Eksimine on inimlik, ju gramme ikka silmas peetud.

Ei käi ikka küll. Kui just mitte tahta mingil seletamatul põhjusel - nt ei viitsitud osta õigete mõõtühikutega opereerivat kaalu vms - USA ja UK mõõtühikutes asju ajada. Minu jaoks alati ikka g ja m/s olnud mõõtühikud, mitte gr ja fps.

BM

Tere
Hetkel kasutan Tikka 65 M mudelit, millel optikaks Bauss Lomb 3000 elite. Olen leidnud ise laadimisega head tihedused järgmistele kuulidele: 6,5 g FMJ Lapua; Scenar; 8,4 g DL Norma; 10,1 g Vulkan; 10,1 g Mega; 7,8 FMJ Norma. Edu jõudu soovides.

Minugi isetehtud kaheraudsel algselt see kaliiber,1 raud Manlicher(sorry, kirjutan kuidas hääldan) ,teine K.Gustav .Kuna kaheraudsel R parem,sai ümber ehitatud 6,5x57R-ks.Kasutamaks ainult varitsusest või hiilimiseks.Ise väiksemate kaliibrite pooldaja subjektiivselt,seega minule 5,5kg kaaluv koos ATN 3-9x55 optikaga asi täitsa super,eriti kui võrrelda eelmiste relvadega,mis olnud.Iselaetud moonaks Lapua Mega 10,1g,kiirus 796m/s ja FMC 6g,kiiruseks 940m/s(kiirused mõõdetud 3m kaugusel toru otsast).
Kuna kerge kuul hakkab kuskil 100 m pealt "minema kõrgemale" kui raske,kavatsen uued laengud teha raskega samal kiirusel,ehk u.800m/s.Siis ei pea mõtlema parandustele ega optikat kruttima,eriti kui ühes rauas kerge kuul sokule,teises raske seale.Näis,mis välja tuleb.
Kitsed/sokud kukuvad ühtemoodi nii raske kui kerge kuuli tabamisest,kere vigastused kah suurt ei erine.
Ehk lühidalt-kaliiber super

Tere tulemast 6,5-ste klubisse nagu mulle kord sooviti!

Meil seksioonis on ühel mehel see kaliiber,ja pean tunnistama et ainult halvad kokkupuuted sellega .Lasknud on ta nii põtra kui siga sellega pukist ja väga täpselt ,aga maha ei kipu jääma loomad hästi.Viimane kult jooksis ca 200 meetrit,kuigi lask oli 20 meetri pealt ja kümnesse.Sama lugu taga mitu korda juhtund...

Milline koht see täpselt kümme on???

Siis on mehe viga (moon loomulikult mõjutab ka, kuid selle valik mehes kinni)
Ise ca 10 aastat seda kaliibrit kasutanud. 308-st isegi loobusin. Ja võttnud maha rebasest suure kuldi ning põdrapullini Selge see, et kui sa lased kerge kuuliga loomale tagumikku tekib probleeme
Ja 9,3 võtsin kõrvale justnimelt ajujahiks kus tuleb ka teinekord läbi võsa lasta

No pagan...tean meest kelle vene vint pikka aega kitse kah ei tapnud, olgugi, et 3 kuuli " ilusti " pihtas. omal siga lastud 45-sega ja kah 100 m jõudis joosta veel . See vana hea rootsi kaliiber teatud oludes vahest paremgi, kui igasugu jämmemad kuulid. No ei viitsi jahuda pikalt, aga peab mainima, et kõik need mitte tapvate eri kaliibritega püsside omanikud on siiski oma "torud" ajapikku käppa saand ja nigu ei kipu välja vahetama . Meil vast kuue ja pooleseid 8 või 9 tükki sektsioonis. Ja kes mäletab, Erki Aavik, aastaid tagasi Jahimehes oma kirjatükiga tegi võimsa 9,3x62 sootuks maha igasugu imelike näidete varal.

Minu viimasel kümnendil lastud suurulukitest,niipalju kui mäletan(täiskasvanud siga ja põder),nii .311 kui ka 6,5mm kaliibrist,kukkus kohapeal(sõna otseses mõttes) mõni üksik.Kõik ülejäänud jaksasid 5 kuni 50m veel liikuda.Ei näe probleemi ega põhjust kaliibrit maha teha .

OT aga vanemad mehed räägivad (ei ole vahet mis kaliibris) on relvad mis tapavad ja relvad mis ei tapa. Eks ta muidugi ebausk ole...

Aga äkki ongi viga selles TAGA-s ?Äkki hakanud hoopis p.rse poolt tapma??

On ka minul sõber,kellelt ma palju õppinud.Kaasaarvatud metsas "liigselt" mitte lärmata,ehk maksimaalselt 3 padruniga taban siiani 2 looma,Keskmiselt.Ka temal oli periood(vene ajal,kus vinte "tavainimestel" polnud) ,kui tema poolt tabatud "õigesse" kohta põdrad kippusid veel pikka maad jooksma enne kukkumist.Siis ta vahetas sihtimispunkti ja asi lahenes.Ehk järeldus oli selline,et erineva püssiga lastes võib see "tappev" tabamiskoht ulukil olla erinev.Võib ka miski muu põhjus olla,mida ei oska arvatagi

Seda "müsteeriumi" olen ka kuulnud aga rohkem seoses sileraudsete relvadega. Milles selle põhjus ei oska kommida.

Mul kunagi oli üks "selline" püss.Toz 34,vat see püss küll ei tapnud.Varest sai lasta õhus,sulgi lendas,tüüp tegi 3 saltot ja lendas edasi.Sai lasta lumel istuvat varest.Ümber varese oli maa must aga vares lendas rahulikult minema.Kahe rebase peale kulus 8 pauku,et ära sureksid.Tekkis küll mulje,et haavlivihul on keskel auk sees ja mõlemil raual.