltsokk on täiskaliibrilisele kuulile ilmselgelt palju", enne kui seda ilmselgust ei ole sõltumatute ekspertide poolt veenvalt tõendatud.

[Feen]

No, surutakse neid ribisid kokku nii palju kui vaja, aga see ei tähenda veel, et kuul sellepärast loksuma hakkab. Mida rohkem miskit läbi mahtumiseks kokku surutakse, seda suurem on takistus ning seda vähem see asi seal loksub.

[alotomson]

Mõõtisin ka huvi pärast kuuli ära ja sain 18,6mm. Wikipeedia järgi on 12 kal. raud ca. 18,5mm.
Alo

Kaldun arvama, et kaliibri millimeetritesse teisendamise osas absoluutset tõde välja selgitada ei ole lihtne. See eelviidatud 18,5 on väga vaieldav. Näiteks Jahimehe käsiraamat (koostanud Tiit Randla, Tallinn "Valgus" 1979) annab relvade kaliibrite osas järgmist informatsiooni: "Nõukogude Liidus on kehtestetud sileraudsete jahipiüsside järgmised rauaõõne diameetrid: kaliiber 12 -18,40 mm...... Nendest mõõtmetest lubab GOST ka kõrvalekaldeid" (lk 26). Paar rida edasi aga on selline info: "Et jahimeestel on üsna palju ka välismaiseid püsse, siis on tabelis 1 esitatud mõningad kaliibriandmed sileraudsete ja tabelis 2 vintraudsete jahipüsside kohta" (lk 27). Ning tabelist 1 saab teada, et kaliibrile 12 vastab rauaõõne diameeter 18,6 mm (0,729 inglise tolli).
Jahiraamat (koostanud Tiit Randla, Eesti Entsükopeediakirjastus 2003) annab kaliiber 12 vasteks millimeetrites järgmised andmed: rahvusvaheline - 18,2-18,6; Venemaa 18,2-18,75; Saksamaa 18,2-18,6;USA 18,42-18,93; Suurbritannia (väikseim) 18,52; Prantsusmaa 18,1-18,5 (lk 183).
Kuivõrd olen alates 1984.aastast väga edukalt kasutanud täistšokk rauaga püssi kuuliga tulistamiseks, ei usu ma jutte sisuga: "...pooltsokk on täiskaliibrilisele kuulile ilmselgelt palju", enne kui seda ilmselgust ei ole sõltumatute ekspertide poolt veenvalt tõendatud.

Pikk ja põhjalik arutelu. Eks see millimeetritesse teisendamine minu poolt oli pigem näitlik. Tahtsin vaid öelda, et on jumalast tihe see kuul seal torus. Võib vaid ette kujutada kui suur on takistus, kui neid ribisid seal tsokis kokku surutakse, on ju neid ikka päris tihedalt seal brennekese kuulil. Ma tean omastkäest paljusid kellel jookseb täistsokist brenneke normaalselt aga tean ka neid kellel ei jookse. Ma ei väidagi, et nii ei saa lasta, kuid võib juhtuda väärastusi.
Võite lugeda Jahiraamatust (mille on kohe kindlasti koostanud EMÜ vanemteadur TIIT RANDVEER) ka tsokkide kohta, lk ei oska anda, raamat pole käe pärast.


Alo

[alotomson]

Lugesin huvi pärast ka ingliskeelseid foorumied, kus on püstitatud a'la selline küsimus, et kas täistsokist saab lasta täiskaliibrilise tinakuuliga. Kahes foorumis oli toodud, et jah saab aga täpsus võib kannatada.


Alo

[Tiit Karp]

Lugesin huvi pärast ka ingliskeelseid foorumied, kus on püstitatud a'la selline küsimus, et kas täistsokist saab lasta täiskaliibrilise tinakuuliga. Kahes foorumis oli toodud, et jah saab aga täpsus võib kannatada.


Alo

Täienduseks niipalju, et iga tehas püssi aretamisel, on arvestanud standardkuuliga tulistamist. Kuigi püss on ikka haavlitega laskmiseks mõeldud, ei tohi kuul püssi lõhki ajada. Püssidel tšokkidega üle 1mm tehakse raua õõs suuremaks. Kuulide konstruktsioon on arvestatud nii, et ribid deformeeruvad, aga kuuli keskosa rauaga ei kontakteeru. Muidugi liigub väga palju oma tehtud kuule ja nendega tuleb olla väga ettevaatlik. Tugeva tšokkiga püssid ei saagi kuuliga täpselt lasta, kuna rauas loksuvad. Jallegi tuletame endile meelde, et ei ole universaalset asja mis oleks igati ideaalne. Saab olla püss mis on väga hea haavlitega laskmisel, saabolla väga hea püss kuuliga laskmisel ja saab olla universaalne püss mis lasb mõlemiga heal juhul rahuldavalt.
Iževski tehase jahipüssidel oli raua õõne läbimõõt reeglina 18,2-18,3mm ja tuula tehase püssidel 18,4-18,5. Tehase kuulid enam-vähem sobisid Ižidele, aga tuula püssides kukkusid läbi raua kuni tšokkini kolinal.
Nüüd on nii püsside tarnijaid, kui ka laskemoona tarnijaid seinast seina. Tasub teada mida püssile sisse topida.