Selline küsimus ,et kes müüb Eestis TIKKA sileraudseid (KAHERAUDSEID) püsse?Näiteks TIKKA X12

Kuna neid enam ei toodeta, on võimalik neid võimalik Eestis ainult kasutatult saada. Ise olen pidanud sellist, nüüd sõbra käes. Lisaks sellele isendile on ühel sõbral veel samasugune. Ostetud Küti Ärist.

Vist läks nende mudelite või vähemalt väga sarnaste mudelite tootmine Marocchi kätte, nimeks FinnClassic.

BM

Paraku eksid - alguses tehti Tikka sileraudseid Soomes Tikkakoski tehases. Pärast võeti allhange küll Itaaliast aga Franchi tehasest. X12, S12 jt on kõik Franchi tehase toodang, muuses ka Sauer lasi siledaraudseid Franchil teha vahepeal.

Marochhi tehasele jäi rõõm valmistada kunagisi Tikka 412, Valmet 412 jt selliste järeltulijaid, mida kombineeritud relvade seast teame Finnclassicu nime all.

Kuna pardijaht uksees ja terashaavlite laskmiseks püssi vaja siis tõstaks vana teema jälle üles. Kuna olen pikalt mõelnud ja vaadanud erinevaid relvi siis antud püssi ost päevakorras.
Teema algusest mitmeid aastaid möödas, huvitaks siis kuidas meestel püssid vastu pidanud on, mida kiidate mida laidate?

Mina soetasin endale iz-27-em-1c sporting . Loomi ja linde olen tabanud üks jagu. Vigadest talvel kui lumi torustsisse läheb ei tule puhudes lumimvälja ( kompensaatori aukude pärast), rihma kinnitused puuduvad. Need vead tava iz-27-em-1c puuduvad ,need on sportingu vead.

Sportingu iseärasustega olen ka kursis kuna olen sellega üks jagu märke alla lasknud. Just rihma aasade puudus on asi miks ma teda jahti ei taha ja oluliselt kallim on ta ka vörreldes tavalisese mp27em-1c'ga

Rihma aasade pärast ei tasu nüüd küll head relva ostmata jätta.Nende paigaldamine pole ju mingi täpisteadus.Minu Browning GTS-il puudusid need samuti.Sain oma "nisanäppudega"need külge küll .

Rihma aasadega üle 100€ odavam on niiet peaaegu nigu tasuks ostmata jätta kuna minu jaoks on see ka raha Aga ega sportingu ja tavalise vahe muud polegi ju kui rihma aasad ja kompensaatori augud ennem tšokke.
Samas olen ma hakanud sportingu tapajõus kahtlema. Kas see, et osa püssirohugaase enne tšokke rauast välja lendavad ei vähenda püssi tapmisvöimet? Taldrikutele piisab vähesest aga loomale ikka natuke rohkem vaja. Eks teadjamad parandavad aga omal selline möte korra tekkis

Laengu kompensaatoriaukudeni jõudmise ajaks peaks püssirohi juba ammu põlenud olema. Kusagilt on meeles, et juba poole raua peal (kui mitte varem) hakkab rauas surve langema.

Laengu kompensaatoriaukudeni jõudmise ajaks peaks püssirohi juba ammu põlenud olema. Kusagilt on meeles, et juba poole raua peal (kui mitte varem) hakkab rauas surve langema.

Kui lumi puhudes toruotsa jääb (ca 6cm raua otsast) on lastes rauaots ikka paistes.

"Hakkab langema" ja on langenud nulli (tähenärijatele et välise õhurõhuga samale) on kaks eri asja.

Jäi vähe ähmaseks, kes mida kommenteeris või millele vastu vaidles. Minu väide oli, et kui rauas rõhk kolinal langeb, siis laeng liigub juba rohkem inertsi jõul ja mõni cm enne rauasuud ülearuse vurtsu välja laskmine ei tohiks enam laengu algkiirust ehk kineetilist energiat ehk tapajõudu oluliselt mõjutada. Aga võin ka eksida.