Küsimus relvameistritele ja ballistikameestele - mis muutub kui sama laengu juures võtta kasutusele sama kaliibriga relv, aga pikema rauaga? Noh, näiteks - mul on relv, mille rauapikkus on 22 tolli, kaliiber 45/70. Ostan relva, mille rauapikkus on 32". Padrun sama. Saan ma oluliselt juurde täpsust või laskemaad?

Proovisime mõned aastad tagasi lasketiirus vene vinti, raua pikkus oli vist 88,5cm ja Tikka jahikarabiini.Kuuli kaal ca12g. ja rohu laeng mõlemil oli ka võrdne. 300 m peal langes jahikarabiini kuul ca 60 cm, siis vene vindi oma ca 28 sm.Kolmel mehel lastud enam vähem samad tulemused lamades liivakoti pealt.Vene vint oli aastast 1917.

vau!!! 32 tolli ehk 81,28cm raua pikkus, sellega ju paras teivast hüpata aga tegelikult on 45-70 selline 100m püss ja sa ei võida sellega midagi olulist. Padrun ju kiire rohuga olenevalt kuuli kaalust N120-N135 kuul jäme ja raske,algkiirus suhteliselt väike nii alla 700ms kuni 100 meetrini võtab kõik jalapealt aga edasi kaob energia kiiresti ning kuul langeb päris järsult. Endal mõlemad vindid 50cm rauaga ning kõik saab lastud.

Natuke lamedamat lennujoont annab pikem raud küll, tänu tiba suuremale kuuli algkiirusele aga mitte täpsust raua suuremal vibratsiooni tõttu. Selline üldlevinud tõde väidab, et kui lõikad raualt 1cm lühemaks kaotad kuuli algkiirusest ca 3meetrit sekundis. 45-70 ei ole kindlasti pikamaa täpsuspüss, tegemist on ikka tõsise jahipidamis relvaga.

Loen ridade vahelt et tahaksid ikkagi seda 26 tollist Cowboy mudelit.Sõbral Saaremaal üleni roostevaba Marlin,raud napp 18 tolli ja ta kah sellega mitu põtra lasknud,püss nagu salaküti püss, nii lühike teine.Ise arvan et toru pikkus paras kui videvikus lastes leeki rauaotsas näha pole,st kogu see plahvatuse energia 100 protsendiline ärakasutamine kuulile max kiiruse andmisel.See raua vibra tühine võrreldes oma tehtud vigadega,niikuinii me oma kahuritega suurt üle130 m ei lase,ja Sinu märklehte vaadates arvan et püss hea,laskja veel parem.

Keegi vene autor on sellest siin kaunis pikalt seletanud . Üldiselt olen tema jutuga nôus - sama laeg pikemast rauast lisab kindlasti kiirust .
http://www.ada.ru/guns/ballistic/length_vs_speed.htm

muide see on vägagi huvitav info - peab paika ja omab ka nii mõndagi infot kiiruse - pikkuse ja mahavõtmise suhtest ...
Isegi pikema rauaga sileraudne 56-ndast aastast ( 16 kaliibrine üheraudne muuseas ) omab paremat ja pikemat tabavust/ärakutsumist , kui nood lühemad tulenuiad ...
ärge nüüd peksa tehke ...
see vaid arvamine selline

ei tee keegi sulle peksa jutt jumala õige, siledal on rauapikkus seotud kuuliläbimõõdu suhtega mida jämedam kaliiber seda pikem raud peab olema aga vintidel on kõik korras rauad mis ületavas 30 cm 100 meetri ulatuses tegijad. Vaata näiteks AKSU 5,45 relva raud sinna 30 cm alla aga 300 pealt veel päris täpne ja tapvat jõudu piisavalt

Ameerklased tegid massivse katse kus proovisid .30 kaliiber raudasid ja mõõtsid kiirusi. Kokkuvõte oli, et pärast 70 cm kadus raua pikendamise mõte ära, sest kiirust lisandus nii vähe!

Praktikas on näiteks Sako TRG-22 ja 42 peal 66 cm raud, palju pikemat pole vajagi!

TRG-22Sv JA 22Gr 660mm ja TRG-42Sv ja Gr 690 mm pikkune raud.Laupäeval Widforsi jahitarvete poest Rootsist toodud Sako kataloogis nii kirjas.

kord juhtusin juures olema spetsialistide vestlusel mis puudutas vana raua asendamist uue käsitsitõmmatud varmintrauaga..... teemaks oli eelkõige rauaseina paksus (e. teisisõnu palju käesolevat konkreetset toorikut maha treida) ja selle kontekstis raua pikkus ....on nagu meeles et paksema raua puhul peaks pikkus suurem olema ja vastupidi.... kas need kaks omavahel seotud on mingi valemiga? või on see selline tunnetuslik katseeksitusmeetodil põhinev igale konkreetsele rauale (kaliibrile?) erinev individuaalne suhe?

Loogika ütleb, et põhjuslik seos on vast vastupidi - et paksema raua saab pikema teha. Õhukese seinaga pikk raud muutub ju "vedelaks". Aga kuna üsna kindlasti (tõendusmaterjali mul mõistagi pole) on olemas seos raua seina paksuse ja kaliibri vahel, siis miks ei võiks olla seost ka paksuse ja pikkuse vahel (just nimelt niipidi, teistpidi on asi selge). Asi ei pruugi ju sugugi nii lihtne olla, et teeme aga rauda paksemaks ja võnkumine väheneb (lineaarselt) - resonants on üks igavesti kaval värk. Mõistab mõni insenöör seda kommenteeri äkki?

Pole insinöör, aga kusagilt mäletan, et raua pikkus on seotud kaliibriga. 308 juures on umbes 60-62 cm optimaalne (kusagil 80x kaliibrit). Jämeduse (raua seina paksuse) vähenemine ei muuda rauda "vedelaks", enne tuleb ette piir, mida peab toru surve osas vastu pidama. Paksul raual ei ole mingeid eeliseid täpsuse osas kui relv sama kaalu ja raud jahe. Jämedama raua põhieelis on suurem soojusmahtuvus. See toru täpsuse küsimus on üldse üks müstika. Loomulikult on halvemaid ja paremaid tootjaid, aga ka ühe sama tootja sama tüüpi raua ühes partiis on hästi ja väga hästi laskvaid torusid. Eriti suurt täpsust taga ajajad siis valivad, et milline toru see eriti hästi on õnnestunud (katsetuse meetodil).

no ma ei oska midagi öelda ballistika muutub iga päev sedamoodi kuidas keegi näha tahab, ilu on vaataja silmades?

Sellisega lastakse siis 600 pealt alla tolli (http://www.6mmbr.com/gunweek051.html). Meil on vähe mehi, kes stabiilselt (!) sama tihedalt 100 m pealt suudavad.

Toru on vähe pikem kui 30 cm Ei usuks kohe, et niiviisi saab - juba füüsika seaduste vastaselt, kui arvestada tuult ja temperatuuride erinevusi ükskõik kui vaikse ja ühtlase ilma korral.

Toru pikkus on ju 71,12 cm
Ära nüüd alahinda eesti mehi. 100 m lasta pingist (Benchrest) nii nagu see härra pole 5 lasku tollisesse ring mingi imeasi ühegi eesti jahimehe jaoks. Küsimus lihtsalt paljud mehed seda pingist laskmist harrastavad.