Kui ei tegele, pole mõtet ka tühjalt uhkustada.
Enamus Eesti jahimehi ei saa kroonisele 100m pealt pihta, olgu ta siis pingiga või ilma. Veel kehvem on lugu 300 pealt nagu näitasid ühed hiljutised võistlused.
Harjutama tuleb hakata, mitte arvata, et oleme kõvad. Ja siin on tõsiseks mureks tiirude puudus. Üle 300-seid vist eriti ei olegi (Võrus pataljoni oma ja vahest veel mõni üksik).

Toreda lehe andis peeter. Päris huvitavad ballistika kalkulaatorid ja üleüldse huvitav teave ka rauapikkuse mõjust laskmisele. Enamvähenm asi siis selline, et iga kaliibri jaoks on oma optimaalne rauapikkus. Kuskilt maalt alates pole mõtet raua pikendamisel - sealt enam ei suurene kuuli algkiirus ja seega ka otsesihtimise võime.
Jahimehele on oluline, et teatud distantsil saaks hakkama looma suhtes surmava lasuga. See oleks suuruluki puhul, ma kujutan ette, kusagil 20ne cm laskekanal. See tähendab, et kuuli tabamus võib olla eri laskekaugusel +10 kuni - 10 cm. Mina sain oma relva puhul selliseks distantsiks kuusagil 170 m. Iseküsimus on kuuli energia 170 meetril?! Ilmselt 45/70nega põtra nii kaugelt lasta - parem las läheb! Aga kuni 130nd võib kindlasti headel tingimustel proovida ja ma usun, et selline lask ei ole lihtsalt "plärtsutamine".
Nüüd edasi . . . nagu kipub ikka olema, kaldutakse teemast kõrvale. Ma ei näe mitte mingitki sidet snaiperi ja jahimehe vahel! Snaiper, kes tabab 100lt meetrilt kroonist münti, on jahil sama vähe tegemist kui jahimehel 300 m tiirus. Mitte seda ei taha ma öelda, et heade laskurite hulgas pole häid jahimehi, nagu ka heade jahimeeste hulgas häid snaipereid. Aga ma tahan öelda, et selline, eriti pukilt laskmine, kus laseb 90% pukk ja püss ja 10% mees püssi taga, pole jahiga küll kuidagi seotud.
Seega - mündi tabamine 100 m distantsil või selle mittetabamine - nagu meie idanaabrid ütlevad - hui s nim! Sellist eriväljaõpet on vaja tõesti snaiperitele. Hea kui taibukas jahimees kasutab selliste suurepäraste laskurite kogemusi endale sobiva relva soetamisel ja laskmisvõtete õppimisel.

Oojaa, oli kunagi üks tore foorumlaste üritus, kus heade tulemuste puhul võis jääda mulje, et laseb 90% pukk, aga samas kui A4 oli kättesaamatu siis jälle tuli tunne peale, et 10% laseb pukk ja 90% mees, nii et mine sa ja võta kinni. Jahis on ka võimalik leida kindel tugi ja kui siis seal taga on meest selle 10% eest ....
Vähe kasu, kui selle 90% peab asendama tehnika (olgu toru siis kui pikk või lühike tahes) või mis?

Millest selline arusaam et enamus ei saa pihta ? Kas oled näinud enamust eesti jahimehi ( ca 15 000 kui ma ei eksi) laskmas. Et lasta 5 lasku 1 kroonisesse (2,53 cm ringi wikipedia andmetel ) 100 m on vaja ka korraliku moona (Soovitavalt ise laetud) ja korraliku optikat ja pinki.

PS kui uhkustamise jutt oli mulle öeldud siis mina lasen pingist. Küll mitte profi benchresti pingist http://www.benchrestspecialties.com/Micro-adj.htm vaid lihtsast plastik pingist http://www.mtmcase-gard.com/products/shooting/pred.html.

