kaliiber 6,5-284

[Joosep Käba]

Sama juttu kuulda old ka siin voorumis ju. Vist oli WSM kes kunagi teemal rääkis ja mainis et jänkid ammu tabanud 6,5x55 võlusid ja loonud kangema "analoogi" 260 Rem vist oli.

[Välek]

Wikipedia andmed: The .260 Remington while having a slightly lesser case capacity than the 6.5x55 Swedish Mauser, is loaded to higher pressure levels. This fact has allowed the .260 Remington to outperform the Swede as far as factory manufactured ammunition is concerned. Typically, the .260 Remington is loaded with a 120 gr (7.8 g) bullet at 2,890 ft/s (880 m/s) and the 140 gr (9.1 g) bullet at 2,750 ft/s (840 m/s). In contrast the Norma of Sweden loads the 6.5x55 SE with a 120 gr (7.8 g) bullet at 2,822 ft/s (860 m/s) and the 140 gr (9.1 g) bullet at 2,690 ft/s (820 m/s).
Iselaadijad peaksid saama 55-ga ohutult sama tulemuse .Jutt vabrikupaukude erinevusest, kes tekstist aru ei saa.

[paul]

http://www.lapua.com/en/products/reloading/vihtavuori-reloading-data/relodata/5/98

siin on laadimisandmed uuematele relvadele cal 6,5x55

terv,

[kirp]

Kivikas pani pea kymnesse - Eestis pole praktiliselt tiiru, kus sihukeste kaugpommitajatega asjatada. On mõned sõjaväe omad, aga nendele ei pääse ligi ja sisuliselt on tegemist laskepaikadega kus jaojagu sõdureid ja kilomeetrite jagu linte peab enne ümber panema. Hädapärast leiab mõni mees oma jahialal lagedat 500-600m aga seal on tüüpiliselt küllalt ohtlik, sest ikka võib mõni seeneline põõsa tagant välja karata ja sihukeselt kauguselt on jälgimine nagu ta on. Alla 500 saab lastud nõrgemagi moonaga, kasvõi 308-ga. Ainult hea ja krutitav optika (ja kaugusmõõtja) peavad olema. Aga 6,5x55 on alati väga heaks padruniks loetud, moona (kesti) ja pysse liigub. Miks mitte ka vähe tugevama laenguga katsetada.

[Välek]

Upitan "veidi" teemat. Foorumis sellest kaliibrist väga vähe juttu. Kas kasutajaid ja pakkujaid Eestimaal leidub?

Väike meeldetuletus, millega sai elustatud see vana teema. Soetamisotstarbekus oli esialgu tagaplaanil ja sinna ta jääbki- põhjuseks siiski see, et oluliselt popim kaliiber on peaaegu samaks suuteline- seda näitavad mitmed asjalikud ja faktilised postitused. Ja mis veel olulisem- 6,5x55 relva on paljudelt erinevatelt tootjatelt ja erinevaid mudeleid- vali millist tahad. Rebaste jaoks on kaugpommitajat vaja. Põhjus lihtne- elan põllu ääres, mille tagumise serva on 800m ja selle taga mõned kilomeetrid metsa. 308 on ära proovitud. Sai ka 300+ meetrilt rebast lastud. Nn ümmarguse trajektoori tõttu pole 308 just pärl rebase laskmiseks. Samuti ülejäänud võimsamad 30 kal relvad- milleks nii jämedat auku ja mürtsu nii väikesele loomale. Ei otsi universaalset kaliibrit. On olemas ka selline tore kaliiber, nagu 204 ruger, mis võiks oma väikese tagasilöögi poolest olla veelgi parem variant. Ka teeb see kübeke silmad ette 22-250 le (jänkide foorumite jutu alusel), põletab oluliselt vähem rohtu, vaiksem pauk jne. Põhimõtteliselt puudub ka selle kaliibri kohta siin foorumis info. Võimalik, et ka sellele eestimaal kasutajad puuduvad.

[kirp]

400 plus m pealt on kõik kaliibrid küllalt ümmarguse trajektooriga, mõni veidi vähem, teine rohkem ei oma enam tähtsust - rebasest mööda põrutad ikkagi kui langust ei arvesta (600m pealt juba 2m, 900m/s ja BC 0,5). Vaat toda aga on nii kaugelt üpris keeruline täpselt mõõta. Ei ole ise näinud ühtegi kaugusmõõtjat mis 400 m pealt rebast mõõdaks. Väiksema põõsagagi mure. Olla olemas küll proffidele mõeldud, mis võiksid mõõta, aga nende hinnad on 4000 ja peale EUR. Ehk siis kui oma põldu kauguselipukesi täis ei pane, mille järgi on võimalik rebase kaugust määrata, siis mulle tundub tegevus lootusetu. Tagumises servas metsaääres liikuva jaoks võid proovida sisse lasta, aga 800m on omajagu maad, mida laskelaua ja korraliku pukita ei asjata. Ehk siis sobiva püssi muretsemine on "projekti" realiseerimisel muidugi tähtis, aga sinna võid 3-5x summa muude vidinate peale juurde kirjutada.

