Marlin 1895 45/70

[duv]

LP Baddmann! Siis ju korras, nagu ma arvasin, et tinakuuliga võib. Nüüd see jutt, mis edasi kirjutasid ei ole päris nii. Express käib ikka kuuli kohta vähemalt varemal ajal oli see nii. Vanemate relvade purunemise ärahoidmiseks suitsuta rohuga laetud padrunitel kasutati nimetust NITRO EXPRESS. Express kuule oli ka 30 kaliibriseid, nad ei olnud ainult suurtele kaliibritele. Tegelt võikski öelda, et express on tänapäeva poolmantli eelkäia, lihtsalt kuulivormi istutati kooniline teraspulk, mis jättis valatud kuuli otsa õõne, mida siis vaha või vaigu või ka Amuuri tiigriküttide kombel bertholet soolaga täideti.
19 saj lõpu poole seoses suitsuta püssirohu kasutusele võtuga hakati kasutama ka väikesema kaliibri padruneid, mis olid melhiorist ja vasest kestaga(ka täis tombakust). See oli seotud 2x suurem algkiiruse(tina kippus lötsi sulama)ja suurema takistuste läbivusega, millega kaasnes ka kordades suurem laskeulatus ja lamedam lennujoon. Ainus miinus nende juures oli see, et enne kui vastane kuulidest puurituna maha jäi jõudis ta veel mõndagi korda saata. Nimetus Dum-Dum tuli vastava lahingu nimetusest Aafrikas, kus Briti väed kasutasid kuule, millel otsast mantel kas maha viilitud või ots nurga alla viilitud(vaata ka Nimed Marmortahvlil), et elekter ja tööpingid rindel kaevikus puudusid, siis augu puurimine ebatõenäoline. Ka tänapäeva poolmantel jahikuule võib põhimõtteliselt nii nimetada, sest tegelik mõte rohkem purustada ju üks, vahe vaid selles, mis näpuvahel tehtud, küllalt ebatäpne ja mis tehases. Siin kummutaks ka valearvamuse nagu oleks ümaraotsaline täismantel Dum-Dum, ta ei ole seda ta on lihtsalt ajalugu ajastust kui kuulid veel helikiiruse piiril lendasid ja aerodünaamikat ei tuntud. Tänapäeval tõesti see mõiste veidi muutunud, et ainult suured kaliibrid, mida meil ei kasutata, muutunud on muidugi kõik materjalid tehnoloogia. Teadmised võetud erialasest kirjandusest.
VABANDAN VÄGA TEEMAST KÕRVALEKALDUMISE PÄRAST!!!

[sammal.habe]

vabandust offtopiku pärast, aga minu teada ei tulnud see nimetus mitte lahingu nimest vaid hoopis Dum Dumi relvatehase järgi Indias, kus briti koloniaalväed nende kuulide valmistamisega algust tegid. piirisõdades afgaanide jt. vastu oli hädasti vaja efektiivsemat kuuli.
ka buuri sõjas kasutati neid kuule, sest buurid ei olnud Haagi konventsioonile alla kirjutanud.

Nimetus Dum-Dum tuli vastava lahingu nimetusest Aafrikas, kus Briti väed kasutasid kuule, millel otsast mantel kas maha viilitud või ots nurga alla viilitud

[enkidu]

Express püss oli alguses lihtsalt suuremat suitsupüssirohulaengut kannatav relv. Hiljem kasutati nime suitsuta püssirohuga laskvate relvade jaoks.
http://en.wikipedia.org/wiki/Express_rifle
Dum-dum nimi tuleb tehase asukoha nimest kus 1890aastate alguses kapten Bertie Clay disainis antud kuuli.
http://en.wikipedia.org/wiki/Dum-dum
http://en.wikipedia.org/wiki/Dum_Dum
Wiki pole küll ülim tõde ja tihti panevad nad ka mõne asjaga puusse aga mõningat infot võib ka uskuda.

[unt]

Lugupeetud suurekaliibri mehed! Oleks hea, kui lisaks märklehtedele ka mõned alanud sokujahil lastud sokkude pildid üles paneksite. Oleks huvitav teada kuidas need purustused on ja kas üldse kannatab sellisega eriti veel poolmantliga nii õrna looma lasta. . . .

