tsiteerin:
Kõik õige. Aga millised on need relvaseaduse alused mille põhjal seda jahirelva muretseda? Kas on mõni paragrahv, mis käseb midagi kusagil registreerida? Seal on terve hulk igatsugu nõudeid millele erinevad jahirelvad peavad vastama aga registreerimist ma ei leidnud.

Katsu ikka enne küsimist lugeda seaduse nimi RELVASEADUS, seejärel tema reguleerimisalal:
§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus kehtestab relvade ja nende laskemoona käitlemise, tsiviilkäibesse lubamise, tsiviilkäibes olemise ning tsiviilkäibest kõrvaldamise õiguslikud alused ja korra, nõuded lasketiirule ja laskepaigale ning nendes valdkondades riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.

ja sealt sujuvalt edasi:
§ 11. Relvade liigitamine

Relvad liigitatakse järgmiselt:
1) tulirelv – relv, mis on ette nähtud objekti tabamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud väljalaskmiseks kasutatakse püssirohtu;
[RT I 2010, 43, 256 - jõust. 28.07.2010]

Ehk siis eesti keeli veelkord öeldes RELVASEADUS KEHTIB TSIVILKÄIBES OLEVATE RELVADE KOHTA! Ja seda sinu jahipüss ka on. Lae teda eest, tagant, alt või pealt !

Kõik õige jälle, kui tegu on uue püssiga. Olgu ta siis muskett, vint, sileraune või midagi muud. Kui aga on tegu vanaaegse relva või selle koopiaga, siis mina ei suuda küll muud välja lugeda, kui relvaseaduse §2 lõige 2 mis ütleb järgmist:
Käesolevat seadust ei kohaldata:
 2) enne 1870. aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale tingimusel, et nendest ei saa tulistada käesoleva seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud laskemoona

Loeme § 19 ja 20 kah läbi ja saame veel mõned välistused mis ütlevad millist relva tsiviilkäibes ei tohi omada isegi mitte loaga. Vanaaegse püssi või selle koopia registreerimise kohta ei leia ma küll midagi. Märksõnaks on 1870 aasta. Püssirohu ja tongide jaoks on siiski mingisugust relvaluba vaja ilmselt.

1870. On märksõnaks juhul kui sellisest relvast ei saa tulistada. Paragrahv 20 lg. 1 p.6 annab välistuseks valmistajamarkeeringu puudumise. Ehk kui mingi 18.sajandi tulenui, tuvastatava valmistaja kleimiga, teoreetiliselt võimalik. Aga kena teema hapukurgi algavasse hooaega.

Näen, et justkui (?) minule adresseeritud küsimuse ümber on juba pikem arutelu siginenud. Selgitaks siis siinkohal oma isiklikke motiive.
Möönan, et Relvaseaduse §2 lg2 alusel võib võibolla tõesti luua juriidilisi konstruktsioone, mis võimaldaks vaidlustada sedasorti relva registreerimise vajaduse. Minu eesmärk oli sedapuhku niisugused vaidlused eos ära hoida ja lähtuda sedapuhku mitte niivõrd seaduse tähest, kui
mõttest (nii nagu mina sellest aru saan). Seepärast toimetasin algusest peale nagu iga teise tulirelva jahirelvaks soetamisel - küsisin relvale tüübikinnituse, võtsin vintrelva soetamise loa, küsisin müüjalt eraldi tõendi, et see relv on just mulle müüdud, registreerisin relva jahirelvana. Kogu see protsess ei olnud ei keeruline ega valus. Tänasel päeval on kogu protsess sedajagu lihtsam, et neid relvi saab ka Eestist osta.

P.S. Antud relva puhul võib RS §2 lg2 kohaldatavuse kahtluse alla seada küsimusega, et millise konkreetse, enne 1870. a toodetud relva koopia ta on? Et tol ajal "toodeti" lombi taga sedasorti relvi (enamasti euroopast toodud osadest) pea igas neljandas värkstoas, võib selle küsimuse üle vaidlema jäädagi.