Kuna kaheldi eesi jahimeeste laske oskuses tegin ühe märklehe kus saab kroonist lasta. Avades AutoCadiga on ringi suurus täpselt 23,25 mm (http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Chekr ... nt_(kuldne))



Leht ise asub lingil
http://www.hot.ee/carzumm//sisselaskmisleht%201%20kroon.dwg
Kui sul sellist programmi nagu AutoCad ei ole siis märkleht avaneb programmiga mis asub http://www.axcad.com/

HEAD HARJUTAMIST UUEL AASTAL !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Arvan, et pukist lastes on tulemus: laskur 70% ja püss-padrun-optika-kuul 30%. Pakun sellepärast, et Arlese või Priiduga lastes oleme koos erinevate püssidega, ka magnumitega suutnud kas "täppi" või ühte sentimeetrisse lasta 100 m peal aga mõnigi harrastaja "virutab" samast püssist 10-15 cm alla või kuhugi "kapsasse"!

Panin siia mõned lingid, kus saate kõikvõimalikke märklehti välja printida
http://www.targetz.com
http://www.6mmbr.com/targets.html
http://www.tnoutdoorsmen.com/targets.htm
http://www.mytargets.com
http://www.glockfaq.com/targets.htm
http://www.protargets.com/targets/index2.htm
http://www.gamecalls.net/free_stuff/52_ ... rgets.html
http://www.tackdriver.com/targets.htm
http://www.uspalma.com/Targets/targets.htm
http://www.reloadbench.com/main.html
http://www.remington.com/library/dow...er_targets.asp
http://www.ourworld.compuserve.com/home ... page3.html
http://www.huntingclub.com/uploadedFile ... argets.pdf

Head harjutamist!

Mulle meeldib, et rekord just 6mm BR lasti, olen seda varem kiitnud, kui kõige tegijamat kaliibrit 300 m standardis. Nüüd siis ka 600 m peal. Tema mõõdukas tagasilöök, stabiilne kuuli lend ja lühike ümberlaadimine teevad laskmise nauditavaks! Parm täpne lask väiksema energiaga, kui suur kolakas kusagile ebamäärasesse kohta... Täpne sirge poksis viib vastase põrandale samas kui 700 kg haak õlga ei tee eriti midagi...

Kaupo eelmine kiri oli huvitav, selles mõttes, et endal ka kogemus kuivõrd erinevalt erinevad inimesed ühest ja samast relvast lasta suudavad . Ja seda mitte niivõrd hajuvuse, vaid tabamiskoha osas märklehel. Eks mina ka kipu erinevatel päevadel sama komplektiga vähe erinevasse kohta laskma. Kusjuures tihedus ei pruugigi väga halb olla. Kas see on riietusest (talvel sall kaelas ), relvahoiust (külmaga kinnastes ) vms? Öeldakse ju et silm sihib, aga laad laseb. Mõni teadjam ja suurema kogemusega foorumlane võiks kommenteerida ja oma kogemusi relva hoiu osas pajatada.
Benchresti mehed pidavat hoidma relva hästi õrnalt, vaat et seda peaaegu mitte puudutades, esimene ja tagumine pukk all. Mina nii ei suuda, minu parimad tulemused on suht korralikult kinni hoitud relvaga. Seda hoiu asja on raske ka kuiva trenniga parandada, sest tagasilöögi aegset liikumist ju ei ole ja seda ka ei näe. Kuidas sa siis korrigeerid? Päästikuga risti ära tõmbamist on kuivalt küll hää "testida". Jõuluaegne vahe paugutamises mõjus just nii, et kippusin 2 cm kõrvale tõmbama. Tiheduselt istusid kroonises küll, aga rangelt võttes ei oleks suutnud seda Ivari kommenteeritud "enamlasest eesti mehe" täpsust saavutada.

Pole küll selle postituse teema, aga meie esiklaskurid võiksid agaramalt oma tehnikaid kirjeldada, et mida jälgivad, kuidas treenivad jne. Laskmise teema all alustati väheke laskeharjutuste õppematerjali avaldamist. Seda peaks kindlasti jätkama ja aktiivselt foorumlaste poole pealt kommenteerima. Praegustel ja endistel lasketreeneritel vahest ka meeles, milliseid õppematerjale NL aja välja anti ja kas neid ka kusagil veel liigub (nt. raamatukogus).