Proov tehtud. Küttisin sokku spetsiaalselt just selle relvaga, et näha, mis selline kuul selle "õrna lomaga" teeb. Lasin 350 gr (22,7 g) Hornady kuuliga, iselaetud padruniga. Vahemaa oli kusagil 90-100 m. Tabamus oli esijalg rinnakorvi alumises osas nii, et kuul purustas jalaluu, südame ja tungis teiselt poolt abaluu kõrvalt välja. Väljumisava oli selline 3-4 sm läbimõõduga. Seega ilmselt poolmantel ikka avanes pärast jalaluu purustamist. Noh - koer sai endale ca 1 kg liha tabamuse ümbert. Kuigi süda oli sees nagu "südame pinnalaotus", otsustasin selle ikka maksaga koos pannile panna ja mitte koera portsule lisada. Ja õieti tegin - väga hea sai

Kahjuks pilte ei teinud. Polnud lihtsalt aparaati käepärast.

Et jah - võib täitsa sellist suurt kaliibrit ka sokujahil kasutada ja purustused on igal juhul väiksemad kui on olnud minu 308 puhul. Eriti võrreldes eelmisel aastal lastud sokuga, kui kasutasin Barnauli moona. Rikkus terve looma esiotsa kuigi tabamus ise oli praktiliselt samas kohas kui nüüdki.

Ei taha selle jutuga öelda, et sokujahil peakski selline suur kaliiber olema. Kuulivalik on väikestel kaliibritel ju väga suur ja sokku-kitse ei pea kindlasti väga pehmete ja ekspansiivsete kuulidega laskma. Tahan oma jutuga kummutada lihtsalt müüti, et suure kaliibriga relvast laskmisel kaasnevad ilmtingimata suured lihakeha purustused ja verevalumid. See pole olnud nii ei põtrade - sigade ega nüüd ka sokuga.

[Olavi Kool]

Sellele kaliibrile on päris suur kuuli valik ja ka tinakuule on olemas. Panen lingi juurde saate ise vaadata http://www.midwayusa.com/browse/BrowseP ... ***9016***

[Joosep Käba]

Huvitav kuidas on tulemused sileraudse kuuliga soku laskmisel?

[peepk]

See aasta pole proovind ,aga sileda kuul jätab kah looma suht terveks ja pikema maa pealt enam läbi ei jookse,olen ise vast 2 sokku 100 m pealt ära kutsund sutsu üles sihtides ja oma iz-18 võimeid tundes.Muidu vast ei laseks, aga sokujahil ikka paar kuuli ju sea jaoks võtad kaasa ,nii öelda igaks juhuks.Ühtlasi küsiks ,et kas kellelgi ei vedele jõude vene üheraudse pära, kui siis saab privada ja päris Võrru või Narva nagu järgi ei sõidaks positiivse vastuse puhul,Läänemaa ja Pärnu kant oleks parem.

[frukt]

soku ja kitse jahis aint kuul rauas ise ma lihtsalt ei riski haavlitega on neid loomi lastud millelt nahastamisel tulevad haavli haava kolded nähtavale ja kuul annab ka lasu kaugust juurde ja blondodega pole ka liha kadu eriti täheldanud

[duv]

Huvitav kuidas on tulemused sileraudse kuuliga soku laskmisel?

Mis seal sileraudsel nii huvitavat. Enamus kuule jooksab läbi augud pea samad, mis kuuli läbimõõt, ainult see otsas auguga Poleva mul korra soku selgroogu tabades oli teisel pool naha all parasjagu seeneks läinud. Sileda kuul tänu sellele, et väiksem kiirus, ei pöörle või pöörleb ümber telje suht nõrgalt lihtselt ei tekita nii suuri rebendeid, kui vindi oma.

[Joosep Käba]

Huvitav kuidas on tulemused sileraudse kuuliga soku laskmisel?

Mis seal sileraudsel nii huvitavat. Enamus kuule jooksab läbi augud pea samad, mis kuuli läbimõõt, ainult see otsas auguga Poleva mul korra soku selgroogu tabades oli teisel pool naha all parasjagu seeneks läinud. Sileda kuul tänu sellele, et väiksem kiirus, ei pöörle või pöörleb ümber telje suht nõrgalt lihtselt ei tekita nii suuri rebendeid, kui vindi oma.