Hapukurgi jutt jah. See on ka osa põhjusest miks arutlelu uuesti käima tõmbasin.
Koopiad on enamuses varustatud koopia valmistaja siltide kirjad sertidega jne edas. Ja enamalt jaolt on ka kirjas mis aja püssi koopiaga on tegu. Kõvera männioksa külge tehtud sutsakaga ilmselt ei mängi välja, kuigi ka 150 aastat tagasi võis tõenäoliselt keegi nii teha. Aga kui tegu on enam-vähem üle maailma tuntud kaubamärgiga tootjaga siis on ilmselgelt keeruline väita, et nad valetavad.
H:Ovl motiivist relv registreerida saan kah tegelikult väga hästi aru. Ja ilmselgelt on nii mugavam. Aga selle loogika järgi peaks ka plokvibu olema registreeritud, kuna see on hoopis tõhusam ja suurema tulejõuga relv, kui mingi eestlaetav tossukas.
Ma ise pole küll kontrollinud aga meie musketikaupmehe väitel olevat Euroopas 8 riiki, kus selliste relvade registreerimist ei peeta vajalikuks. Seega ei saa ka olla puhtalt meie seadusetegijate apsakaga tegu. Ühe tootja kodulehel on kõigi ühelasuliste juures märge, et need on litsentsivabad. Et päris laest see jutt ei ole.

tsiteerin:

Ühe tootja kodulehel on kõigi ühelasuliste juures märge, et need on litsentsivabad. Et päris laest see jutt ei ole.

Ehk siis pead mine selle tootja riiki kus nad on litsentsivabad. Eestis säherdust värki ei ole - olgu või vihmavee torust tehtud relv - kui toimib püssirohu ja lendkehaga (ehk siis kasvõi kivist kuuliga) peab sul olema asi registreeritud. Edasi hapenda aga oma kurke ! Värske hapukurk meega ja sinna alla 100 gr haljast .

Värske hapukurgi ja halja koha pealt täitsa nõus!
Kust pärineb aga väide, et kõik Relvaseaduse määratluse kohaselt tulirelvad (püssirohi, lendkeha) tuleb Eestis registreerida? RS §2 lg2 ütleb selgelt, täielikult ja ühemõtteliselt enne 1870. a relvadest ja nende koopiatest lahti. Seega võiks minu meelest asja tõlgendada ka sedapidi, et kui need püssirohi ja lendkeha asuvad §2 lg2 vastavas relvas, ei pruugigi nad enam olla needsamad püssirohi ja lendkeha. On ju ka näiteks tulirelva lukk määratletud sellessamas seaduses nii, et tolleaegsetel tulirelvadel (ei taht-, tulekivi-, ega tonglukuga) lukku ei olnudki.
Seega valitseb meil sedasorti relvade osas seadusandluses kui mitte must auk, siis viiskümmend halli varjundit vähemasti. Näiteks kui enamikus maades, kus ühelasulised eestlaetavad on tõesti seadusega määratletult "litsentsivabad", vajavad korduvalttulistavad eestlaetavad (revolvrid (siis tegelikult trumlisselaetavad)) soetamisluba. Meie seadus on selle koha pealt liberaalsem (kahtlen, et teadlikult?). Seega - niikaua kui selline püss ripub toaseinal (ja mittemiski peale terve mõistuse ei sunni seda relvakapis hoidma), ei vaja tema omanik mingit "litsentsi". Ta ei ole meie relvaseaduse alusel üldse relv, isegi piiramatu tsiviilkasutusega mitte. Segaseks lähevad asjad alles siis, kui seda relvalaadset asja sihtotstarbel kasutada tahetakse. Aga see juba pikem jutt.

Vot selle "plkema juttu" üle olekski tore siin arutleda. Targemaks saamise eesmärgil. H:Owli viimasele sõnavõtule võib minu poolt +1 järgi kirjutada. Kolimise, kurkide ja viinaga ei pea tingimatta sõna võtma.

Tere! Ma olen siis see musketikaupmees. Tahaks täpsustada, et eestlaetavad revolvrid või siis ka kaheraudsed eestlaetavad vajavad luba ainult Saksamaal. Mujal EL riikides (va Hispaania ja GB) on nende omamine lubatud ilma piiranguteta. Itaalias on kohustus nende omamine registreerida soetamisejärgselt, aga mingit soetusluba taotlema ei pea. Kummaline juhtum on Suur-Britannia. Mingi rumala poliitilise emotsiooni ajel keelati ära uute eestlaetavate relvade müük va komisjonimüük, küll aga ei keelatud ära nende omamist. Tulemuseks on see, et paljud britid käivad eestlaetavaid soetamas Prantsusmaal.

Mis puudutab Eestit, siis on antiiksete enne 1870 toodetud relvade omamine lubatud loavabalt ja registreerimata tingimusel, et nendest ei ole võimalik tulistada kaasaegset RS paragrahvis 19, 20 kirjeldatud laskemoona ehk metallpadruneid.

Mis puudutab jahipidamist, siis sätted tulevad Jahiseadusest

§ 24. (4) Keelatud on jahipidamine:
11) tulirelvaga, mis ei ole jahitulirelv;

§ 26. (1) Jahitulirelv on tulirelv, mis on omandatud relvaseaduse alusel jahipidamise otstarbel.