Kindlasti on väga andekaid, kes ise kõik õiged nõksud üles leiavad ja kõva tööga tipplaskuriks arenevad. Aga on ju ka väiksemaid vendi, kes vähehaaval pisitasa oma kroonise poole püüdlevad, olgu ta siis 100 või 300m eemal ja eriti püüne peale karikat hoidma ei kipu.

Ilusat algavat aastat!

Arlesega lasime üks aasta 270 WSM Mannlicher Classicust päris ühte auku 100 m peal (kuul oli Norma laetud 140 GR Barnes TSX), Priiduga viimane kord uus Sauer 202 7mm Rem Mag (optika oli 3,5-15X56 Nightforce NXS) kuul Sako laetud 9,7 g Scirocco II suutsime 100 m pealt lasta 1 cm kleebekale mõlemad pihta, mina kell 6, Priit kell 12.

Püss on toetatud kahes punktis, eeslaadi alt ja keha lähedalt liivakottidele või vaibarullile.

Püss on korralikult õlas, vasak käsi hoiab laadi nagu laseks püstiasendis.

Päästiku viimistlemine on kriitiliselt tähtis!

Lask on pikk ja rahulik.

Nii saab püssi ja laskemoona täpsusest selge ülevaate!

Hoips ja aastat lahedat,

omamoodi kiuksuga aga jälle peaks kirjutis laskmisest ilmuma jaanuari jahimehes - tõenäoliselt liigselt suure pildimahu pärast ei mahtunud jõulukuu numbrisse.

Aga seda, et enamus 15 kilojahimehest ka korraliku moona püssiga liivakotilt 1 eek münti tabavad ei tahaks ma hästi uskuda. See, mida Kaupogi vihjas jääb puudu. Nimelt on häda päästmises - liiga suur osa jahimeestest ei oska pikka ja rahulikku päästikutõmmet. Eelmise aasta veteranlaskur ehk isiklik isa tegeleb Läänemaal noorte (1-6 klass) laste õpetamisega. Nood lasevad liivakottidelt ja õpivad esimese asjana just seda rahulikku päästikutõmmet. 2 aastat on treeningud käinud ja mõlemal aastal on kohalikke tiitleid laskevõistlustel nopitud.
Kokkuvõtteks - oluline osa tulemusest saab alguse päästmisest ja isegi liivakotid ja kotkasilmad eip aita... raua pikkus ka mitte

Jõudu harjutamiseks!!

Hea laskuri poolt peale lastud relv ei pruugi teise hea laskuri käes samasse punkti tabada. Asi selles, et teatud osa nägemisest on mehhaaniline ehk siis optiline (silma lääts), aga pilt vaadatavast on ikkagi juba aju toodang, kujutluspilt, mille aju toodab teatud närvidelt impulsse saades. See tekkiv pilt, ehk siis aju poolt toodetud kujutis ei pruugi erinevatel inimestel olla ühesugune. Kindlasti on laskureid, kelledel see langeb rohkemal määral kokku, aga kindlasti ka neid, kellel see kujutis on suurema kõrvalekaldega. Mõlemad võivad olla head laskurid, aga relv tuleb peale lasta igal mehel vastavalt oma "kujutluspildile".
See ei ole nüüd minu väljamõeldis. Tegelesin kunagi püstolilaskmisega ja nii seletas seda minu tolleaegne treener. Tegime treeneri eestvedamisel isegi selliseid võistlusi trennikaaslaste vahel, et lasime kolme-neljakesi kõik kordamööda ühest relvast (et ei oleks seda juttu, et kellelgi on parem püstol!) 30 lasku ringmärki ja siis mõõdeti lasketulemust asetades läbipaistva märklehe tsenter kõige tihedamale kobaraosale ja loeti sedasi silmad kokku. Laskmise ajal oma tabamusi läbi "truba" vaadata ei tohtinud. Kõigi võistlejate kobarad asusid märklehtedel erinevates kohtades.
Oma kogemustele tuginedes oskan siia lisada vaid seda, et optikat kasutades tundub mulle, et selline kõrvalekalle erinevatel laskuritel on palju väiksem kui lahtise sihikuga lastes. See võibolla seletab ka Kaupo jutu, kuidas nad Priiduga ühest ja samast relvast tabasid 100 m 1cm2 kleepsu. Aga oma kogemus ütleb mulle ka seda, et lahtise sihikuga 300 m distantsil lastes ei pruugi võrdväärsete laskurite puhul teine mees üldse märklehte tabada, kuigi püssi omaniku lasud olid ilusasti kusagi keskel kobaras. Aga teeb väikesed parandused ja juba püss laseb temagi käes.