[kivikas]

Väleki jutust ei saa jällegi aru: kas on härral tarvis lihtsalt lameda lennutrajektooriga augurauda või tõepoolest jahirelva uluki surmamiseks. Olen korduvalt käinud oma 7,62mm relvaga peene kaliibri vigastatud rebast võserikust välja koukimas. Lame trajektoor ja suur kiirus on küll jutuks kenad aga siin tulebki ilmsiks üks vasturääkivus: .30-sed teeksid jutu järgi justkui liiga suure augu, samas jääks aga loom kenasti maha. .22 kaliiber jällegi- tavakuuliga suur kiirus, millega nõelub loomast läbi. Võtad ekspansiivsema kuuli- ribad taga... Siin on veel 1 aga, mida lameda lennutrajektoori tabelitesse ei kirjutata. See on nn. "tuulekindlus". Siin jällegi .22 kaliiber "puhkab" sellel ajal kui 6,5mm ja 7mm paugud puhta töö teevad.
Ikkagi oleks minu arvates sellise ülesande püstituse juures mõttekas vaadata mingisugust 6,5mm mitte üle 1000m/s pauku (raud kestab kordi rohkem), või siis kiigata 7mm poole. Täna oleks siis "rahvakaliibritest" remmag või siis mingi eksootiline lühikese kestaga variant (rum või saum).

[valaskalakene]

Rebaste jaoks on kaugpommitajat vaja. Põhjus lihtne- elan põllu ääres, mille tagumise serva on 800m ja selle taga mõned kilomeetrid metsa. 308 on ära proovitud.

Rebase suurusele asjale on 800 meetri pealt TUNDUVALT raskem pihta saada, kui 1-eurosendilisele 100 meetri pealt. Kaliiber on eelviimane asi mis sealjuures takistab.
Võta ja lase 12mm läbimõõduga täppe 100 meetri pealt olemasoleva tehnikaga. Kui kümnest kümnele pihta saad, siis on edasi mõtlemiseks ainet küllaga ja küsimused kaliibrist kadunud.
Lootus rebasele 800 m pealt pihta saada tekib siis, kui kõik kuuliaugud jäävad täielikult selle 12mm täpi sisse. Selle lootuse realiseerimiseks on vaja kordades rohkem tööd teha, kui täppide tabamiseks 100m pealt.

[kakuke]

Kivikase jutul iva sees, kui panna kõrvuti täismantlid kaliibrites .22 ja 7,62, aga see muutub siis, kui võtta kasutusse poolmantlid. Siis see vahe kaob. .22 täismantliga on puhtalt see teema, kui tahad saada loomast nahka (koer võiks siis koha kõrval võtta olla igaks juhuks). Aukude suuruste vahed nahas on päris suured.
Ei sa minagi aru sellest lamedama trajektoori jutust pika maa peale (mõtlen 300m ja üle selle, aga noh, ei küüni ise ka sinna).
Tuul on ka kindlasti asi, mida ei tasu üldsegi alahinnata.
Kaliiber 6,5-284, on kindlasti iselaadija lõbu minu meelest.

[Välek]

Vahepeal palju postitusi tulnud . Niisiis 800 meetri peale rebast tabada on (minu jaoks) sama ulme, kui täiskuule põrutada lootuses, et pihta saad- Vaalaskalale, - jutt oli vastuseks postitusele, milles arutleti võimaluse üle leida jahimaid, kus distantsid pikemad. Kivikas: 30 kal surmab kindlasti paremini, kui 22 kaliiber, kuid küsimust ei saa tõstatada stiilis kas auguraud või relv surmamiseks. 308 win on minu praktika juures näidanud võimalust, et ka see kaliiber saab olla paras auguraud. Näited: 308 win 9,7 g poolmantel kaugus 180 meetrit, tabamiskoht rinnakorvi alumine veerand või kolmandik- rebane jooksis 100 meetrit. Teine näide. Kaugus 220 meetrit, scenar kuul 10,1 või 10,8 grammi -ei mäleta.... ok, . tabamiskoht rinnak, alumine kolmandik, südamest võibolla 7 cm tagapool, rebane jooksis 250 meetrit. Need on nüüd mõned ja viimased näited, kus loom on kaugele läinud- Enamjaolt siiski jääb kohe maha. On omajagu juhuseid, kus loom on ära läinud. Kummalisim vast see, kui lasin 350 m kauguselt, kuul langes veid enne rebast lumele, sealt rikošetiga rebasele (üpris veendunult) rinnakorvi. Verd oli väga, väga palju, ka oli puhanud, aga maha ei jäänudki kilomeetri jooksul- siis loobusin. Samas olen üle 300m kauguselt ka ilusaid tabamusi saanud-, rebastele. Kõige kaugem 340 meetrit. Eks väikeulukite jaoks on lauge lennutrajektoor väga oluline näitaja. Samuti eespool mainitud tuulekindlus- kus lagedat, seal tuult. Samas ei jää ka 9,3 mm 15 grammine moon tuulest puutumata. Kui suured erinevused kõrvalekalletes 22 ja 6,5 mm vahel on, ei ole veel selgeks teinud. Loodan, et erinevused on tõesti nii suured, nagu Kivikas mainis- stiilis "22 puhkab ja 6,5 või 7mm teeb puhta töö" siis on kergem otsust langetada.