Ehk siis jahti ei tohi pidada registreerimata relvaga, või siis ka näiteks enesekaitse või sportimise eesmärgil soetatud relvaga. Relvaseaduse ja JS alusel jahipidamise otstarbeks relva soetamine tähendab ka selle registreerimist jahirelvana. Praegune praktika ongi, et kes endale eestlaetava jahi eesmärgil on soetanud, need isikud on need suitsutorud jahirelvana registreerinud.

Vähemasti tõeni välja jõutud - minu "ilkumise " mõte oligi see, et tegemist peab olema tsiviilkäibes lubatud relvaga kui soovid jahti pidada. Mustpuru tõi juba viite Jahiseadusest välja. Nädala lõpus aga naudin enda värsket hapukurki igatahes !
Lisan veel, et ka vibude kohta on tõmbetugevused antud, millised on meil tsiviilkäibes lubatud.
Jahipidamiseks vajalik kooslus seega:

tsiviilkäibes lubatud relv + jahiseaduses lubatud relv = jahirelv

tsiviilkäibes lubatud ja enesekaitseks registreeritud relv = EI OLE JAHIRELV.

Kõik on õige aga ......
Relvaseadus ei ütle kuidagi välja, et jahirelv peab miskit moodi registreeritud olema..Registreerumise nõue tuleneb mustpuru.eu loetud tingimustest ja põhjustest, mitte jahirelv/mitte jahirelv liigitusest. Jõuame ringiga algusesse tagasi § 2 lõige 2 ja sealt edasi §19,§20.

Kui me nüüd hakkaks arutlema mis on jahitulirelv, siis vastusena mina leidsin relvaseduse § 29 lõige( 3)
"Jahitulirelv on jahipidamiseks ette nähtud sileraudne püss, vintraudne püss, kombineeritud püss, püstol ja revolver. Jahipidamiseks ette nähtud sileraudsel, vintraudsel ja kombineeritud püssil peab olema kergesti lülitatav kaitseriiv. Isik võib jahitulirelva soetada, seda omada ja vallata tingimusel, et tal on jahitunnistus.
Kui jahitunnistust ei ole, siis jahile nagu nii minna ei või. (Ok jätame ajajad välja).

See muidugi ei tähenda, et registreerida ja tüübikinnitust taotleda olekstingimata keelatud. Kuid see pole ka tingimata vajalik ilmselt. Seega mustpuru.eu väitele: "Relvaseaduse ja JS alusel jahipidamise otstarbeks relva soetamine tähendab ka selle registreerimist jahirelvana." mina kinnitust ei leida ei suuda.
Täpselt samuti nagu ei ole vibuga jahipidamiseks vaja vibu kusagil registreerida. On küll hulk muid tingimusi aga mitte registreerimine.

Sai omalegi soetatud tubli otsast laetav relv, aga seepärast, et jaht muutuks jälle jahiks(minu arvamus). Ostsin, sest meeldis ja aastate pikkune kodutöö oli ammu tehtud. Tänu mustale purule sai unistus löpuks täide viidud. Jahirelvaks regamisel oli ametnike poolne suhtumine üllatavalt positiivne. Enda harimise mõttes ja nii-või naapidi arvajatele teeks ettepaneku antud kaupmeest külastada. saate näha ja katsuda oma kätega ehedat relva ajalugu. Plastikust püssipärade ihalejad sealt omale silmailu vaevalt leiavad. Siiani sai selliseid relvi vaid Rootsis ja Saksamaal poodides näha. Mida veel, proovi paugud on tehtud ja olen rahul.

Millise süütega, kas vint või sile, mis kaliiber, kui saladus pole?

Ikka vint ja tongi süütega, kaliiber 14,65 mm. Oli ka paar siledat nii tongi ja ränilukuga, aga selle korra eelarve ei luband rohkemat.

Pea 600(ligi 20kal sileda jämedune) ju päris jäme ja kukkumine peaks suur olema. Mul vorm 577 ja sealt valatud kuul oli vist 12 kal sileda omast raskemgi veel, vahe vaid selles, et kuju järgi on ta mõeldud sellele paberpakendis laengule. Tongi süütega muidu igati normaalne(ühte 20-nest proovinud), pole silma ees seda püssirohu plahvatust ja pauk tuleb kohe. Nooruses neid vanu kaliibreid katsetades, käis ikka paraja kesta puudumisel eest ja tagant paras tulelont välja ja sellest tekkis rumal silma sulgemise harjumus. Kas must on vanaisa aegsetest jääkidest või on juba kaasaegne ``Mustastpurust`` tellitud ja palju teda taha käib, kus tonge saada?