Tervitus

Plaan on hakata endale järgmiseks hooajaks uut vinti soetama. Põhimõtteliselt
on valik juba enam vähem selge kaliibri (308win) ja mudeli (T3) osas, aga kripeldab veel raua
valik. Kas tavapärases jahis kütiliinis või pukis istudes annab ta ka jahimehele olulise
eelise või on ta ikka rohkem sportlasmiseks mõeldud raud? Kaaluvahet ma ei pelga aga
kui tavarauaga erilist vahet ei ole siis pole vist mõtet lisaraskust juurde soetada.

Oleneb millist jahti pidada tahad ja palju pead relva kaasas tassima. Kütiliinis ja pukist lühikese maa pealt eelistaks tavarauaga lühikest ja kerget relva, optika algaks 2,5/3 suurendusega, mitte võimsam. T3 on üldjuhul väga täpne relv. Kui tavarauda võrrelda varmint rauaga, siis täpsuse vahe varmintiga võib olla kõigest mõned cm, aga täpsuslaskjale on see juba oluline vahe, jahi tingimustes on see vahe suht olematu. Kui summuti lubatakse, on kerge relv koos summutiga väga ok. Summuti annab piisavalt kaalu ja relv läheb stabiilseks ka pikemateks laskudeks.

Varmint rauaga relv on üldjuhul raskem- relv on stabiilsem, käe värin on väiksem. Laskedistantsid võivad olla ka pikemad, kuna relv on täpsem ja stabiilsem. Raske relva eelis on veel see, et tagasilöök on väiksem. Optiline sihik võiks olla suurema suurendusega, saaks täpsuslaskmist harrastada. Koos summutiga läheb üsna raskeks.

Kuidas on teised varmint rauaga vintpüsside omanikud oma valikuga rahul?

Hea lasta ,aga raske ühes tassida.Kui eriline tiiru mees ei ole vali tavaline.Mingit erilist täpsust see raske raud nüüd küll juurde ei anna,ka tavalised rauad jooksevad kuul -kuuli ja sealt ju täpsemaks minna pole enam võimalik.Täpsust võib raske raud lisada vaid laskemugavuse läbi. Raske raua eelise hakkavad esile tõussma palju lastes.

Pole see raud niiii raske midagi, jätad mõne vähem tähtsa (äkki läheb tarvis) kolaka koju ja see üks otsustav pauk looma nähes, oma värisevate käte ja peksleva südamega, on varmint rauaga produktiivsem ja kindlam, eriti, kui pole põhurulli ja muud tuge käepärast. Omal poiss selle Remingtoni jämeda rauaga vindi ostis ja nagu noorele mehele kohane, jaksab kanda küll. No kui pikka maad ikka käiakse, omal tavaring kindlal marsruudil metsas 7 km ja samuti jämeda rauaga relv käes ja rihma polegi. . Teisekorra võtan õlale, raud etepoole või taha suunatud, nigu labida ja vajadusel saab kiiremini kasutada, kui oleks rihmaga ja ristseliti üle selja. Oli kerge vint, lasin hästi, nüüd raske ja ei virise, valikud oma teha. Meie sektsioni kahel vennal eraldi toru aetud tehase peenikese raua peale ja ikka selle kaalu suurenemise ja täpsema lasu pärast. Samas teema algataja ise küsis ja ise vastas oma tõstatatud küsimusele.

mul sako varmint, 308.
omal ajal sai soetatud mõttega, et jääb varitsusjahi püssiks ja kütiliinis käin poolautomaadiga.
elu on teinud omad korrektiivid ja olen ühtäkki märganud, et poolauto kappi seisma jäänud ja kõik jahiasjad ajan varmindiga ära.
erilist häda lisakaal pole veel valmistanud, kuigi vahel pikemaidki matku ette võtta tuleb. võtan seda kui treeningut.
teiste meeste peenemad rauad tunduvad veidrate putkedena, pärast seda kui varmindiga ära harjusin

muide, Tikka varmindi peale mõtlesin omal ajal isegi. et võtaks sellise ja laseks enda järgi puitlae teha. et schotteri äri suutis viimaks siiski tellitud sako kohale tuua, jäi see teine plaan teostamata.

Uuri kuidas relva kandmisega lood on. Minul on sako varmint 308 ja ükskõik kuidas üritad üle õla panna, aga niikui lahti lased, hakab keerama rauaga allapoole. Ühesõnaga üks käsi koguaeg hõivatud relva hoidmisega. Ma ei tea kas kerge rauaga sellist probleemi on. Haavli püssi kanna kuidas tahad, ei vaju kuskile.

Millist rihma kasutad? Kas seest kummeeritut? Ise seda pole täheldanud, aga reeglina kannangi jahil püssi (varminti) rihmata üle õla nagu labidat, hoides samal ajal kas torust või kabast.

Minul sama probleem, mis Tiidul. Lahendus enamasti sama mis kakukesel.

Millist rihma kasutad? Kas seest kummeeritut? Ise seda pole täheldanud, aga reeglina kannangi jahil püssi (varminti) rihmata üle õla nagu labidat, hoides samal ajal kas torust või kabast.[/quote]

Rihm on seest kummeeritud, aga toru raskus teeb oma töö.

Kui palju see varmintraud siis tavalisest relvarauast rohkem kaalub? Selline mulje justkui mõnel mehel on miinipilduja jahis kaasas
Enda paksu rauaga 6,5 ja tavalise rauaga 9,3-l mõlemal nn. kummeeritud rihm. Ja relvad püsivad kenasti paigal. Sileraudsel aga tavaline presendikas. See on küll libe kui lutsukala .

Kus maalt lõpeb tavaline ja algab varmint ja kas mach on veel isasem? Sako-Tikkaga see lugu, et tavaline raud on pea sama jämme kui mõne teise tootja varmint.
Sako-Tikka varmint aga jämme kui mõne mehe match toru.

Varmint raudu on eri pikkuse ja eri läbimõõduga, peale selle on eri tasakaalustuse ja eri rihmakinnituskohaga. Sellepärast soovitasingi asja uurida. Kui sihtipidi liikuda ja postil seista, siis probleeme ei teki, aga kui tahad tihnikus liikuda, kus tuleb vahepeal oksi tõsta ja kummardada, siis on suur oht, et raua ots saab mulda täis.

Võsavahel ei ole vahet mis relvaga tegemist - sodi läheb igasse rauda ning võsavahel relv rihmaga õlal - sellega ei saa tõenäoliselt lilliput ka hakkama
Teinekord on endalgi ilma relvatagi probleeme võsast läbimurdmisega. Eriti mõnus on tomingas - siis tihti kindlustatud emakese maa kaisutamine .

Muidugi ajus sees varmintiga teemal ei oska tõesti teemat kommenteerida, eriti veel püss õlal.