tere kaas foorumlased!
soov osta uus vintraudne jõuludeks.
variandid on siiani olnud levinud tikka T3 ja CZ 550lux.
lugesin nende võrdlust ka siin foorumis.
omaltpoolt lisaks et mulle meeldib tikka kerge kaal, aga ta on nagu kolmene rullnoka bemar, igal teisel on tikka T3.
cz on hinnapoolest sümpaatsem aga temapuhul ei meeldi mulle see mauseri luku koopia, see kestatõmmik võib kergelt puruneda.

kolmas variant on browning A bolt. seda relva pole veel lähedalt näinud ega katsunud.
seepärast palungi: Iseloomustage seda relva ja võrrelge t3 ja 550 lux ga.

ette tänades: Jaanus.

Kust võtad, et just selle lukutüübi tõmmits võib puruneda. Kes "tarkpea" sulle sellist (lolli) juttu rääkis. Mul sellise lukuga relv väljalaske aastaga 1937 ja enne saab miski muu otsa, aga mitte tõmmits.

Mul ka 1937 ja toimib täitsa kenasti, WW2 käigus on purunenud ainult selle plaadi ots, mis kesta peale välja tõmbamist külejele lennutab, aga püss laseb kenasti, CZ on mul ka 2 tk, samuti rahul. Sõpradel on Browningu A polte ja X polte, olen proovinud lasta, täitsa mõnusad, omanikud, samuti rahul, vali ennekõike mis meeldib ja kasvule sobib. See mis mõnus, see ka õige, selles hinnaklassis on nad enam vähem kõik võrdsed.

no eks ma ikka olen kuulnud neid jutte meestelt kel on juhtunud, mul omalgi 39a mauser kapis ja käisin uuesti veendumas selles et padrun ei taha igast asendist rauda minna. laadima peab salvest, kui lukk ei korja padrunit sallvest siis ei lähe see tõmmik hästi üle serva ja surudes võib tõmmiku serv puruneda.

eks tuleb osata ka relva õigesti käsitleda, aga saage aru mõnel relval läeb padrun rauda igast asendist ja see teeb relva lollikindlamaks, need mehed kel selline relv kasutusel, ei peaks kohe närvi minema kui peenega kriitikanooti kusagilt kostub.

olge mõnusad, ja A bolt i kohta ootan ikkagi igasugust infot.

Poltlukulisel relval ongi "auk" enne padrunipesa suur, muidu ei mahuks ju luku nukid kuhugi. Sinna serva taha võib padrun takerduda küll kui käsitsi padruni väljaviskamise avast laadida. Salv suunab padruni õiges suunas otse pessa. Takerdumiste põhjustajaks ei ole seega niivõrd luku ehitus vaid salv. Minul nt. vana (väga vana) mausri tüüpi lukuga, aga revolversalvega relv, millel padruni asetamine salve lahtise lukuga on ülimugav ja kiire (seetõttu ei hakka kunagi padruneid otse rauda "kukutama"). Poes kahjuks relva igas asendis laadimine (salvest või üksikult käsitsi) vaevalt, et võimalikuks osutub, aga see oleks vaja kindlasti "ära testida". Mingil määral saab aimu, kui relvalt eemaldatud salve padruneid laed, millega tegemist, samuti, kuidas salv relva alla kinni-lahti käib.

Enamusel relvadel toimub kestaheitja taha haakimine luku sulgemise viimases otsas. Kestaheitja purunemine saab johtuda vaid viletsast materjalist (ja see ei sõltu lukutüübist). Pigem ütleks, et vanematel mauserlukuga püssidel ei taha kesti välja tõmmata kui padrunipesa suuremaks on veninud (aga see ei ole uue relva puhul loomulikult probleemiks). Võimalik, et kestaheitja purunemine tekib just sihukesel vanemal püssil juhul, kui luku sulgemisega pole kest "konksu" taha jõudnud ja lasu ajal ta sinna järsult ja väga kiiresti lüüakse.

Ei ole suur asjatundja nende lukkude alal Ainus mida võin kommenteerida, et Mauser'i lukku on üks enam levinuid kui varem räägiti nn magasiniga Aafrika Big Five kaliibriga püssidest just oma töö- jalollikindluse poolest. See peaks olema kujukas fakt luku töökindlusest

Originaalis on Mauseri lukk mõeldud salvest padrunit haarama, Lihtsalt ettevisatud ja jõuga läbi vägistatud padrun ei ole hea idee, tänapäevaselt on lukku veidi muudetud ja ta saab sellega hakkama aga ikkagi ei soovita. Tema töökindlus on eelkõige ümberlaadimises ja laskmises, kui 4-5 tonni haavatud liha Sulle peale jookseb ei ole aega ilust ja elust mõelda... Kui selle luku asemel oleks midagi töökindlamat leiutatud, siis vasestle mõeldud relvafirmad nagu näiteks H&H ei kasutaks teda enam... Sealjuures kasutavad nad päris algset varianti.
http://hollandandholland.com/gun_single ... ndon&v=&c=

Näiteks mina olen sellest foorumis kirjutanud. SVD on õigel teel oma loogikaga.

Relva väljalaskeaasta võib ka 1898. a. või 2011. olla, kui ikka luku väärkäsitlus on liiga kerge tulema ja lukk selle tõttu kulumisele oluliselt vastuvõtlikum, siis niimoodi lihtsalt on. CZ väline tõmmits NÕUAB padruni söötmist AINULT salvest, et vältida tõmmitsa otsa lõhkumist. Esimesel korral kohe ei purune, teisel kah mitte, aga ...

BM

Ju siis on CZ kehvad materjalid. Minu 1903 aasta relva on aegade hämarusest kümneid kui mitte sadu kordi padrunit otse rauda topitud (üks aastakese kohta ikka juhtub ), aga seni pole midagi katki murdunud. Loodetavasti kestab veel 50-100 aastat.

M1000 Eclipse on A-bolt baasil ja siiani on olnud mõnus lasta. Tehniline osa ei tohiks pettumusi valmistada.