Ega ei olegi miskit niiväga huvitavat. Endal siledaga selline kogemus puudub. Sellepärast huvi tundsingi.

[rajaleidja]

Eelmine aasta lasin 20 kaliibriga ühe. Polnud need purustused hullud miskit.

[Siig]

Huvitab ennastki selline relv,Marlin, aga kuna liigun palju metsas(loe: ajus), siis huvitaks selline asi, et kuidas vibulukk lumele vastu saab.Kui püssile koguneb palju lund ja kuuse-, männiokkaid, siis kas ümberlaadimisel tekib tõrkeid või jääb äkki kaitseriiv kinni? Tavaline kaheraudne on siiamaani hästi oma ülesannetega toime tulnud, kuid aeg sunnib edasi liikuma.
Ühel tuttaval oli ükskord poolautomaat,12 kaliiber, ja tal tekkis selline probleem, et ainult üks lask ja kõik . Lukk oli lihtsalt kinni külmunud,jäätunud.
Oleks huvi kuulda teadjameeste vastuseid.

[peepk]

Marlin pole ju automaat ,ei täis ega pool ja laadimine ju puhas füüsiline käsitöö ja kõikse lollikindlam on kindlasti sisekukkedega kaheraudne lumises metsas,vähemalt lukkudesse lumi ei pääse.Aga 100 % ei saa vist kunagi ühelegi relvasüsteemile kindel olla .Jah see kukesüsteem võib ju lund-jääd vahele korjata, aga mind häirib rohkem, et rauda sisse ei näe ,et kas lumi sees või mitte ja see ,ma arvan, ikke tunduvalt olulisem kui mingi okas või heinapebre luku vahel.Keegi vist kirjutas ,et vibulukk temal läbikäidud etapp, minul vastupidi, st ootan paremaid aegu et vibulukk muretseda oma pika rauaga ühelasulise püssi kõrvale ,just ajujahiks paarile pisipuudusele vaatamata.

[unt]

Minu kogemus selle relvaga vaid üks talv. Aga mingit lume- ega ka prahitakistust sellest püssist laskmisel pole täheldanud. Tal niiöelda kahekordne turvasüsteem - kuke vinnastamine ja kaitseriivi eemaldamine. Kaitseriiviks selline nupp, mille vahele kohe kuidagi praht ega lumi minna ei saa. Noh, ma ei tea, võibolla kui päris poris püssiga solberdada või lumehanges püherdada, siis võib sinna kuke ja lööknõela pea vahele midagi minna, aga mul ei ole midagi sellist juhtunud veel. Kahel seltsikaaslasel juba aastaid samasugused püssid ja mõlemad kõvad koeramehed. Ei ole veel kuulnud, et nad oleksid kurtnud. Pigem vastupidi - mõlemad mehed, vähemalt jutu järgi, vaid kiitvaid sõnu selle relva kohta öelnud. Meie relvade vahe vaid raua pikkuses - neil 18 tollised, mul 22 tolline.
Sellest kahekordsest turvasüsteemist veel seda, et kui oled harjunud mingi ilma kuketa relvaga laskma, millel enne pauku vaid kaitseriiv maha vaja lükata, siis Marliniga, eriti alguses ja eriti siis kui laskmisega kiireks läheb, on see kahekordne süsteem suht tülikas. Aga sellega harjub ja nüüd mul enam probleemi pole - kui kuuled, et loom tuleb või näed looma kusagil mitte veel laskemaa peal, siis vinnastad kuke ja kui juba püssi palge tõstad, siis lükkad pöidlaga kaitseriivi maha. Kui kaitseriiv jääb peale ja kuke päästikust maha lased, siis igal juhul pauku ei järgne. Leian ise, et selline kahekordne süsteem on tegelikult hea, eriti kui arvestada nende jahiõnnetustega, kus mees topib laetud püssi autosse või kotti ja siis äkki pauk lahti läheb. Ma muidugi ei taha sellega öelda, et Marlinit laetult autosse või kotti toppida võiks. Aga elu on näidanud, et selliseid pooljuhme meie hulgas ikka leidub.

[Kaupo Kindsigo]

Usun, et Eesti jahimehed võidaksid väga palju kui 45/70 Gov ja 450 Marlin muutuksid populaarsemaks ja vahetaks välja sileraudsete 12 kal. kuulidega jahipidamise!