Igal püssil on haavli külv erinev. Tuleks proovida erinevaid padruneid. Lasen ka Iž-27ga ja teiste poolt kiidetud padrunid minule tihti ei sobi. Oma neljakümne aastase laskmise juures pole veel kohanud püssi millega ei saa üle kolme-nelja märgi. Pigem tulemus on muudes asjades kinni, nagu laad või päästik.

Kui muud üle ei jää vii püss Härrade Nurgad kätte.Lammutavad rauad laiali ja joodavad õigesti kokku.Juttude põhjal peaks töö maksma 1000-2000 krooni.Vähemalt saad norm jooksuga püssi.

Minul üks vana IZ mis kuulidega jookseb mõlemast rauast (2-4 cm ringi 35 m pealt) väga hästi aga tshokid on maha freesitud...

Tavaline tshokkidega kaheraudne on ikka mõeldud haavlitega laskmiseks ja proovi erinevate tshokkidega ja padrunitega 35 m peal leida optimaalse tihedusega haavlivihku!

Kuuliga tahad lasta, osta üheraudne poolautomaat ja saad kirpu nihutades või sihtimispunkti muutes mõne kuuli talutavalt jooksma aga selleks küll sileraudne püss pole ette nähtud!

Anti Beretta tiirus? No 2 aastat tagasi müüs Beretta maha, rendipüssid on Benelli-d

Tsiteerin: Anti Beretta tiirus? No 2 aastat tagasi müüs Beretta maha, rendipüssid on Benelli-d

Vahet pole mis relva nimi on- kaldun arvama, et antud relv lihtsalt istub paremini õlga. Veel küsimus- mitu erinevat korda sedasi oled proovinud (enda omaga ei lähe ja tiiru omaga kohe )?

Enda kogemuse järgi - täna kõik paari päeva pärast kohe üldse taldrikule külge ei saa - kuna tegemist sama relva, sama partii padrunitega, siis julgen väita, et viga "päästikuvennikeses" ehk siis iseendas.

No kuuli ma enam ei loodagi sealt ilusti saada kuna 308 vint on soetatud. Kuigi jah ,laskekatses 3tk viies. siis võib vist rahul olla.
Aga kui lased taldrikut ja näed et peaks pihtas olema, aga ikkagi tükkideks ei lenda, siis on alati tunne nagu laseks paukpadrunitega. Milliseid tsokke peaks siis veel proovima? 0.75 asemel 1.0 ? või panen kohe pikema tsoki ? Miks mul on tunne et 0.75 ja 1.0'sel mingit märgatavat vahet ei tule !
Kas see ei mängi rolli, et padrunipesa on 76mm, mitte 70? kui kest laiali lükatakse ja enne koonust jääb sellist 'logisevat' ruumi, kas see ei mõjuta haavlivihku?

Vabandan kui Anti relvades eksisin. Ju siis on tal Benelli'd.

Kui märgid pole kaugemal kui 35 meetrit, siis proovi tsokke 0,25 ja 0,5. Tsokkid 0,75 ja 1,0 annavad väga kitsa haavlivihu ja on väga kerge niiöölda "ärapäästa". Eriti kui pole päästikuid inimlikumaks tehtud.

Ma olen Tiiduga nõus, proovi 0,25 ja 0,5 tshokke, pigem on vihk 0,75 ja 1,0-ga liiga kitsas ja ei saa märgile külge!

Olen sellise IZ-ga lasknud tiirus kui alumine raud oli 0,5 mm ja ülemine raud 1,0 mm ja proovisin kaugemaid tornimärke. Lasin endalegi imestuseks mingi 10-st 9 pihta ja püss võttis kaugelt küllalt vihaselt!

Ja veel: kui tahad ikka sotti saada kuidas püss laseb, lase haavlitega nr 7 1/2 35 m ja 40 m pealt suurde paberist märklehte. Tee 55 cm ring, keskele väiksem ring, täpp keskele (sihtimiseks) vertikaaljoon täpist läbi, horisontaaljoon täpist läbi ja loe algul ära haavlid all/üleval , pärast paremal/vasakul ja pärast veerandike kaupa ja sisering/välisring ja haavlid ringis/ringist üldse väljas (enne pead ära lugema, mitu haavlit on selles padrunis) arvuta tabavuse %. Kui nii teed kõigi tshokkidega mõlemast rauast ja kordad katset nii 2-3 korda hakkab mingi arusaamine rauajooksust tulema. Ja ära imesta kui 0,75 mm annab tihedama vihu kui 1,0 mm, seda juhtub ka!

Kui haavlid on konteineris, siis ei ole vahet, aga kui ilma konteinerita, siis pidi see haavlivihku môjutama kûll.

Üleminekukoonus mõjutab haavlivihku vähem kui arvate, Kemen KM-4-l pole üldse mingit üleminekukoonust ja mehed lasevad vilttropiga konteinerita padruniga (Alo Ling) märke puruks nagu putru!

Vôib-olla selles iva seisnebki, et puudub ûleminekukoonus.

Mis puudutab tsokke, siis ei teeks ûldse paha poodi minnes supler kaasa vôtta ja tsoki läbimôôt ära môôta. Erinevatel tsokitootjatel vôib see erineda ja lisaks on ka erinevatel relvadel rauaôône läbimôôt erinev. Oma jutu illustreerimiseks toon näite elust enesest.
Valmet sileraudne, rauaôône läbimôôt 18,3 mm, mees tahtis osta pooltsokki ja ostis antud relvale sobiva Carlsons M tsoki. Supleriga môôtes selgus, et tsoki läbimôôt on 18,15 mm. Lihtne arikmeetika ûtleb, et reaalnetsokk on 0,15 mm - ei juttugi pooltsokist. Oleks pidanud ostma hoopis Carlsons F (täistsokk), selle läbimôôt on 17,85 mm - reaalnetsokk 0,45 mm.

Mida arvate sellisest asjast,et lasta pika tsokiga kuuli ja mis mõõdus tsokiga peaks proovima.

Kuuli lastakse reeglina 0 tsokist ehk siis silindrist. Igasugune positiivne tsokk (v.a. paradoks) kipub isegi läbi konteineri kuuli muljuma, nii et selle lend pole enam päris "see". Aga küllap esineb ka erandeid.

Minu IZ laseb selliselt.Ülemine laseb märklehte ja alumine sinna üles paremale.Vahemaa 35m.

Relv ise näeb välja selline,kui otsa vaadata.On ju normaalne kõik

Mis seal normaalne on? Sihtlatt ju tüki maad ühe külje peal ja kui kirp lati keskel ilusti, siis kogu värk peabki viltu vedama.Kui keegi oskaja saabki lati ilusti keskele joodetud, no siis ei lase see ülemine raud kah sinna kuhu praegu. Aga see alumisest rauast lastud ilus kuuliderida vast miski raua soojenemise ja tagajärg. Kuidas ringid alumisel raual paistavad, noh kui sisse vaatad? Suur vahe on küll ja mina kah sellega ei lepiks. Aga kas lasid mõlemast rauast vaheldumisi, või uhasid alul kümme pauku noh ülemisest näituseks.