[sax]

mis nüüd ei tapa vindi kuul enam rebast ka
näide: haavel nr.5, distants 45-50m, kaks haavlit rindkeres, üks sooltes. rebane läks 30m ja oli kuuse all tahe
näide 2: haavel4/0, distants 40m. üks haavel sooltes, 40m eemal reps sirakil.
ja kui rebane on 800m peal siis pole vaja teda selle maa pealt pommitama hakkata. seda maad saab sirge seljaga vähendada poole võrra ja kui natuke küüru tõmmata siis veel poole võrra

[Välek]

Näide nr 3: metsseale peaaegu riivakas keresse , veidi jooksu ja valmis. Näiteid võib alati igasuguseid tuua, kuid 30 kal. pole usutavasti "rohkem" püss rebasele, kui mõni peenem lubatud kaliiber. Ahjaa... näide nr 4.: rebasele otse eest lask nr 2 haavlitega. Rebane jookseb, jõuab joosta paarsada meetrit, kui äkki sabaga vonksti ja liikumatult maas. Kütt võtab nahka, juba nahk peaaegu maas, kuid mitte ühte haavlit sees. Viimaks siiski... 1 haavel otsa eest sisse läinud. Nagu ka enne mainisin, pole 800 m pommitamine unistus.

[valaskalakene]

Mis distantsilt sa neid rebaseid siis lasta tahad?
Mis eelist sa näed pihta saamisel sellel distantsil misiganes kuuepoolesel võrreldes .308-ga?

[Välek]

See on väga hea küsimus, tõsiselt. Ma näen eelist võimaluses pikemale distantsile relv sisse lasta ja kuuli lamedama trajektoori tõttu rehkendamisega veidi kaugemalt algust teha. Vaadates ballistikatabeleid on selleks mõnede kaliibrite korral võimalused olemas.

[valaskalakene]

See on väga hea küsimus, tõsiselt. Ma näen eelist võimaluses pikemale distantsile relv sisse lasta ja kuuli lamedama trajektoori tõttu rehkendamisega veidi kaugemalt algust teha. Vaadates ballistikatabeleid on selleks mõnede kaliibrite korral võimalused olemas.

See vahe on ju ca 20 meetrit ainult!
Ehk siis point blank range 10 cm diameetriga märgile:
Sierra HPBT .308 150gr @870m/s -> 205m;
Sierra HPBT .264 120gr @932m/s -> 218m

Võibolla leiad 6,5-le mõne kiirema variandi, ma väga ei viitsind tuhnida aga vaevalt sa selle vahe üle 25 meetri venitad. Tähendab veits peale 200 meetrit pead ikkagi kaugust mõõtma rehkendama/optikat kruttima hakkama. Täpne kauguse mõõtmine rebase mõõtu asjadega keeruline. Täpsust on vaja. Kuskil veits pealt 300 meetrit on kukkumine 25 meetri kohta juba 10 cm, rebasest puhtalt mööda. Kaliibrist sõltumata.
Tuule mõju nendele kuulidele muuseas 5m/s risttuule puhul @200m on 110 ja 101 mm vastavalt. Vahe pole märkimisväärne.

Kokkuvõttes on asi minu arust sedasi:
*200 meetrini on rebasele võimalik lihtviisil pihta saada. Kindel käsi hädavajalik.
*200 ... 300 meetrit on tuttaval maastikul, mõningase kogemuse olemasolul silma järgi enam-vähem võimalik kaugus ära hinnata ja lahtiste tornidega optikal parandus peale keerata, hea õnne korral võib pihta saada. Vajalik lahtiste tornidega korralik optika ja kõvasti üle keskmise laskeoskus. Kui me arvestame, et tabamisala rebasel on ca 10 cm ring, siis 300 meetri pealt tabamiseks pead 100 meetri peal kuulid järjekindlalt (kümme kümnest) puhtalt 3 cm ringi sisse saama. (tee proovi ja anna teada)
* Üle 300 meetri muutub asi tõsiseks snaipritegevuseks. Pigem õnnemänguks isegi väga hea oskuse ja tehnika olemasolul ....

Kaliiber ei mängi üldse rolli. Kaliibrite vahed hakkavad välja tulema kõvasti suuremal kaugusel.

Praktiline soovitus - kui sul selline põld käepärast ja tahtmine rebaseid toksida, pane neile sööta 150 .. 200 meetri peale, lase püss sinna sisse ja anna tuld. See raha, mille eest tahtsid uut püssi osta, selle eest osta moona ja tee kõvasti trenni. See on hämmastav, kui lihtne on 200 meetri pealt rebasest mööda lasta....
Kui muud lasta ei taha peale rebase, siis vaheta .308 .223-e vastu välja - tuleb odavam, tervislikum ja laskeoskus paraneb kiiremini.