Jälle kaks huvitavat teemaarendust: päästmine ja vaatamine/kujutis ajus.

Esimese kohta kurdaks, et suudan küll aeglaselt ja pikalt tõmmata (seega ei nihku tabamispunkt enne luku kõpsu ära), aga kummalisel kombel olen täheldanud väikest äranihkumist luku töö ajal eriti kui väga õrnalt püssi hoida (püüdsin "juurutada" kauglaskjate õrna relvahoidu ). Algul arvasin, et põhjuseks on luku osade liikumine (tekib ju luku töö ajal kineetiline energia ja võimalik et väike raskuspunkti nihkumine), aga praegu tundub, et probleemi allikas on päästiku käiguraskuse muutus (see läheb ju luku tööle rakendumise järgselt kergemaks) ja n.ö. kisun püssi paigast ära ootamatu päästiku takistuse muutumise töttu. Raske öelda, kas see luku käivitumise järgne äratõmme ajaliselt jõuab mõjutada kuuli lendu (kui kuul pole veel rauast väljunud). Igatahes tundub, et harjutades tõmbama rangelt püssi teljes ka peale luku käivitumist (klõpsu) annab parema tulemuse (ja nihe väheneb ka relva tugevamalt õlas hoides).

Teine teema - erinev vaatamine. "Prillipapana" olen täheldanud, et sihtimiskoht muutub kui erineva peaasendiga (prillide nurgaga) läbi optika kiigata. Samuti mõjutab täiesti märgatavalt, kas vaadata optikasse rangelt tema keskteljelt või on silm vähe vasakule või paremale nihutatud (optika serv ei ole ilusasti ühtlane). Seda on hea kaeda kui püss pukis kinni ja erinevalt "vaatetorusse" piiluda - võib oma 5 cm 100 m pealt sihtimiskohta nihutada. Ju on minu varasem arusaam ekslik, et optika ei vaja nii perfektset ühele liinile sättimist kui lahtine sihik. Lõppkokkuvõttes taandub aga ka see probleem laadi sobivusele ja võimalikult heale ning ühesugusele pea asendile sihtimisel.

Õrnalt saab püssi hoida vaid siis, kui ta on vastaval alusel - st tagasilöögi hetkel ei avaldu talle erineva tugevusega mõjud, mis relva veidigi viltu suunaks.
Seega, jahimehed, ka liivakottidelt lastes püss kõvasti õlga. Kehtib ka Männiku tiirus olevate "laskeraketiste" kohta.
Päästikutõmme - keemia ruudus. Püüan järgmisse (veebruar) artiklisse lisada ühe pildi huvitavast päästikust ja selle mehhaanilisest osast ning seletuse juurde.

Sihtimiskoht - lahtise sihikuga igaühel üsna erinev (minul ja isal 35 m peal ca 20 cm), optikast 100 m peale mõni cm. Prillide puhul, sõltuvalt optikast ja sihtimisviisidest võib ühel mehel tabamiskoht muutuda päris mitmeid cm. Kel nõrgemad prillid võiks siiski püüda ilma lasta.

Arles, kusagilt lugesin, et päästmise ajal ei tohiks päästva käe väike sõrm tugevalt käepidemest haarata. Kui seda teha, olevat möödalask garanteeritud, see siis pikkadel distantsidel. See pidavatki selle viimase äratõmbe tingima, nagu Kirp kirjeldas. Kuidas kommenteerid?