kakuke kirjutas:Muidugi ajus sees varmintiga teemal ei oska tõesti teemat kommenteerida, eriti veel püss õlal.
Ka postile tuleb vahest minna mööda täiskasvanud teed või sihti. Lisaks toomingatele painutab lumi ka sarapuud, kased ja lepad väga mõnusasse kõrgusesse. Või on teil teistmoodi jahimaad, nagu avameri? Muidugi harjumused ja kogemused on erinevad. Mul sõber meenutab pidevalt kuidas tema jahikaaslane käis avatud seljakotiga vasakus käes ja seda terve päeva.
Oman Tikka T3 308 varminti ja väga rahul. Lasen hooajal ka mõned võistlused, nii VSS kui JP. Kui olen aitand tuttavatel tavarauaga relvi sisse lasta, siis need tunduvad kuidagi kerged ja laskmise aeg ebastabiilsed. Metsas käimiseks kasutan silerauda. Hooajal vastavalt vajadusele, vahetan relva: ajus sile, kütiliinis varmint.
Tiit Karp kirjutas:.... Või on teil teistmoodi jahimaad, nagu avameri? Muidugi harjumused ja kogemused on erinevad. ....
Ei, minu varmint on lihtsalt kal 222rem, seega ka välistatud ajujahikogemus sellega. Metsas sees käin üldse 28kal siledaga ja kütiliinis tavarauaga. Läbi võsa minnes on mul ka püss käes.
Mart kirjutas:http://en.wikipedia.org/wiki/Varmint_rifle
Siin siis lahti kirjutatud, mis see varmint püss on, milleks kasutatakse ja mis eelised.
Siit võib välja lugeda, et varmint rauaga püssid on mõeldud ainult väikeulukijahiks? Ja toodetakse ka enamjaolt väiksekaliibrilistena? Kas siis enamlevinud suuremakaliibrilised 308win ja 30-06 varmint rauad on siis pigem erandlik toodang eraldi sihtgrupile või on Wikipedia natuke mööda pannud?
Pigem on wikipedias praegu kirjas varminti nö algupärane tähendus. Meie mõistes on varmint lühidalt paksuraualine relv, milleks iganes sa seda kasutad.
Võta varmint muidugi. Kui peaksid ära tüdinema, on seda kasvõi lihtsam müüa. Mõni spordihuviline võtab ikka ära. Jahi ja tiiru jaoks on ka mõnusam. Erandiks on kindlasti nt koeramehetöö, siis on kergus oluline.
Inglise keeles on mõistel "varmint" olemas ka muu tähendus peale meie jaoks käibele läinud rauapaksuse markeeringu. Sellest tulenevalt ei suuda eestlane arvatavasti kunagi mõista selle sõna tähendust sellise nüansi alt, nagu inglise keelt emakeelena kõnelevad persoonid ja eriti veel ameeriklased.
hendrik kirjutas:Võta varmint muidugi. Kui peaksid ära tüdinema, on seda kasvõi lihtsam müüa. Mõni spordihuviline võtab ikka ära. Jahi ja tiiru jaoks on ka mõnusam. Erandiks on kindlasti nt koeramehetöö, siis on kergus oluline.
Tüdimus tuleb üsna ruttu kui pead 5-6 kg püssi päev otsa seljas vedama. Kui pole plaanis tõsisemalt VSS'i laskma hakata siis jahipidamiseks soovitan igal juhul tavalise rauaga püssi.
No kui nõrgukesed te mehed olete? Kui noored või keskealised,ei tohiks raske püssi kaasas tassimine probleemiks olla.Endal neid olnud igasuguse kaaluga.Praegugi ühe(6,5-55) kaal 4,9 kg,stabiilne nii jahiks kui ka tiirus.Laskekatse sooritan ainult raske püssiga.Mõned aastad tagasi nägin mingilt telekanalilt,kuidas käitub relvatoru peale lasku.Mida peenem relvaraud seda rohkem vibreeris,mida jämedam seda stabiilsem.Filmiti arvatavasti kiirkaameraga? Ajujahis käin praegu kergema poolautomaadiga, Remington-750-ga.Nii-et mehed,tehke oma järeldused ikka ise,teiste vigadest targem õppust võtta, kui omadest,tuleb odavam.
hendrik kirjutas:Võta varmint muidugi. Kui peaksid ära tüdinema, on seda kasvõi lihtsam müüa. Mõni spordihuviline võtab ikka ära. Jahi ja tiiru jaoks on ka mõnusam. Erandiks on kindlasti nt koeramehetöö, siis on kergus oluline.
Tüdimus tuleb üsna ruttu kui pead 5-6 kg püssi päev otsa seljas vedama. Kui pole plaanis tõsisemalt VVS'i laskma hakata siis jahipidamiseks soovitan igal juhul tavalise rauaga püssi.
Ei tea, tüdimust ei ole tulnud seni. Peale 2008 ei ole alla 3,9kg tühikaaluga (laetuna ja sihikuga 5-5,5kg vahel, mul on kaba küljes tavaliselt lisapadrunid ka) püssi jahile viinud kuni eelmise hooajani. Eelmine hooaeg "tuulutasin" rohkem .370 kaliibrilist nö tavarauaga Sakot aga ka see on kogukaalus 5kg. Tõsi küll, esimene hooaeg tundusid esimesed jahid seljas kolakana aga sellest sain ruttu üle... Lasta on hea ja jahikogemused positiivsed.
VSS ei oleks ehk ainuke harjutus, ka liikuvad märgid on stabiilsema relvaga mugavam lasta, suures pildis ei ole vahet isegi mis kaliibris (v.a. kui päris tipptulemusi ei ihka) Nii jutu jätkuks, siis Kütiliini olen lasknud aastast 2007 vaid korra .308-ga, muul ajal 300wm jms. Iseenda jaoks - harjutuse mõte pidi olema ju võimalikult jahilähedane kogemus...
Mart kirjutas:Milleks osta püss, et teda kohe müüma hakata.
Ei peagi ju müüma kui meeldib. Lihtsalt tuletasin meelde, et ka see variant on olemas ning varminti puhul on müük kindlasti kordi lihtsam. Relv ei ole ju enda laste ema, et valid korra eluks. Vahel võib juhtuda ikka, et ostad asja, mida sul ei olegi nii väga vaja - küll on aga alati kuskil keegi, kellel võib seda asja väga vaja olla.
laupäevaõhtuselt - Sa zakslane oled mind, pehmekäelist, malbet humanitaari - ju näinud. isegi mina suudan varmindiga kõik matkad ära matkata. viimases seajahis spontaanselt 9 km marss-brosok, puhvaikaga... pange staadionile samale distantsile jooksma spordidressides, ära suren sinna. pole see mõni lisakilo miski mure. mehe toru peab ikka jäme olema
zakslane kirjutas:Tüdimus tuleb üsna ruttu kui pead 5-6 kg püssi päev otsa seljas vedama. Kui pole plaanis tõsisemalt VVS'i laskma hakata siis jahipidamiseks soovitan igal juhul tavalise rauaga püssi.
Üks detail veel, millele tasuks mõelda: loodan, et meie seadusetegijatel ikka terve mõistus võidab ja lubatakse lõpuks ka jahirelval summutit kasutada Kui plaanis ka korralik summuti relvale paigaldada, võib ca 600-800 grammi kaalulisaga arvestada. Lisaks sihiku kaal, mida plaanis relvale kinnitada.
ja seda terve päeva.
Kui plaanis ka korralik summuti relvale paigaldada, võib ca 600-800 grammi kaalulisaga arvestada. Lisaks sihiku kaal, mida plaanis relvale kinnitada.
