Map tea kohe midagi kosta. Oma relval sai see väikse sõrme osa kohe väga mugavaks tehtud. Ehk on tegu olukorraga, kus relv ei istu päris ideaalselt kätte? Proovin ise järgi ja siis vast kommenteerin edasi.

Ma ei saa aru milleks taga ajada raua pikkust, ja mida see jahil juurde annab, tegelikult on 60-65 cm jahiks igati normaalne täpsuselt ja muidugi ka mugavuselt kui just pole tegemist kaasaegsete lahingrelvadega, millel luku mehhanism viidud pära sisse. Omal olemas kogemus möödund sajandi alguse vene kolmeliinilisega raua pikkus 83-85 cm (37a mudelil 75 cm), noh lasta on tore ja mõelda, et sellistega võideti kord kätte meie vabadus, aga metsas käid nagu teivashüppe teibaga. Kirjandusest ka lugeda, et venelased polnud arvestanud üldse raua vibratsiooniga ja sellega, et suue peaks jääma võimalikult vibratsiooni sõlmpunkti lähedale selle pärast saadi raua lühendamisel paremad lasketulemused. Peale selle oli tollal lahingus täägivõitluses eelis pikemal relval. No meenub muidugi ka vene tankitõrje püss II MS täägivõitluseks teda muidugi ei kasutatud, aga raua pikkus oli vist üle meetri. Tänapäeval kasutatavatel analoogidel 50 BMG moona peal rauad kõvasti lühemad, padrunid lühemad, aga laskedistantsid samad

Soendan seda vana teemat kuna internetis kolades leidsin huvitava lingi mis siia hästi sobib, http://www.accuratereloading.com/223sb.html . Antud aadressil on tehtud katse kus on võetud Sako S 491 (.223) kaliiber, 22" toruga ning seda on lühendatud tolli kaupa kuni 10"-ni. Iga lühendamisega tehti test laskusid 100 meetri peale, mõõtes samal ajal kuuli algkiirust ja tabamistihedust. Tabel on meeldivalt lihtne ning tõde mille mina endale selgeks sain oli see, et mängides kuulide ja püssirohu kogustega on võimalik ka 10"-ne toru 100 meetri peale jooksma saada.

Kuul peab rauas tegema vähemalt ühe pöörde ja tänapäevastel relvadel 25 cm peale ta ühe pöörde ka teeb.